Rubriik: SÜNDMUSED

Eesti Disainikeskus ootab ettevõtete esindajaid, disainereid, ringmajanduse ja -disaini spetsialiste ja jätkusuutlikkuse eksperte ESG ja Euroopa Liidu kestlikkuse regulatsioonide infoseminarile. Räägime, mida tähendab ESG teemadega arvestamine ettevõtte ärimudeli, strateegia, toodete ja teenuste kujundamisel. Millised Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse ja ESG regulatsioonid ettevõtteid enim mõjutavad, kuidas see on seotud kestliku disaini ja ringdisainiga ning mil viisil

Hea maaelu huviline, Olete oodatud osalema üritusele „Maaelu konverents 2023“ Aeg: 19. mail 2023 kl 10.-16.00 Toimumise koht: Estonia Resort Hotell & Spa, Tammsaare 4a/6, Pärnu. Päevakava ja registreerimisvorm: https://www.pikk.ee/sundmus/maaelu-konverents-2023/#rsvp-now Konverentsi korraldab Maaelu Teadmuskeskus koostöös Maaeluministeeriumiga, konverentsi viiakse läbi „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Konverentsil kajastatakse maaelu ja maamajanduse

Kursus on suunatud tööstusettevõtete töötajatele, kes soovivad tutvuda ettevõtte digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalustega, saada teavet digianalüüsist ja digitaliseerituse taseme mõjust ettevõtte arengule. Ametialadel: ettevõtte juhid, tööstusjuhid, arendusjuhid, insenerid, IT-spetsialistid jne. https://aire-edih.eu/uritus/ettevotte-digivoimekuse-ja-digivajaduse-analuus-ning-vajalike-arendustegevuste-planeerimine/ Koolituse viib läbi tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE

Võibolla paljud teist ei tööta enam nö traditsioonilises kontoris, 09.00-17.00, 5 päeva nädalas. Ja isegi kui töötate, siis piirid tööelu ja isikliku elu vahel on hägustunud. Mis on õige, sest meil ongi ainult üks elu ja seda peab elama nii hästi kui võimalik. Üks osa sellest on enda elukvaliteedi tõstmine ja enda

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on poliitikakujundajate suur väljakutse nii meil kui mujal. Ülesande muudab keerulisemaks see, et rohepööre kui termin on raskesti arusaadav, samuti asjaolu, et keskkonnakahju lülitamine toodete ja teenuste hindadesse suurendab elukallidust. Ühiskond aga saadab vastuolulisi signaale. Näiteks, kuidas saab keegi olla raevukalt rohepöörde vastu ja ometi elada igapäevaselt

Patendiamet korraldab 26. aprillil veebiseminari Kaubamärk – sinu brändistrateegia võti. Seminaril saad teada: mis eeliseid kaubamärgi kaitsmine sinu ärile annab; kuidas luua tugevat kaubamärki; kuidas oma kaubamärki Eestis ja välisriikides kaitsta; mida silmas pidada siis, kui sinu kaubamärk on juba kaitstud; milline on ühe tuntud Eesti ettevõtte strateegia kaubamärkide kaitsmisel ja brändiportfelli

Juba kaheksandat korda toimuval MELT Innovatsioonifoorumil on sel aastal 30 esinejat. Peaesinejaks on hollandlane Patrick Van der Pijl – Business Model Inc tegevjuht, inspiratsioonikõneleja ja innovatsioonistrateeg. Ta on konverentsidel esinenud üle 500 korra, enam kui 30 riigis, loonud üle 100 innovatsioonikiirendi ja nõustanud innovatsioonistrateegia loomisel mitmeid globaalseid ettevõtteid, nagu näiteks Hitachi, IKEA,

Loeng sarjast: Teadlase vaade maaelu arengule Korraldaja: Maaelu Teadmuskeskus Sihtgrupp: maaelu arengust huvitatud Lektor Kadri Leetmaa, PhD, Tartu Ülikool Euroopa Liidu poliitikas tähendab „linn“ valdavalt „kohta/kohalikku omavalitsust“. Seetõttu juhtub tihti nii, et isegi hajaasustusega maavallad tahavad olla „targad linnad“, sest sealtkaudu liigub projektiraha. Loengus mõtisklen selle üle, mis tegelikult on tänasel päeval

Sihtgrupp: maaelu arengust huvitatud Loengu teema: “Innovatsioon maapiirkonnas” innovatsiooni määratlus, megatrendid ja tõuketegurid, sh maaelu arengu trendid, innovatsiooni mõõtmine, innovatsioon ettevõtte tasandil, innovatsiooni biomajanduse ärimudelites. Näited nii ettevõtete kui külaseltsi tasandil Registreerimine: https://maainfo.ee/index.php?id=7950&page=3394&

Arutelu juhib: Kristiina Kerge, Sustaxo OÜ asutaja ja Eesti Maaülikooli doktorant Jätkusuutlik ettevõtlus – mida see tähendab? Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, et meil oleks 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja tagab kõigile tervisliku elukeskkonna. Muutuse saavutamiseks on vaja ettevõttel teada, kus täna kliimamõju tekitamise mõttes