Rohepööre – kogu rahva projekt
EVEA rohepöörde strateegia
Määratleme rohepööret innovaatiliste teadmiste, meetodite ja investeeringute kogumina, mida kasutatakse kliimaneutraalseks ja efektiivseks majandamiseks, kohaliku energia tootmiseks, ressursside taaskasutuseks, rohelise keskkonna ja elurikkuse säilitamiseks ning inimeste ja kultuuri hüvanguks.
Rohepööre vajadus tuleneb meie senisest majandusmudelist ja tarbimistavadest, mis on viinud keskkonnaseisundi halvenemiseni ja ressursside kättesaadavuse vähenemiseni.
Seetõttu on rohepööre inimkonna ja looduskeskkonna säilimiseks möödapääsmatu vajadus.
Rohepööre kui rahvaprojekt.
Rohepöörde idee on välja töötatud Euroopa Liidu poliitilise ja akadeemilise juhtkonna poolt, millel täna puudub laialdaste rahvamasside poliitiline toetus. Ka senised arengud Eestis viitavad rohepöördele kui eliidiprojektile, millest saavad kasu valitud ettevõtted ja riiklikud energiamonopolid.
Rohepöörde elluviimise edukus sõltub otseselt sellest, millisel määral õnnestub rohepöördesse kaasata laiad rahvamassid ja ettevõtjaskond. Rohepööre ei tohi jääda üksnes poliitikute, valitsuse ja eliidi ülesandeks, vaid rohepööre peab toimuma igas inimeses ja iga inimene peab rohepöördest saama otsest või kaudset kasu, saama osa selle lisandväärtustest ja eelistest. Rohepööre õnnestub vaid siis kui iga inimene ja ettevõte on motiveeritud rohepöördes osalema. Seetõttu on vältimatu vajadus kaasata rohepöördesse väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), kuna nemad on Eesti majanduse selgroog, moodustades ca. 80% Eesti majandusest ja nende osakaal tegutsevatest ettevõtetest moodustab 99,88%. Seetõttu teeb EVEA
ettepaneku muuta rohepööre motivaatorite toel läbiviidavaks rahvaprojektiks. Selle saavutamiseks:
1. Riik emiteerib roheväärtpabereid (RVP), mida jaotatakse võrdsetes osades igale Eesti elanikule (kõnekeeles roheosakud), muutes neid nii rohepöörde kaasosanikeks.
2. Roheosakuid (RVP) saab kasutada üksnes rohepöörde eesmärkide saavutamiseks tehtavateks investeeringuteks kas individuaalselt või grupiviisiliselt. Näiteks: energia kokkuhoiule suunatud investeeringud, sh ehitiste soojustamine, taastuvenergia tootmisesse tehtavad investeeringud, osaluse ostmine energiaühistutes, energia salvestusjaamades, ringmajandusega seotud ettevõtetes jms, elektriautode soetamine ja laadimisjaamade ehitus, keskkonnainvesteeringud jne.
3. Roheosakud peavad olema aktsepteeritavad ka omaosaluse sissemaksetena roheinvesteeringuteks võetavatele laenudele.
Roheosakute emiteerimisega on võimalik kogu elanikkond kaasata rohepöördesse. Nii on võimalik potentsiaalsetest rohepöörde vastastest saada rohepöörde toetajad. Selliselt jaguneb ka rohepöördest saadav tulu laiale elanikkonnale kõikidesse Eesti piirkondadesse, sellel kaval on seetõttu ka regionaalpoliitiline efekt.
Roheosakute katteallikateks võiksid olla EL tõukefondide vastavad vahendid, riigieelarvest rohepöördeks eraldatavad vahendid, samuti riigi võlakirjad (rohevõlakirjad).
EVEA näeb rohepöördes kolme suurt võtmevaldkonda kus roheosakuid saaks kasutada:
– energeetika,
– ringmajandus,
– loodushoid ja liigiline mitmekesisus.
Energeetika
Rohepöörde õnnestumise võtmeküsimuseks on energeetika, millel on kaks tahku – tootmine ja säästmine.
EVEA peab oluliseks muuta senist energiatootmise kontseptsiooni kontsentreeritud energiatootmiselt hajutatud energiatootmisele, kus igaühel on õigus ja võimalus toota, müüa ja tarbida energiat. Tänastest tarbijatest peavad saama turuosalised ka tootmise mõttes. Sellisel mudelil on palju eeliseid – see tagab tõhusama energiajulgeoleku, see tagab rahvatulu parema jaotuse ühiskonnas ja regioonides, see maandab energiahindade järske muudatuste riske nii ettevõtjatele kui eratarbijatele, see tagab kohalike ressursside kasutamise meie elanike hüvanguks ja vähendab kasumi riigist väljaviimise riski.
Energeetikavaldkonnas tuleb panna fookus:
1. Kohalike taastuvate energialahenduste kasutusele võtmisele (tuul, päike, hüdroenergia, energia salvestamine, muud kohalikud ressursid nt biokütused, tööstusjäägid jms) VKEde ja üksikisikute poolt.
2. Tsentraalsed energiavõrgud – nii elektri-, kaugkütte- kui gaasivõrk – tuleb avada konkurentsile. Tuleb soodustada ja hõlbustada väiketootjate liitumist nendega.
3. Võrguhaldajatele tuleb seada kohustuseks rekonstrueerida võrgud vastavalt hajutatud energiatootmise mudelile ning arendada välja nutikad võrguhaldamise vahendid (nutikad võrgud).
4. Tagada kogukondlikel energiaühistutel võimalus toota taastuvatest ressurssidest energiat ja vajadusel arendada välja oma autonoomsed jaotusvõrgud.
5. Energia säästmisel on võtmeteguriks nii elamu kui tootmishoonete soojustamine. Riiklike toetustega esilekutsutav ehitiste energiatõhususeprogramm peab sisaldama regionaalpoliitilist elementi. Toetuste abikõlbulikkuse määr tuleb seada sõltuvusse piirkonna elatustasemest – mida madalam on piirkonna keskmine elatustase, seda kõrgem peab olema toetusmäär. Vastasel juhul jääb energiasäästuprogramm täitmata väikelinnades ja alevites, sh maa-asulates ja külades.
Ringmajandus
Ringmajanduse elluviimise edukus sõltub sellest, kui suur osa kasutatud ressursist jõuab kokku kogutuna tagasi taaskasutusse. EVEA visiooniks ringmajanduse alal on: “Ei enam jäätmeid prügilasse ega metsa alla!”. Olmejäätmete kõrval tuleb hakata sorteerima ja koguma liigiti kogu elutsükli läbinud tooteid, nii tootmises kui inimeste igapäevaelus. Nii nagu looduses, kus iga elutsükli läbinud organism muutub sisendiks järgmise organismi toidulaual, on vaja ringmajanduse kaudu jõuda sama olukorrani asjade maailmas. Inimeste poolt toodetud kaubad ja seadmed tuleb lahutada algosadeks, mis oleksid kasutatavad teisese toormena uute toodete valmistamisel.
Võtmeküsimuseks on siin motivaatorite loomine inimestele ja ettevõtetele koguda, sorteerida ja üle anda elutsükli läbinud asju.
Et jõuda eesmärgile, tuleb muuta senist jäätmete kogumise ja töötlemise mudelit. Kuna elutsükli läbinud tooted on muutumas sisendiks ehk kaubaks teisese toorme allikana uuele tootmistsüklile, siis seetõttu
vajame uut mudelit, kus sorteeritud jäätmete ja kasutatud toodete loovutamise eest makstakse nende loovutajale.
Spetsiifiliste ja turu väiksusest tingitud toodete osas tuleb teha liikmeriikide vahelist koostööd nende kogumisel ja ümbertöötlemisel.
Keskkond ja bioloogiline mitmekesisus
EVEA näeb keskkonnaeesmärkidena sellise elukeskkonnaseisundi saavutamist, mis tagab nii meile kui järeltulevatele põlvedele tervisliku elu võimaluse.
Iga indiviidi kasu rohepöördes keskkonna valdkonnas peaks olema puhas õhk, vesi ja toit ning puhas ja mitmekesine looduskeskkond.
Keskkonnakasu saavutatakse:
– Eelkõige läbi koolitus ja – teavitusprogrammide, eesmärgiga tõsta iga indiviidi keskkonnateadlikkust ning vastutust oma tegude eest keskkonnas.
– Läbi keskkonnainvesteeringute
– Läbi keskkonnaprogrammide
Rohepööret toetavad valdkonnad
Digitaliseerimine ja rohetehnoloogia
EVEA näeb nii digitaliseerimist kui muid tehnoloogilisi lahendusi eelkõike kui abivahendeid eelpoolmainitud valdkondades eesmärkide saavutamiseks.
Valdkonnad, mida tuleks edasi /(eelis) arendada on:
– Protsesside automatiseerimine
– Uute, energia- ja ressursisäästvate ärimudelite loomine ja rakendamine
– Avalike teenuste IT-lahendused
– Infosüsteemide efektiivne varundamine, puhastamine ja pilvelahendused
– Smarthome lahendused väikekontoritele
– Digiprügi minimeerimine
Tehnoloogiavallas näeb EVEA vajadust toetada riiklike programmidega rohetehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu.
EVEA rohepöörde koolitusprogramm
EVEA soovib võtta kandva rolli ettevõtjate teadlikkuse tõstmisel rohepöörde küsimustes. Kuna väikeettevõtjad moodustavad teatava arvamusliidrite kogumi, siis on väikevõtjatel suur roll ka oma töötajate ja kogukonna liikmete roheteadlikkuse tõstmisel. Hariduse eesmärk on luua inimeste ja ettevõtete valmisolek areneda ja muutuda koos keskkonnaga, kasutada ära keskkonna poolt pakutavaid võimalusi ja saavutada seeläbi parem keskkonnaseisund.
EVEA loob rohepöörde koolitusprogrammi ettevõtjatele, mis aitab neil integreerida eneses roheline käitumismudel ning seda aktiivselt kuvada väljapoole.
Programmis:
– Sidustame ettevõtjad süsteemsesse roheõppesse.
– Loome koolitatavatele toetava tausta ja taristu.
– Aitame ettevõtjatel ja nende töötajatel omandada uued, rohekäitumist toetavad hoiakud.
– Loome rohepöörde nõustajate võrgustiku, mis aitaks VKE-sid analüüsida oma tootmise- ja tööprotsesse, hooneid, tarneahelaid, finantseerimise- ja turundusvõimalusi rohepöörde elluviimise seisukohalt.
Uued teadmised aitavad luua konkurentsivõimelisema ettevõtjaskonna, aitab kohaneda rohepöördest tulenevate muutustega ja leida paremaid ärivõimalusi turuosa laiendamiseks, konkurentsivõime kasvatamiseks ning eksporditurgudele jõudmiseks.
Rohemärgis
EVEA töötab välja ja võtab kasutusele väikeettevõtjate rohemärgise. Tagamaks märgise usaldusväärsust, töötame programmi välja koostöös erinevate ettevõtlus- ja keskkonnaorganisatsioonidega.
Rohemärgise omandamisega tekivad ettevõtjale konkurentsieelised nii ekspordil kui ka siseturul, kuivõrd see näitab ettevõtte partneritele ja tarbijatele, et kaubad ja teenused selles ettevõttes on toodetud keskkonda säästval viisil.
Finantseerimine
Rohepöördega seotud avalikud finantsinstrumendid peavad soodustama roheliste investeeringute teket VKE-des, suurendama roheprojektide rahastamist, samuti soodustama investorite, finantsturu ning kliimameetmete jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmiseks mõeldud vahendite jõudmist VKE-deni.
Rohepöörde finantseerimisel tuleb avaliku sektori vahendid ja erakapital ühendada, leevendades nii rohepöördega seotud hirme ja turutõrkeid, luua stiimulid erainvesteeringutele. Avalikest vahenditest tuleb toetada ettevõtjate koolitamist ja nõustamist ning väikeinvesteeringute tegemist, eeskätt väljaspool pealinna piirkonda.
Tuleb toetada taastuvenergia mikro- ja väiketootmise käivitamist ettevõtete ja energiaühistute poolt ning rakendusuuringute ja tootearenduse teostamist ettevõtetes.
Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega plaanitav „Ettevõtete rohefond“ tuleb muuta iduettevõtete eliitprojektist VKE-de laiale ringile kättesaadavaks rohepöörde „seemnerahastuks“, mis aitab teha esimesed sammud oma protsesside ja toodete kliimaneutraalseks muutmisel.
Riskikapitali pakkumise suurendamiseks tuleb kaasata rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ressursse (EIF, EIB, EBRD), uute tehnoloogiate arendamine vajab mahukat ja pikaajalist finantseerimist.
***
Käesolev dokument on väljatöötatud EVEA liikmetest koosneva Rohepöörde töögrupi poolt perioodil mai 2021 – jaanuar 2022. Dokumenti on panustanud:
Meelis Voolmaa, töögrupi juht, Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon
Kaul Nurm, töögrupi asejuht, EVEA volikogu liige (Masmeko OÜ)
Heiki Rits, EVEA president (Outsourcing Partner OÜ)
Marina Kaas, EVEA asepresident (ManNet Partners Baltics OÜ)
Raoul Laidoner (Eesti Bioringluse Liit MTÜ)
Paap Kõlar (Psycho OÜ/Surf Paradiis / Paap Kõlari Safarikeskus)
Meljo Musto (Melsum OÜ)
Vahur Suvi (Portal Invest OÜ)
Matti Lilleväli (Thermory AS)
Allex Kriisa (Estoprint OÜ)
Marcus Pertel, (IDLoome OÜ)
Kätlyn Jürisaar (Sotsiaalettevõtete võrgustik – SEV)
