EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele

EVEA koondab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (edaspidi VKE) üle Eesti (s.h. ka hõredalt asustatud või muul põhjusel töötajate nappuse all kannatavatest piirkondadest). Meie liikmete hulgas on väga erinevate tegevusvaldkondade ettevõtteid – nii „ühemeheosaühinguid“ – vaid iseendale tööandjaid kui ka suuremaid. Töösuhteid ja tööturgu reguleerivad normid mõjutavad meie liikmeid otseselt ja vahetult. EVEA  toetab  töötuskindlustuse süsteemi ning tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi ajakohastamist. Teie koostatud töötuskindlustuse  seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) on kirjeldatud mitmeid lahendusi mida ka väikeettevõtjad on ammu oodanud. VTK  põhipunktid ja EVEA ettepanekud: EVEA arusaama kohaselt on Sotsiaalministeeriumi koostatud VTK eesmärk luua töötuskindlustuse ja tööturuteenuste ning  -toetuste süsteem, mis: 1) tagab töötule piisava majandusliku toimetuleku töötuse perioodil kuid samas ei tekita töötuslõksu ning motiveerib töötut tööturule naasma; 2) arvestab muutustega tööturul ja töösuhetes (uued töövormid, töötamine läbi ettevõtluse, inimesed on iseendale tööandjad jne) ning motiveerib inimesi leidma töötamiseks erinevaid võimalusi (s.h. tegelemine ettevõtlusega); 3) vastab riigi majandusolukorrale. EVEA on veendunud, et  nende suurte eesmärkide elluviimine on kogu ühiskonna (nii tööandjate kui töötegijate) huvides. Olulisimad sammud EVEA arvates:

1. Kindlustatud isikute ringi laiendamine – Hetkel kehtiva seaduse sätestab ammendavalt, millise lepingu alusel või ametikohal töö tegija on kindlustatu ja kohustatud tasuma töötuskindlustusmakseid ja kes ei ole.

Kahetsusväärselt ei ole kindlustatud täna näiteks juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, füüsilisest isikust ettevõtjad ja isikud, keda maksustamisel käsitatakse FIE-na, ning isikud, kes tegelevad ettevõtlusega läbi ettevõtluskonto. Neil isikutel puudub ka võimalus süsteemiga vabatahtlikuks liitumiseks. Oleme veendunud, et see vajab põhimõtteliselt muutmist – riigile on kasulik, kui ettevõtlusega tegelejate hulk on suur. Majanduslanguse tingimustes on just ettevõtlusjulgus ja iseendale tööandjaks olemine kõige kiirem ja paindlikum moodus tagasi tööturule (loe: tööturg siin laiemas tähenduses, mitte ainult klassikalise konservatiivse töösuhtena) naasta ning seeläbi üldisse hüvesse panustada. On oluline mõista et ettevõtjal on suur vastutus oma pere, oma töötajate ja nende perede ees ning ettevõtte käigushoidmisel on tal kanda palju riske. Isiklik tervis jääb siin tihti tahaplaanile ja väga sagedasti põlevad majanduse keerulistel aegadel läbi just ettevõtjad. Kõik see ja lisaks töötuks (loe: sissetulekuta) jäämise risk ettevõtte ebaõnnestumisel pärsib oluliselt soovi ja julgust ettevõtlusega tegeleda. Seega on hädavajalik, et ka ettevõtjad (äriühingu juhatuse liikmena või FIE iseendale tööandjana) saaksid liituda (kaalumise koht, kas vabatahtlikult või kohustuslikus korras) töötuskindlustussüsteemiga ning vajaduse tekkimisel sellest süsteemist hädavajalikku tuge. Alternatiivsed lahendusvariandid:

1. kindlustatud isikute ring ei ole seaduses määratud vaid kindlustus peaks kehtima kõikidele „töövormidele“ st kindlustus tekib kõikidele inimestele, kes maksavad töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. S.h. FIE-dele, ettevõtjatele, juhatuse liikmetele – s.t. vabatahtliku liitumise võimalus;
2. kindlustus on kohustuslik ja laieneb kõigile töötegemise vormidele (s.h. jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms) – s.t. on nn. sotsiaalmaksupõhine – kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.

2. Töötuskindlustushüvitise ja töötasu üheaegne saamine – võiks olla „osalise töötuse“ võimalus – ka ettevõtjana. Nt. kui jääd töötuks aga alustad FIE-na või ettevõtjana tegutsemist, siis mingi sissetuleku piirini ja piiratud aja jooksul võiks jätkuda töötuskindlustushüvitise saamine. Vajadusel võib selleks seada mingid tingimused – nt. ettevõtte käivitamisest 3 kuu jooksul ja tingimusel, ettevõtja sissetulek sel „käivitamisperioodil“ ei ületa töötasu miinimummäära.Töötuskindlustushüvitise saamist ei tohiks panna sõltuvusse tööturuteenuste kasutamisest (s.h. ei tohiks välistavaks asjaoluks olla ettevõtluse alustamise toetuse saamine).

Alternatiivse lahendusena võib kaaluda osalise töötuse võimaldamist ettevõtlusega alustamise „eriklausliga“ perioodil kui majanduses on keerulisemad ajad (näiteks kui töötus ületab teatud kriitilise piiri). Osalise töötuse süsteemi puhul peaks kattuvusperiood olema piisav (s.t. motiveeriv) – VTK-s pakutud 30 päeva on selleks kardetavasti liiga lühike.

3. Töötushüvitistele kvalifitseerumistingimuste muutmine – täna on kvaliftseerumise tingimused ebamõistlikult ranged. S.t. ainult koondamise korral ja TLS §88 lg 1 p. 1 ja 2 alusel (tööandja algatusel tervislikel põhjustel ja töötaja mittevastavusel tehtavale tööle) ning TLS §91 lg 2 (töötaja algatusel tööandjapoolse lepingutingimuse rikkumise tõttu) töösuhte lõpetamisel saab töötuskindlustushüvitist.

EVEA on seisukohal, et töötushüvitiste maksmine peaks mõistlikus ulatuses olema võimalik ka vabatahtliku töötuse korral. Kindlasti oleme  veendunud, et töötajapoolse rikkumise korral töösuhte lõpetamisel ei peaks hüvitist saama – see motiveerib töötajaid töösuhtes oma kohustusi täitma ning lepingutingimustest kinni pidama. Küll aga on äärmiselt oluline ja laiemalt ühiskonna huvides, et töötajal kvalifitseeruks hüvitisele juhul, kui leping on töötaja poolt erakorraliselt  üles öeldud tervislikel põhjustel (TLS §91 lg 3). Kui inimesed sissetuleku kaotamise hirmus jätkavad töötamist ametikohal, mis neile tervise tõttu on vastunäidustatud, siis hilisemad ravikulud on kordades suuremad. Kui aga tervise tõttu töölt lahkujal on turvatunne töötuskindlustushüvitise näol, siis on tal suurem motivatsioon ümberõppeks ning terviseseisundile vastava ameti/töö leidmiseks. Samuti on mõistlik laiendada töötuskindlustushüvitise saamise õigust olukorrale, kus töösuhe lõpeb poolte kokkuleppel. See võimaldaks „vägisi kestvaid“ töösuhteid (olgu siis töötaja soov ümber õppida ja eluala vahetada, töösuhte „ammendumine „ vms) õigel ajal ja valutult lahendada ning vähendada vaimse kurnatuse ja läbipõlemise tekkimise riski. Täna oleme olukorras, kus isegi töövaidlusorganis lepitusmenetluses kokkuleppele jõudes tuleb kohtu /töövaidluskomisjoniga koostöös otsida töölepingu lõpetamise „sobivat“ õiguslikku alust, et töötajal oleks motivatsioon kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppel töösuhte lõpetamine selliste vaidluste korral aitab säästa menetlusaega ja menetluskulusid ning on kokkuvõttes nii osapooltele kui ühiskonnale kasulikum. Oleme veendunud, et töötuskindlustus on ja peaks jääma kindlustuseks ning sissemakseid teinud inimesel teatud staažist alates  peaks olema ka poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamisel hüvitise saamiseks ka moraalne õigus – tema eest on töötuskindlustusmakset ju tasutud (s.t. ta on süsteemi panustanud). Omal soovil lahkumisel (töötaja algatusel korraline ülesütlemine) võiks töötuskindlustushüvitise saamise õigus olla  osaline – s.t. näiteks alternatiivselt kohustusliku staaži nõue võiks olla pikem, hüvitise saamise periood lühem, hüvitisesumma väiksem vms. See on arutamise koht. Eraldi peame vajalikuks rõhutada, et EVEA ei toeta töötuskindlustussüsteemi vahendite kasutamist väga laialt muudeks eesmärkideks „ennetustegevusena“. Kuna tegu on kindlustussüsteemiga kuhu panustavad töötajad ja tööandjad, siis peab kogutud vahendite kasutamine olema eesmärgipärane. Me ei kujuta ju ette, et kohustusliku liikluskindlustuse vahendeid hakatakse kasutama teehoolduseks (kuigi eesmärk võib olla üllas – teehooldus ennetustegevusena aitab ehk ära hoida liiklusõnnetusi)? Seega oleme veendunud, et liiga laialivalguvad ennetustegevused on raskesti kontrollitavad ning võimaldavad eeldatava kasu asemel vahendite tuuldeloopimist ning tegeliku vajaduse korral (nt. rasketel aegadel) peame jällegi hakkama kvaifitseerumistingimusi karmistama vms. EVEA seisukohad töötuskindlustussüsteemi ja tööturutoetuste süsteemi ühtlustamise osas kattuvad ümarlaual räägituga – neid on võimalik teatud ulatuses koos vaadata kuid kindlustussüsteemi vahendid ei saa muutuda toetuskassaks. Kindlasti ei toeta me sotsiaalmaksu tõstmist ja selle arvel töötuskindlustussüsteemi kaotamist. EVEA on valmis osalema VTK edasiarendamise töös ning andma oma panuse töögruppides. Selleks jääme ootama tagasisidet ja kutset.   Heiki Rits EVEA President     /allkirjastatud digitaalselt/   Ille Nakurt-Murumaa   EVEA volikogu liige