Mittetulundusühingu Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
PÕHIKIRI

Mittetulundusühing Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on asutatud 1988.a. ettevõtjate vabatahtliku ühendusena.

1. Ühingu ametlik nimetus on MTÜ Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (edaspidi Ühing). Lühendatud nimekujuna võib kasutada EVEA.
2. Ühing tegutseb üleriiklikult, Ühingu juhatuse (edaspidi Juhatus) asukohaks on Tallinn, Harjumaa.
3. Ühingu üldeesmärgiks on stabiilse ja soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja ettevõtluse kui elustiili väärtustamine Eestis.
4. Ühingu põhikirjalised tegevused:
4.1. väikeste ja keskmiste ettevõtjate ning füüsilistest isikutest ettevõtjate toetamine ning nende ühishuvide esindamine ja kaitsmine regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
4.2. osalemine läbi osalusdemokraatia ja sotsiaalse dialoogi ettevõtluspoliitika kujundamisel Eestis;
4.3. tõhusa esindussüsteemi loomine väike- ja keskmise ettevõtluse õiguste ja huvide kaitseks (esindatus komisjonides, nõukodades, juhtorganites, töögruppides jt. struktuurides, mis mõjutavad ettevõtluse arengut regionaalsel, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil);
4.4. seisukohtade väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ettevõtluskeskkonda puudutavates küsimustes;
4.5. ärialase ja muu ettevõtjatele olulise info kogumine, töötlemine, levitamine ja kirjastamine;
4.6. liikmetele ärialase nõustamise korraldamine;
4.7. ettevõtlusalaste (v.a litsentseeritud ja üle 6-kuuliste) koolitusürituste organiseerimine;
4.8. suhtlemine ja koostöö teiste ettevõtjate organisatsioonidega, väikeste ja keskmiste ettevõtjate ning füüsilistest isikutest ettevõtjate ühishuvide esindamine Euroopa Liidus;
4.9. Eesti ärikeskkonda parandavate projektide algatamine, elluviimine ja neis osalemine;
4.10. võimaluste loomine oma liikmetele ärialaseks ja huvialaseks suhtlemiseks;
4.11. muud üldeesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused.
5. Ühing on mittepoliitiline organisatsioon – s.t. ei tegutse erakondlikul printsiibil ega anna oma tegevuses eeliseid ühelegi tegutsevale erakonnale, toetades võrdselt kõigi erakondade poolt
ettevõtluskliima parandamiseks algatatud seaduseelnõusid ja muid algatusi.
6. Tegevuse käigus võib Ühing asutada oma tegevuseks vajalikke äri- ja mittetulunduslikke ühinguid, fonde ja sihtasutusi, määrata stipendiume ja toetusi ettevõtluskliima arendamisega tegelevatele isikutele.
7. Ühingu liikmeteks võivad olla:
7.1. individuaalliikmed – Eestis tegutsevad ettevõtjad, kes annavad tööd mitte rohkem kui 249 töötajale ja avaldavad soovi oma tegevusega Ühingu liikmetena kaasa aidata ettevõtluse kui ellusuhtumise arendamiseks ja propageerimiseks;
7.2. kollektiivliikmed – ettevõtjate või äriühingute erialased või regionaalsed seltsingud, ühendused, organisatsioonid;
7.3. toetajaliikmed – muud juriidilised või füüsilised isikud, kes on huvitatud EVEA eesmärkide saavutamisest. Toetajaliikmed ei ole hääleõiguslikud Üldkoosolekul;
7.4. auliikmed – juriidilised või füüsilised isikud, kellele on EVEA volikogu omistanud selle aunimetuse märkimisväärse panuse eest EVEA kui organisatsiooni või Eesti ettevõtluse arengusse. Auliikmed ei ole hääleõiguslikud Üldkoosolekul.
8. Ühingu liikmeks võetakse käesoleva põhikirja p. 7 tingimustele vastav isik tema avalduse alusel. Liige loetakse Ühingusse vastuvõetuks Juhatuse otsuse alusel sisseastumismaksu Ühingu arvele laekumise päevast. Juhatus või selle volitusel tegutsev isik teeb sisseastumismaksu laekumisel kande Ühingu liikmete nimekirja.
9. Ühingu liikme väljaarvamine Ühingust toimub:
9.1. Ühingu volikogu (edaspidi Volikogu) otsusega liikme poolt esitatud kirjaliku avalduse alusel;
9.2. Volikogu otsusega, kui liige on rikkunud Ühingu põhikirja, ärieetikat, tekitanud Ühingule moraalset või materiaalset kahju või jätnud liikmemaksu tasumata rohkem kui 6 kuu jooksul arvestades tasumise tähtajast.
10. Liige loetakse Ühingu liikmeskonnast välja arvatuks Volikogu poolt sellise otsuse tegemise hetkest.
11. Ühingul on sisseastumismaks ja liikmemaks. Ühingu sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kehtestab Volikogu.
12. Liikmel on õigus:
12.1. võtta osa Ühingu üritustest;
12.2. valida Ühingu juht- ja kontrollorganeid ning olla nendesse valitud;
12.3. kasutada põhikirja ja Juhatuse otsustega määratud korras Ühingu vara;
12.4. kasutada Ühingu liikmetele ette nähtud teenuseid ja soodustusi.
13. Liige on kohustatud:
13.1. tasuma sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu;
13.2. täitma põhikirja, Ühingu liikmete üldkoosoleku (edaspidi Üldkoosolek) ja Volikogu otsustega liikmetele kehtestatud kohustuslikke nõudeid;
13.3. edendama ja propageerima ettevõtlust kui eluviisi;
13.4. edendama igakülgselt Ühingu arengut;
13.5. järgima ärieetikat ja üldtuntud moraali- ning käitumisnorme suhetes teiste Ühingu liikmetega ja väljaspool Ühingut;
13.6. mitte tegema poliitilisi avaldusi Ühingu nimel või Ühingule viidates.
14. Ühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on Üldkoosolek. Korralise Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus üks kord aastas järgmise majandusaasta esimese 6 kuu jooksul. Üldkoosolek kutsutakse Juhatuse poolt kokku ka muudel juhtudel, kui see tuleneb seadusest, Ühingu huvidest või 1/10 liikmete kirjalikul nõudmisel või Volikogu nõudmisel või kui Volikogu kutsub Presidendi juhatuse liikme kohalt tagasi. Juhul, kui korralise Üldkoosolekuni on jäänud vähem kui 30 päeva, erakorralist Üldkoosolekut kokku ei kutsuta. Juhatus peab Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatama liikmetele kirjalikult vähemalt neliteist päeva ette, näidates kutses ära Üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning Üldkoosoleku päevakorra. Vähemalt 1/10 liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist Üldkoosoleku päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
15. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
15.1. Ühingu põhikirja muutmine selles osas, mis reguleerib Üldkoosoleku ja Volikogu vahelist pädevuse jaotust;
15.2 Ühingu tegevuse üldeesmärgi muutmine;
15.3. eelmise aasta tegevusaruande, majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine
15.4. Ühingu tegevuse lõpetamine;
15.5. Volikogu liikmete määra otsustamine, liikmete valimine ja tagasikutsumine;
15.6. Volikogu esimehe (edaspidi President) valimine ja Volikogu liikmete seast kahe aseesimehe (edaspidi Asepresident) kinnitamine.
16. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui Üldkoosolekul on kohal vähemalt 20 Ühingu liiget.
Üldkoosoleku käik ja otsused protokollitakse. Igal Ühingu liikmel on Üldkoosolekul üks hääl, v.a toetajaja auliikmel kellel ei ole Üldkoosolekul hääleõigust. Otsus on vastu võetud siis, kui otsuse poolt on antud üle poole Üldkoosolekul osalenud Ühingu liikmete häältest, välja arvatud juhtudel, kui seadus näeb ette kvalifitseeritud häälteenamuse. Lubatud on Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine Üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul on otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
17. Volikogu kuulub 7 kuni 15 liiget. Volikogu liikmed valitakse Ühingu individuaal- või kollektiivliikmete esindajate seast Üldkoosoleku poolt. Volikogu liikmete volituste tähtaeg on kaks aastat. Üldkoosolek võib valitud Volikogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Volikogu liige võib Volikogust tagasi astuda, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Volikogule. Eeltoodud juhul loetakse Volikogu liige Volikogust tagasi astunuks alates teate jõudmisest Volikogule. Volikogu liikme volituste lõppemisel volikogu volituste kestel, väheneb Volikogu liikmete arv kuni uute Volikogu liikmete valimisteni. Juhul kui Volikogu liikmete arv langeb alla 7 liikme, siis loetakse Volikogu tegevusvõimetuks ja korraldatakse uue Volikogu valimised 3 kuu jooksul. Volikogu liikmed lähtuvad oma tegevuses põhikirja punktis 5 sätestatust ehk ei tegutse erakondlikul printsiibil ega anna oma tegevuses eeliseid ühelegi tegutsevale erakonnale, toetades võrdselt kõigi erakondade poolt ettevõtluskliima parandamiseks algatatud seaduseelnõusid ja muid algatusi. Põhikirja tekstis sätestatud mõiste „Volikogu“ all tuleb mõista mittetulundusühingute seaduses kasutatud mõistet „volinike koosolek“.
18. Presidendi valib Üldkoosolek Üldkoosolekul valitud Volikogu liikmete hulgast. Üldkoosolek kinnitab ka Presidendi poolt esitatud kaks Asepresidenti. President on ühtlasi Juhatuse liige.
19. President korraldab ja suunab Volikogu tööd ning juhatab Volikogu koosolekuid. Presidendi äraolekul täidab tema kohustusi ja juhib Volikogu tööd üks Asepresidentidest.
20. Volikogu koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekul on esindatud üle poole Volikogu liikmetest. Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis. Volikogu koosoleku kutsub kokku President teatades Volikogu koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast ette vähemalt 10 tööpäeva. Juhul, kui President ei ole Volikogu koosolekut kokku kutsunud, siis on Asepresidendil või vähemalt 3 Volikogu liikmel õigus Volikogu koosolek ise kokku kutsuda. Koosoleku käik ja otsused protokollitakse. Protokolli kantakse ka Volikogu otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla Volikogu koosoleku juhataja ja protokollija. Igal Volikogu liikmel on üks hääl. Otsus on vastu võetud siis, kui selle poolt annab hääle üle poole koosolekul esindatud Volikogu liikmetest, häälte võrdse jaotumise korral on otsustav Presidendi hääl. Volikogu võib pidada
koosolekuid ja vastu võtta otsuseid kirja teel ja elektrooniliselt, sel juhul on vaja otsuse vastuvõtmiseks üle poole Volikogu liikmete kirjalikke või elektronposti teel laekunud vastuseid. Pärast 10 tööpäeva möödumist Volikogu koosoleku lõppemisest peab protokoll olema Volikogu liikmetele kättesaadav. Volikogu liikmel on õigus saada Volikogu koosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Volikogu koosolekul osalenud Volikogu liikmel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks 3 tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.
21. Volikogu teeb otsuseid järgmistes küsimustes:
21.1. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
21.2. Ühingu liitumise küsimuste otsustamine teiste ühingute ja nende liitudega ning nendest välja astumine;
21.3. Ühingu liikmeks vastuvõtu ja staatuse kindlaksmääramine;
21.4. Ühingu poolt stipendiumide ja toetuste asutamine ning nende jaotamine;
21.5. Ühingu poolt oma materiaalse või immateriaalse varaga tehingu tegemine, sh sellise vara omandamine, võõrandamine, üürimine, rentimine, litsentsimine või muul viisil kasutusse võtmine või kasutusse andmine, kui vastava tehingu või mitme omavahel seotud tehingu turuväärtus ületab 1 000 eurot, välja arvatud, kui see on eelnevalt kinnitatud Volikogu poolt nõuetekohaselt heakskiidetud aastaeelarves;
21.6. Sisseastumismaksu ja liikmemaksu määrade ja tasumise korra kehtestamine;
21.7. Juhatuse või Volikogu liikmega ning temaga seotud isikuga tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ning selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
21.8. Ühingu audiitori valimine;
21.9. Ühingu audiitoriga tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ning selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
21.10. Ühingu poolt laenu või arvelduskrediidi andmine või laenu või arvelduskrediidi võtmine, liisinglepingu sõlmimine või muu laenuinstrumendi kasutamine, laenu või liisinglepingu
ennetähtaegne lõpetamine, kui vastava tehingu või mitme omavahel seotud tehingu väärtus ületab [*] eurot, välja arvatud, kui see on eelnevalt kinnitatud Volikogu poolt nõuetekohaselt heakskiidetud aastaeelarves;
21.11. Ühingule kuuluva või tulevikus kuuluma hakkava kaubamärgiga seonduvaks mis tahes tehinguks või toiminguks nõusoleku andmine;
21.12. Ühingu poolt mis tahes muu eelnevalt nimetamata võlakohustuse (v.a tavapärase tegevuse käigus tekkivad jooksvad kohustused) võtmine või Ühingu poolt oma õigusest loobumine, kui vastava võlakohustuse või õiguse väärtus ületab 1 000 eurot, välja arvatud, kui see on eelnevalt kinnitatud Volikogu poolt nõuetekohaselt heakskiidetud aastaeelarves;
21.13. garantiide ja käenduste andmine, vara pantimine ja muul viisil koormamine ning Ühingu poolt kolmanda isiku võla- või muu kohustuse muul viisil tagamine;
21.14. Ühingule tütarettevõtja asutamine, tütarettevõtja ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise otsustamine, samuti Ühingu esindaja valimine tütarettevõtja osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul osalemiseks;
21.15. Ühingu poolt teise äriühingusse investeerimine või selles osaluse omandamine ning Ühingu poolt mis tahes muus ühisettevõttes või partnerluses või muus organisatsioonis osalemine, samuti Ühingu esindaja valimine vastava osaluse või osalemise realiseerimiseks; samuti sellise osaluse võõrandamine ja osalussuhte lõpetamine;
21.16. Ühingu poolt kohtumenetluse või vahekohtumenetluse alustamine, lõpetamine või sellises menetluses kokkuleppe sõlmimine;
21.17. Ühingus kehtivate raamatupidamispõhimõtete või finantsraporteerimise põhimõtete muutmine või nendest kõrvalekaldumine;
21.18. Ühingu poolt muu teo või tehingu tegemine, mille rahaline väärtus või mõju Ühingule või Ühingu tütarühingule või liikmele on (kusjuures mitu omavahel selgelt seotud tegevust ja tehingut loetakse üheks) üle 1 000 euro.
21.19. otsuste vastuvõtmine ka muudes Ühingu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole antud teiste organite pädevusse.
22. Juhatuses on üks kuni viis liiget. Juhatuse liikmed valitakse Volikogu poolt. Juhatuse liikmele võib maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse Volikogu otsusega. Juhatuse liikme võib Volikogu otsusega igal ajal tagasi kutsuda. Juhatuse liikmel on õigus esindada Ühingut kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liikmed lähtuvad oma tegevuses põhikirja punktis 5 sätestatust ehk ei tegutse erakondlikul printsiibil ega anna oma tegevuses eeliseid ühelegi tegutsevale erakonnale, toetades võrdselt kõigi erakondade poolt ettevõtluskliima parandamiseks algatatud seaduseelnõusid ja muid algatusi.
23. Juhatuse pädevusse kuulub:
23.1. Ühingu tegevuse igapäevane juhtimine ja tegevuse korraldamine;
23.2. Üldkoosolekute ja Volikogu koosolekute otsuste täitmise tagamine, Ühingu ürituste läbiviimise korraldamine;
23.3. sisseastumis- ja liikmemaksude kogumine, liikmete ja Volikogu liikmete arvestuse pidamine, Ühingu põhitegevustega seonduvate kulutuste tasumine ja muude finantsküsimuste lahendamine, iseseisev tehingute tegemine Ühingu varaga, kui see ei ületa igapäevase majandustegevuse piire;
23.4. Ühingu esindamine suhetes kohaliku omavalitsuse- ning riigiorganitega, kohtu ning teiste juriidiliste ja üksikisikutega;
23.5. Üldkoosolekute ettevalmistamine, Ühingu tegevusega seonduva dokumentatsiooni säilitamine;
23.6. Ühingu raamatupidamise korraldamine vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele ning aruandluse koostamine ning tähtaegne esitamine nii Üldkoosolekule, Volikogule kui registripidajale;
23.7. Ühingu tegevuskava ettevalmistamine Volikogule;
23.8. Volikogu koosolekute ettevalmistamine;
23.9. muud Ühingu üldeesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja Volikogu poolt Juhatusele antavad ülesanded.
24. Juhatus vormistab oma otsused kirjalikult protokollis, millele kirjutavad alla kohal viibinud Juhatuse liikmed. Pärast 5 tööpäeva möödumist Juhatuse koosoleku lõppemisest peab protokoll olema juhatuse liikmetele kättesaadav. Juhatuse liikmel on õigus saada juhatuse koosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks 2 tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.
25. Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
26. Ühing on asutatud määramata tähtajaks. Ühingu tegevus lõpetatakse Üldkoosoleku otsuse alusel, samuti juhul, kui Ühingusse jääb alla kahe liikme ning muudel seadusega ette nähtud alustel. Ühingu tegevuse lõpetamisel Üldkoosoleku otsuse alusel on likvideerijateks Juhatuse liikmed, kui tegevuse lõpetamise otsustamisel ei määrata teisi likvideerijaid. Pärast kõigi võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist jaotatakse järgi jäänud vara heategevuseks.

Ühingu põhikiri on kinnitatud Üldkoosolekul 14.02.2019.a.