EVEA tegi Vabariigi Valitsusele kolm ettepanekut koroonakriisis inimeste vaba liikumise piirangute tõttu enim kannatanud ettevõtete toetamiseks, mille elluviimine võimaldaks kiiresti ja oluliselt leevendada nende probleemi.
„Tänaseks on selge, et koroonakriis on kõige rohkem kahjustanud inimeste vaba kogunemise, liikumise ja reisimisega seotud valdkondade ettevõtteid. Nad on jätkuvalt väga tõsises hädas ning turul toimunud seisak võib kesta järgmise kevadeni. Nõustume, et nii pikaajaline töötajate palgatoetusel hoidmine ei ole kõige otstarbekam lahendus, kuid oleme siiski veendunud, et riik peab sekkuma, hoidmaks ära terve turismi- ja sellega seotud teenuste kompleksi hävimist kriisi poolt pealesunnitud majandusstruktuuri muutumise käigus,“ põhjendas EVEA president Heiki Rits ettepanekute tegemist.
„Alanud eelarveläbirääkimised võimaldavad suhteliselt kiiresti teha vajalikke muudatusi 1. lisaeelarve vahendite jaotuses, mis on seotud esimese kahe ettepanekuga. Kõige olulisem on aga poliitiline tahe ja arusaamine, et ettevõtlussektorile antud kriisiabi ei ole kulu, vaid investeering riigi maksutulubaasi säilitamisse,“ pani Rits poliitikutele südamele.
EVEA 3 ettepanekut on järgmised:
- KRIISIMEEDE
Kriisis enim kannatanud ettevõtete toetamiseks
pakkuda osalist maksutagastust eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil. Meede on
sihitud konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kus käibelangus on pikaajaline ja kõige suurem. Maksutagastus võiks toimuda
virtuaalselt, läbi MTA ettemaksukonto, selle reaalne väljavõtmine rahas või kasutamine tulevaste maksude katteks oleks ettevõtja otsustada ning
tagastuse protsent võiks olla erinevatele valdkondadele erinev, lähtuvalt käibekaotuse ulatusest. Ettevõtjale jääks paindlikkus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või nt renoveerib ruume või tasub renti. Sellist toetust – maksutagastust – on lihtne rakendada ja odav hallata, kuna on täiesti automatiseeritav. Maksutagastus on ka riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada suurt arvu maksumaksjaid ja sektorit, mille panus SKP-sse on 8%. Isegi juhul, kui mõne ettevõtte jätkusuutlikkust ei õnnestu tagada, jääb see raha meie majandusse kas tasutud maksude näol või maksetena teistele ettevõtetele. Meetme rahastamine võiks toimuda riigi poolt võetud laenuvahendite arvelt. Meetme mõju eelarvele on võimalik arvutada erinevate stsenaariumide puhul MTA statistika alusel. Igal juhul on see kordades väiksem, kui potentsiaalne saamata jääv maksutulu sektori hävimise korral.
- TAASTUMISMEEDE
Jagada 2020. a esimese
lisaeelarvega Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettenähtud vahendid ümber ning suunata
KredExi portfelli antud kriisimeetmete
vahenditest 75 miljonit eurot EAS-ile toetusmeetmete eelarvesse. Kõik turismiettevõtjaid esindavad organisatsioonid on ühel meelel ning seda ka väljendanud, et
laenud ja käendused ei ole antud olukorras sektorile
kriisiabina sobilikud. Otsetoetused on vajalikud liikumis- ja reisimispiirangute tõttu enim kannatanud ettevõtetele vältimatute püsikulude katmiseks ja uute ärimudelite arendamiseks ning juurutamiseks.
- KRIISI HALDAMISE TÖÖRIIST
Organisatoorne ettepanek parima lahenduse saavutamiseks – kutsuda uuesti kokku MKM-is väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri juures tegutsenud
sektoriüleste ettevõtlusorganisatsioonide ja vajadusel teiste
valdkonnaspetsialistide kriisimeetmete töörühm,
laiendada selle koosseisu
ministeeriumide-vaheliseks. Töörühma eesmärk on nõustada valitsust, ministeeriume ja rakendusasutusi kriisiabi vajaduse ja kriisimeetmete konkreetsete tingimuste kohta. Töörühm peaks käima koos regulaarselt, saama adekvaatset infot (statistika, analüütika) ning pakkuma lahendusi. EVEA rõhutab, et kriisis on riik ja ettevõtjad samas paadis, seega peaks ka arutelusid koos läbi viima.
Loe palun
valitsusele saadetud pöördumist SIIN.
Täiendav info:
Heiki Rits
EVEA president
heiki@evea.ee
mob 56 355 424
