EVEA pöördumine enim kannatanud ettevõtlussektorite toetusmeetmete rahastamiseks läbi lisaeelarve

Austatud Riigikogu liikmed Austatud Valitsuse kriisikomisjoni liikmed

6. aprillil 2020. a

  EVEA pöördumine enim kannatanud ettevõtlussektorite toetusmeetmete rahastamiseks läbi lisaeelarve   Taustainformatsioon Riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõu sisaldab olulisi COVID-19 kriisi leevendamise meetmeid ettevõtlussektorile, paljud neist vastavad suuremal või väiksemal määral EVEA poolt Kriisikomisjonile esitatud väike- ja keskmiste ettevõtjate ettepanekutele ja ootustele. Peame siiski juhtima Kriisikomisjoni ja Riigikogu tähelepanu, et lisaeelarves ettenähtud majandusmeetmete paketis on jätkuvalt väga suur „valge laik“. See puudutab ettevõtete ellujäämise toetamist, kes olid sunnitud eriolukorras oma tegevuse ajutiselt peatama, samuti kõige väiksemate toetamist, kes ei kvalifitseeru Töötukassa töötasu hüvitisele ja suurema tõenäosusega ei kvalifitseeru ka pangalaenu või Kredexi otselaenu saamiseks (FIE-d ja muus töövormis kui töölepingu alusel töötajad ning juhatuse liikmed).  See on väga suur hulk – kümned tuhanded  mikro- ja väikeettevõtted, ilma kelleta meie normaalne elu ei ole mõeldav: meie lähipoed, lemmikkohvikud ja -restoranid, juuksurid ja pesumajad, õmblusateljeed ja remonditöökojad, spordisaalid, muud vabaaja veetmise kohad ja paljud teised „elustiili ettevõtted“, keda on harva näha leheveergudel ning keda poliitikaotsustajad kipuvad unustama. Lisaeelarves on ette nähtud 10 miljonit eurot  Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile mikro – ja väikeettevõtete toetusmeetme avamiseks. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et toetusmeede on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada, uutele toodetele ja teenustele fokusseerida, katkenud tarneahelat uuesti üles ehitada ja tootmiskorraldust ümber kujundada.  See on kahtlemata vajalik tugi kriisist väljumise etapil ning kindlasti osa ettevõtteid peavad kriisi lõppedes end ümberprofileerima või oma ärimudelit muutma.  Kuid enne uue innovatiivse äriprojekti algatamist peavad nad kriisi üle elama ning vältima pankrotti, mis on juba täna paljudele reaalsus. Lisaks, täna on hädas ka need ettevõtted, kelle traditsiooniline ärimudel töötab suurepäraselt edasi ka pärast kriisi lõppu, kuid tulu kadudes ei suuda nad oma jooksvaid kohustusi täita ja vaagivad hinge. Riik võib paari kuuga kaotada väga suure osa oma ligi 130 000-st mikro- ja väikeettevõttest, kui kriisipaketis ei tehta kiireid parandusi. Sektorites, kus tulubaas on seoses koroona kriisiga kadunud, vajavad ettevõtted kiireloomulist riigipoolset otsetoetust oma vältimatute jooksvate kulude katmiseks (eelkõige üürikulud, nende inimeste töötasud, kes ei kvalifitseeru Töötukassa toetusele, kommunaal-ja sidekulud, valveteenused jms).  See ei ole „raha külvamine helikopterilt“, vaid hädavajaliku hingamisaparaadi ulatamine koroona-haigele osale majandusest.  Eelmainitud  mikro- ja väikeettevõtete toetusmeede ei lahenda seda pakilist  probleemi, nagu seda ei lahenda ka KredExi käendus või otselaen, eriti juhul, kui viimastega seotud intressimäärasid ja lepingutasusid ei vähendata kordades kriisiabile kohasele tasemele. Kuna kriisist taastumine võib võtta pikemat aega, ei ole laenu võtmine püsikulude katmiseks paljude sektorite puhul jätkusuutlik ning võib vaid suurendada ettevõtjate makseraskusi esimestel kriisijärgsetel kuudel.   Ettepanekud kriisipaketi täiendamiseks olemasoleva eelarve raames

1. EVEA, olles konsulteerinud ja saanud tagasisidet paljudelt erialaliitudelt (s.h. iluteenuste, turismi, loomemajanduse, terviseteenuste sektorites) ja arvukatelt ettevõtjatelt, palub Riigikogul eraldada käesolevas lisaeelarves minimaalselt 75 miljonit eurot erakorralise tagastamatu abi andmiseks  ettevõtjatele, kelle tegevus on koroonakriisi mõjul seiskunud (kas klientuuri kadumise, valitsusepoolse keelu või vabatahtliku ettevõtte sulgemise tõttu). See meede on eriti vajalik ja kiireloomuline, et ära hoida ettevõtjatevahelist ringvõlgnevust ja sellega kaasnevaid vältimatuid ulatuslikke makseraskusi ja pankrotte. Toonitame, et sarnased toetusmeetmed on juba rakendamisel üle pooltes EL liikmesriikides.

  Meetme  sihtgrupiks on FIE-d, mikro- ja väikeettevõtjad, kelle tegevus on oluliselt kannatanud koroonakriisi tõttu (müügitulu langus üle 50% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Toetus võiks katta  konkreetse ettevõtte tõendatud normaalsed püsikulud 70% ulatuses kolme kuu jooksul alates tegevuse seiskumisest. Toetus ei dubleeri turismiettevõtjatele,  loomeettevõtjatele või  Töötukassa poolt pakutavaid toetusi, mis võib küll täiendada seda osa, mida ei kata teised toetused. Meetme vajaliku rahastuse arvestus lähtub eeldusest, et keskmine toetuse suurus ettevõtte kohta oleks 5 000 eurot ning toetatud saaks minimaalselt 15 000 ettevõtet. Meetme rahaline ressurss tuleks võtta KredExile planeeritud käenduste mahu arvelt.  

2. Täiendav mikrolaenu meede mahus 100 miljonit eurot. Peame vajalikuks tekitada KredExi paketi raames täiendavalt mikrolaenu meede laenusumma ülempiiriga 50 000 eurot, mis oleks laenatav kiirkorras, otse ettevõtjale, intressiga mitte üle 1.5%, hõlmaks kõiki kriisis kannatanud tegevusvaldkondi (minimaalsete kitsendustega, lähtuvalt riigiabi meetmete ajutisest raamistikust) ning ei eeldaks äriplaani ja pikaajaliste finantsprognooside esitamist. Meetme sihtgrupp võiks olla vaid mikroettevõtted ning otstarve – käibevahendid ja väikeinvesteeringud kriisist väljumiseks. Eeldatav keskmine laenusumma on 20 000 eurot ning minimaalne laenusaajate arv 5 000 ettevõtet.  Meetme eelarve võiks kujuneda käibelaenu planeeritud mahu arvelt.

 

3. Peame ebapiisavaks majutus-, toitlustus- ja sündmuskorraldussektori ettevõtjate toetamiseks eraldatud 25 miljonit eurot, mis tähendaks keskmiselt ca 6 000 eurot ettevõtte kohta. Arvestades, et nendes valdkondades taastumine on väga aeglane ning 2020. a turismi kõrghooaeg jääb tõenäoliselt ära, on vajalik seda summat kahekordistada, kasutades struktuurifondide vahendite ümberjagamiseks lubatud paindlikkust.

 

4. Peame samuti loomeettevõtluse kontekstis ebapiisavaks Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud 4,8 miljonit eurot, mille saajateks on loomeinimesed füüsiliste isikutena ja rahvakultuurikollektiivid. See on täiendavaks argumendiks, miks peame väga vajalikuks punktis 1. nimetatud meetme rakendamist .

EVEA eesmärk on anda valitsusele ja seadusandjatele otsest ja tõest informatsiooni Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate olukorrast ja vajadustest ning teha konstruktiivset koostööd, et riigi poolt kavandatav kriisiabi jõuaks nendeni, kes seda enim vajavad. Väikeettevõtjad on majanduse mootor, ärge laske sellel seiskuda! EVEA juhtkond on Teie käsutuses lisaselgituste andmiseks.   Lugupidamisega EVEA nimel   Heiki Rits, president   E-post: heiki@evea.ee Mob 56 355 424 evea@evea.ee https://evea.ee