Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni seisukohad alkoholi-, tubaka , kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisel

Rahandusminister pr Keit Pentus-Rosimannus Koopia: Justiitsminister pr Maris Lauri Maaeluminister hr Urmas Kruuse Ettevõtlus- ja Infotehnoloogiaminister hr Andres Sutt   Teie: 13.04.2021, nr. 1.1-10.1/2923-1 Meie: 19.05.2021   Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon seisukohad alkoholi-, tubaka‑, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisel. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (edaspidi „EVEA“) on üle 6000. mikro‑, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat koondav organisatsioon, mille liikmed tegutsevad kõikides tegevusvaldkondades. Olles tutvunud Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ja 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi „Eelnõu“), esitab EVEA käesolevaga Eelnõu suhtes alljärgnevad seisukohad.

1. EVEA nõustub MTÜ Eesti Veinitee ja Eesti Väikepruulijate Liidu seisukohtadega ja toetab neid.

Olles tutvunud MTÜ Eesti Veinitee ja Eesti Väikepruulijate Liidu poolt 03.05.2021 Eelnõu suhtes esitatud seisukohtadega leiame, et need ühtivad EVEA eesmärkide ja seisukohtadega. EVEA nõustub muuhulgas MTÜ Eesti Veinitee seisukohtadega, mille kohaselt (i) alkoholiseaduse tingimused tuleb muuta väiketootjatele soodsamaks, (ii) alkoholiseaduse muutmise mõju hinnangud tuleb üle vaadata ja kohandada vastavalt käesoleval ajal Eesti majanduses reaalselt valitsevatele oludele ja (iii) väiketootjaid tuleb kohelda võrdselt ehk 50% aktsiisisoodustus peab laienema ka siidri ja teiste kääritatud jookide tootjatele. EVEA nõustub muuhulgas Eesti Väikepruulijate Liidu seisukohtadega, mille kohaselt (i) ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt ja Eelnõuga tuleb üle võtta soodusaktsiis ka siidri ja kääritatud joogi väiketootjatele, (ii) ekslik on Eelnõu seletuskirjas esitatud tõlgendus, mille kohaselt alla 6% etanoolisisaldusega alkoholil on juba aktsiisi soodusmäär, (iii) Eelnõus esitatud mõjuhinnang IT-süsteemide ümberseadistamise suurte kulude kohta on ekslik, (iv) Eelnõus märgitud väiketootjate maksusoodustuse „väike mõju“ on mikroettevõtjatele jaoks tegelikult suur ja oluline; ning (v) maksusoodustus väiketootjatele suunaks Eesti väiketootjaid kasvama ja arenema ning väärindama kohalikke marju ja puuvilju. Arvestades, et MTÜ Eesti Veinitee ja Eesti Väikepruulijate Liit on esitanud oma põhjendatud seisukohad Rahandusministeeriumile kirjalikult, ei korda EVEA käesolevaga viidatud seisukohtades esitatud põhjendusi.

2. Eelnõu põhjendused Artikkel 1 punkt 7 üle võtmata jätmise kohta on ekslikud.

Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole alko-direktiivist üle võetud rakendamiseks vabatahtlikke sätteid, sh artikkel 1 punkt 7, millega nähakse ette tootmismahust sõltuva aktsiisi kohaldamise võimalus kääritatud joogile. Kääritatud jooki võib maksustada tavamäärast maksimaalselt 50% madalama aktsiisiga, kui selle on tootnud väiketootja, kelle aastane tootmismaht on kuni 1,5 miljonit liitrit kääritatud jooki. Eelnõus välja toodud põhjendused artikkel 1 punkt 7 üle võtmata jätmiseks on, et (i) aktsiisivõit ettevõtjale on väheoluline summa, (ii) soodustusega kaasneksid täiendavad kulud riigile IT‑süsteemide muutmiseks ja (iii) rakendatav soodusmäär oleks väiksem, kui hetkel kehtiv aktsiisimäär. EVEA ei nõustu eeltoodud Eelnõu põhjendustega ja nõustub põhjenduste ekslikkuse või põhjendamatuse osas käesoleva dokumendi punktis 1 nimetatud MTÜ Eesti Veinitee ja Eesti Väikepruulijate Liidu argumentide ja selgitustega ning soovib täiendavalt märkida alljärgnevat. 2.1 Soodustusel on suur mõju Eelnõu argument, mille kohaselt on aktsiisivõit ettevõtjale väheoluline summa ja sellel oleks ettevõtjatele väike mõju, on EVEA hinnangul vale. Soodustusel oleks väga suur mõju kõikidele väiketootjatele, keda arvuliselt on tootjate hulgas enamus. Kui soodustuse ülevõtmise otsustamisel lähtuda turu kogutoodangu mahust, siis tekib olukord, kus direktiivi artikli ülevõtmine või ülevõtmata jätmine otsustatakse vaid paari-kolme suurettevõtte huve kaaludes ja väikeettevõtjate huvidega jäetakse täielikult arvestamata. Samuti on märkimisväärne, et Eesti siidri ja marjaveini väiketootjad on juba täna oluliselt ebasoodsamas olukorras võrreldes paljude oma välisriikides tegutsevate konkurentidega, sest konkurentide asukohariigis ei ole sellised joogid aktsiisiga maksustatud. 2.2 Soodustuse rakendamisega kaasnevad kulud ei ole suured Eelnõus viidatud soodustuse kehtestamisega seonduvad IT-kulud  ei saa olla olulised, kuna analoogne aktsiisisoodustus juba kehtib väikestele õlletootjatele. Seega on tehniline lahendus riigil juba olemas ja vajalik on seda lahendust vaid täiendada – kahe uue joogikategooria lisamisega. 2.3 Eelnõu väide maksimaalse soodustusmäära kohta ei ole õige Alko-direktiivi (2020/1151) artikkel 1 punkt 7 kohaselt „vähendatud aktsiisimäärad ei tohi olla üle 50 % madalamad muude kääritatud jookide suhtes kohaldatavast ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast.“ Seega ei sätesta alko-direktiiv, et vähendatud määrad ei tohi olla väiksemad aktsiisi üldisest tavamäärast, nagu ütleb Eelnõu (vt. Eelnõu lk. 3), vaid vähendatud määrad ei tohi olla üle 50% madalamad „muude kääritatud jookide suhtes kohaldatavast ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast“.

3. Euroopa Liidu poolt võimaldatavad soodustused väiketootjatele tuleb võimaldada ka Eestis

EVEA on seisukohal, et Euroopa Liidu poolt võimaldatavad soodustused väiketootjatele tuleb kindlasti rakendada ka Eesti väiketootjatele. Antud konkreetsel juhul üldine soodsam aktsiisimäär lahjale alkoholile, mis on võrdne nii suurtele kui väikestele tootjatele, ei ole meie arvates hea lahendus, sest suurte ja väikeste tootjate majandustegevuse iseloomud on lähtuvalt tehnoloogiatest, tootmismahtudest ja turgudest, millel tootjad tegutsevad, väga erinevad. Samuti on väiketootjad reeglina suunanud olulise osa oma müügi- ja arendustegevusest ekspordile ning välisturgudel läbilöömisele. Paljud väiketootjad müüvad üle poole toodangust ekspordiks. Seega toetaks väiketootjate tegevuse soodustamine läbi madalama aktsiisimäära ühtlasi ka Eesti eksporti ja selle konkurentsivõimet ning tooks seeläbi riigile tõenäoliselt rohkem tulu, kui võiks olla madalama aktsiisimäära rakendamisega seotud IT-kulu.

4. „Mõtle esmalt väikestele!“

Euroopa Liidu majanduspoliitika üks kandev põhimõtte on “Think small first!” (“Mõtle esmalt väikestele!”). Kui Euroopa Liidu seadusandlus lubab anda väiketootjatele suurtootjatega võrreldes soodustust või teha mööndust, siis peab Eestis seda võimalust igal  juhul kasutama. Euroopa Komisjon oma soovituse „Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohta“ punktis 3 soovitab Eestil 2020. ja 2021. aastal „Toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning tagada piisav juurdepääs rahastamisele“. EVEA on seisukohal, et vabatahtliku maksusoodustuse ülevõtmata jätmine on vastuolus eeltoodud Euroopa Komisjoni soovitusega. Kokkuvõttes soovime märkida, et EVEA peab väga oluliseks kohaliku käsitöötoidu ja -jookide tootmise toetamist kõigi riigi kasutuses olevate võimaluste ja meetmetega, sh maksupoliitiliste meetmetega,  sest viidatud majandusharu mängib olulist rolli nii Eesti turismisektori toetamisel, maapiirkondades toimuva ettevõtlusaktiivsuse arendamisel, kohalike traditsioonide säilitamisel, kohalike ressursside jätkusuutlikus kasutamises ja traditsioonilise väikeettevõtluse arendamisel ning seeläbi ka uute töökohtade loomisel. EVEA tänab võimaluse eest avaldada oma seisukohad Eelnõu suhtes ja palub nendega Eelnõu edasises menetluses arvestada.   /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits EVEA president   Koostajad: Marina Kaas, EVEA asepresident, e. marina@evea.ee, t. +3725021484 Siim Mägi, Magilex Õigusbüroo OÜ, EVEA liige, e. siim.magi@magilex.ee, t. +3725077187