EVEA kommentaarid Eesti taastekava avalikule konsultatsioonile ja taastekava eelnõule

4.06.2021 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, kuhu kuulub üle 6200 ettevõtteerinevatelt tegevusaladelt üle Eesti ning kes esindab erinevas arengufaasis olevaid mikro, väike- ja keskmisi ettevõtjaid, esitab oma kommentaarid ja ettepanekuid Eesti Taastekava avaliku konsultatsiooni ja taastekava eelnõu kohta. Meie kommentaarid puudutavad eeskätt Taastekava kolme komponenti:

• Ettevõtete digipööre
• Ettevõtete rohepööre
• Energeetika ja energiatõhusus

Üldise kommentaarina kogu taastekavale peame nentima, et meie arvates sisaldab kava väga palju tegevusi ja kulusid, mille seos majanduse ja ühiskonna taastumisega COVID-pandeemia põhjustatud kriisist ja vastupidavuse tekitamisega järgmiste sarnaste kriiside korral on nõrk või olematu.Kavas on liiga palju sahtlites juba pikalt laagerdunud projekte, samuti – tegevusi, mida on seni rahastatud regulaarselt riigieelarvest.  Samas on liiga vähe laiale ettevõtete ringile suunatud tegevusi, kuigi kava üks peamine eesmärk on majanduse kriisist taastumine tervikuna. Isegi digi- ja rohepöördega seotud plaanitavad tegevused on liiga kitsa fookusega. Peame märkima ka seda, et EVEA on juba eelmisest suvest saadik palunud valitsust kaasata ettevõtjaid taastekava väljatöötamisse, kuid seda ei ole toimunud, v.a. 2021.a. märtsi lõpus peetud laiale  ringile suunatud tutvustavad seminarid, kus osalesid korraga kõik võimalikud huvigruipid ning kus koos taastevahenditega RRF ja React EU tutvustati ka struktuurivahendite kava 2021+ .  Peale seda meile lubati, et detailsem kaasamine toimub taastevahendite meetmete väljatöötamisel, kuid lugedes käesolevat Taastekava eelnõud leidsime sealt juba üsna detailselt lahtikirjutatud meetmeid. Seega ka meetmete tasandil tegelikku ettevõtjate kaasamist ei ole korraldatud, sest kava on juba juunis minemas valitsusse kinnitamiseks. Juhime tähelepanu, et see on vastuolus EK selge soovitusega kaasata RRP-de väljatöötamisse vastavaid huvigruppe. Suur osa meie EL sõsarorganisatsioone olid oma riigi RRP väljatöötamisse kaasatud algusest saadik. Kommenteerime siiski plaanitavaid tegevusi ning loodame, et taastekava koostajad on valmis nii hilisel staadiumil tegema kavasse sisulisi muudatusi, et tagada taastevahendite efektiivsemat ja tulemuslikumat kasutamist ning suuremat ulatust ettevõtjateni. Olles Eesti suurim sektoriülene ettevõtjaid esindav organisatsioon, kelle liikmeskond üsna tõeselt peegeldab kogu Eesti ettevõtluse struktuuri, usume, et meie seisukohad on tasakaalustatud, vabad konkreetsete sektorite mõjutustest ning teenivad mitte üksnes liikmete, vaid kõigi Eesti VKE-de  huve. KOMPONENT 1: ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE „Investeering 1: Digipööre ettevõtetes“ on vaieldamatult väga oluline meede, kuid selle arhitektuur tuletab kõvasti meelde senist EAS’i „Ettevõtte arenguprogrammi“ , mis on ülesehituselt päris kohmakas ja paljudele ettevõtjatele liiga aeglane protsess plaanitavate muudatuste eluviimiseks.  Kuna eelnõus toodud kirjelduse järgi pannakse olulist rõhku ettevõtte digipöörde starteegia väljatöötamisele, teeme ettepaneku eraldada osa meetme eelarvest mikroettevõtjate protsesside digitaliseerimise alameetmeks, mis oleks lihtsama formaadiga ning väiksema piirsummaga investeeringutoetus, millega võiks kiiresti saavutada olulised muudatused mikroettevõtte tootmis- või teenindusprotsessides, parandades tootlikkust. Toetuse piirsumma võiks olla kuni 50 000 eur ning omafinantseering 50%. KOMPONENT 2: ETTEVÕTETE ROHEPÖÖRE Praegusel kujul ei vasta meie arvates komponenti pealkiri selle sisule. See on pigem „eliitprojekt“, mis on suunatud kitsale gruppile teadusmahukatele iduettevõttetele ning erainvesteerimisfondidele. Rohepööret aga ei ole võimalik teostada vaid iduettevõtete abil, see peab olema laiapõhjaline, n.ö. „kogurahva projekt“.  Eesti majanduse mootor on mikro, väike-ja keskmised ettevõtted, nemad võivad olla ka rohepöörde mootor või ka selle suur takistus. Nimelt, näeme,ohtu, et kuna paljud ettevõtjad, nagu ka tavatarbijad kohalikes kogukondades ei ole kasusaajatena roepöördesse integreeritud,, näevad rohepöördes ennekõike kulu ja  hindade tõusu ning on seetõttu  rohepöörde  vastu. Rohepööret peab tegema väikeettevõtjatele atraktiivseks, arusaadavaks ja lihtsaks, toetades teadmisi ja reaalseid investeeringuid juba töötavate rohetehnoloogiate laialdasemaks kasutuselevõtmiseks. Kohalikud väiksed ja keskmised ettevõtjad  kui tööandjad on kohalikes kogukondades olulised kõneisikud ning saavad tõmmata rohepöördesse kaasa ka kogukondi. Toetades VKEde laiapõhjalist kaasamist rohepöördesse me:

1. tugevdame majandust
2. kiirendame kliimaeesmärkide saavutamist
3. kaasame kogukonnad jõudsalt rohepöördesse nii materiaalselt kui ka emotsionaalselt. See on kriisiajal ja taastumisperioodil oluline, et kogukonnad on nö hingega kaasas. Vastasel korral jäävad paljud plaanid ainult paberile.

Murranguliste tehnoloogiate väljatöötamine, mh ka rohemajanduse valdkonnas, on juba toetatav nii Smartcap’i, kui ka TAIE-strateegia ja plaanitavate SF 2021+  teadus-arendusprogrammidega. Leiame, et taastevahendid ei ole sobilik alllikas, millest toetada pikaajalisi riskiinvesteeringuid uute tehnoloogiatesse, kuna see hõlmab liiga kitsast sihtgruppi ning selle meetme majanduslik mõju (raha jääb ringlema) avaldub väga kauges tulevikus (investori väljumine 10-15 aasta pärast). Seepärast tuleb EVEA arvates Eesti rohepöördel panna fookus:

• kohalike taastuvate energialahenduste (tuul, päike, energia salvestamine, muud kohalikud ressursid nt biokütused, tööstusjäägid jms) kasutusele võtmisele VKEde poolt;
• uusimate, testitud ja töötavate rohe- ja ringmajanduse tehnoloogialahenduste rakendamisele ja nende edasiarendamisele VKEdes laiapõhjaliselt;
• kohalikes kogukondades initsiatiivi loomisele Nii näiteks võiksid olla korteri- ja majaühistute baasil loodud energiaühistud koos VKEdega rohepöördes üks kandev osapool. Samuti saaksid  liimaeesmärkide saavutamiseks   inimesed paigutada kogutud säästud kohalikku energiatootmisse, saavutades kulude säästu ja täiendavat stabiilset sissetulekut, mis oleks võimalikke tulevaste kriiside korral vastupidavust ja sotsiaalset stabiilsust suurendav meede.

Meetmete tasandil teeme ettepanekud:

1. Suunata Ettevõtete Rohefondile planeeritud vahendid (või muud antud komponendi vahendid ligikaudselt samas summas) eelpool punktides 1) ja 2) nimetatud tegevuste toetamiseks tagastamatu investeeringutoetuste formaadis, piirates summat kuni 200 000 euroga ühe VKE kohta ning toetades ka mikroinvesteeringuid ilma alampiiri kehtestamata.. Toetuse määr võiks olla kuni 50% abikõlblikust kulust. See võimaldaks kiiresti kaasata rohepöördesse ja kliimaeesmärkide täitmisse tuhandeid juba tegutsevaid  Ettevalmistatud meede on suunatud üksnes vähem kui 100le idufirmale, millest ehk kuni 20 jõuab turukõlblikku arenduseni. Oleme valmis pakkuma detailsemaid meetme tingimusi, kui ettepanek leiab arvesse võtmist.
2. Luua rohepöörde-koolitusprogramm VKEdele.

Sarnaselt tänasele digipöörde meistriklassile, luua “rohepöörde meistriklass” VKEdele. See hõlmab ettevõtet kui tervikut – tootmisprotsessi (väärtusloomeahelat), energeetikat, keskkonda ning  jäätmekasutust, juhtimist ja personali.Tänane VKEde probleem on, et suurettevõtetes on teatud tootmis- ning juhtimisalased võtted saanud iseenesest mõistetavaiks, kuid VKEde jaoks on uudsem juhtimisteave jäänud veel kättesaamatuks..Oleme EVEA spetsialistide ringiga valmis andma panuse antud koolitusprogrammi väljatöötamisel ning hilisemal läbiviimisel.

3. Väljatöötada ja võtta kasutusele VKE Rohemärgis. Programmi väljatöötamine peab toimuma koostöös erinevate ettevõtlus- ja keskkonnaorganisatsioonidega, tagamaks märgise usaldusväärsust. Tuleb võimalusel kasutada EL-is olemasolevad sarnased märgised, kohandades protseduurid sobivateks mikro -, väike – ja keskmistele ettevõtetele. Märgise omandamisega võiksid ettevõtjale tekkida konkurentsieelised nii ekspordil kui ka siseturul.
4. Oluliselt laiendada plaanitava meetme „Investeering 3: Tootmisettevõtete ärimudeli muutus“ toetatavate tegevuste valikut – sertifitseerimise toetamine välisturgudel, eriti – eelnõus toodud piirsummaga,  ei ole piisav ärimudelite uuendamiseks. Samuti ei ole piisav meetmesse planeeritud eelarve.

KOMPONENT 4: ENERGEETIKA JA ENERGIATÕHUSUS Olles tutvunud Eesti Taastekava avaliku konsultatsiooni ja taastekava eelnõu dokumentidega EVEA on jõudnud järeldusele, et taastekavas välja toodud elektrivõrgu tugevdamise programmi saaks ülesehitada Eesti majanduse pika-ajalist kasu silmas pidades jätkusuutlikumal moel. Taastekava eesmärk peaks olema majanduse kriisist väljumise aitamine ning rohe- ja digipöörde toetamine. Energeertika komponendi eesmärk on puhta energia kasutuselevõtu toetamine, eriti taastuvenergia, aruka võrgu ja salvestamiseinfrastruktuuri kaudu. Majanduse mootor on teatavasti väikeettevõtted, kes moodustavad Eesti ettevõtetest 99% (kuni 49 töötajaga ettevõtted). Need on ettevõtted, kelle käekäik sõltub otseselt elektri jaotusvõrgu olemasolust ja kvaliteedist.EVEA näeb tuleviku energiatootmismudelina eelkõige hajutatud energiatootmise mudelit, mis kasutab kohalikku ressurssi, tuul, päike, vesi ja rohemass ja mis annab sissetulekut eelkõige maapiirkondades tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele. Sellel mudelil on ka väga suur regionaalpoliitiline aspekt, luues nii motivatsiooni inimeste elamisele  piirkondades. . Seega, taastekava vahendite suunamisel ainult põhivõrgu investeeringutele jääb antud programmi mõju majanduse rohepöördele ja taastuvenergia lokaalsele tootmisele ning laialdasele kasutuselevõtmisele väheseks. Põhivõrgu eesmärk on riikidevaheline energia transiit ja nemad peaksid tegema oma investeeringu turutingimustel. EVEA ei näe, et Elering töötaks turutõrgete alas. . Olukorras, kus valdav osa elektrit hakkab liikuma jaotusvõrkude sees, on majanduse taaskäivitamiseks ja kliimamuutuste leevenduseks mõeldud vahendite suunamine põhivõrgu investeeringutele üsna ilmselt majanduslikult vähese mõjuga lahendus. Seda kinnitab ka Euroopa praktika, näiteks on EurElectricu andmetel järgmise 10 aastaga võrkudesse lisandumas ligi 500 GW taastuvenergiat, millest 70%[1] liidetakse justnimelt jaotusvõrkudega. Järelikult peaks  võrguinvesteeringuteks mõeldud vahendid minema jaotusvõrkude tugevdamiseks. Elektrilevi teatas hiljutises pressiteates, et nende võrgus jõudis hajatootmine 30%[2] tasemeni, samas vahendas ERR, et jaotusvõrku uute tootjate liitumine on taotluste suure hulga tõttu praktiliselt võimatu[3]. On selge, et jaotusvõrk vajab täiendavaid investeeringuid, et kõik soovijad võrguga liituda saaksid. Mõistame, et ka põhivõrguga soovivad suurtootjad liituda, aga majanduslik loogika ütleb, et suur tuulepark on võimeline endale vajaliku liitumise ka ise edukalt kinni maksma, samas kui väikeettevõtja, kes sooviks oma tootmist nt. päikeseenergia abil keskkonnasõbralikumaks muuta, on tihti majanduslikult märksa keerulisemas olukorras. Väike- ja keskmiste ettevõtete olukorra muudab omakorda keerulisemaks üha kasvav vajadus kõrge varustuskindluse järgi. Praktiliselt kõik tootmisprotsessid on sõltuvuses elektrist, mistõttu on kvaliteetse ja stabiilse elektrivarustuse olemasolu hädavajalik. Näeme, et taastekava vahendid oleks suurepärane võimalus jaotusvõrgu kvaliteedi tõstmiseks ilma edastustasu hinnatõusuta. Kokkuvõtteks, EVEA ettepanekud antud komponendi osas on: Suunata programmi vahendid:

• kas jaotusvõrkude kvaliteedi tõstmisele, tagamaks ühtlasemat võimsust ning kiiret ja odavat liitumist väikestele taastuvenergiatootjatele kõikjal Eestis,
• või VKE-dest taastuvenergiatootjate võrguga liitumiste toetusteks.

Oleme seisukohal, et programm peab laiapõhjaliselt toetama hajutatud taastuva elektrienergia tootmist üle Eesti, mitte vaid Lääne-Eestis. See oleks tugeva ja pikaajalise mõjuga regionaalpoliitiline ja laiapõhjallist rohepööret otseselt toetav projekt.   Lugupidamisega Heiki Rits, EVEA president   Koostajad: Marina Kaas, EVEA asepresident (marina@evea.ee, 50 21 484) Meelis Voolmaa, EVEA Rohepöörde töögrupi juht (meelis.voolmaa@eesa.ee, 5655625) [1] Connecting the dots: Distribution grid investment to power the energy transition – Eurelectric – Powering People [2] https://www.elektrilevi.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2021/05/13/paikesepargid-andsid-elektrilevi-vorku-rekordilise-voimsuse [3] https://www.err.ee/1608147712/fiktiivsed-broneeringud-ohustavad-taastuvenergia-vahempakkumist