Mu armas raiskaja, mis kius või vaen su pärandit sind sunnib üksi kandma ?

Kõik, mida loodus annab, on ju laen, ja helde on ta heldetele andma.

Eks, kaunis ihnur, väärast pruugist kulu suur rikkus, mille andmiseks sa said!

Kuis kasvada võiks aardest sulle tulu, kui ohtrat aaret raatsid peita vaid?

Sest ainult enesega tehes äri sa ennast enda järel vargaks muudad ; eks loodus viimsel tunnil aru päri, - kuis arved siis sa õigeks seada suudad?

Viid hauda ilu enesega koos, ehk see küll võiks kesta su järelsoos.

William Shakespeare, sonett nr 4

TAGASI