EVEA ettepanekud „COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia“ 20.04.2020 tööversiooni  täiendamiseks

Strateegia on praegusel kujul liiga üldsõnaline. Loodame, et selle põhjal on juba valmimas tegevuskava, milles saavad kajastatud konkreetsed tegevused iga operatsiooniliini valdkonnas. EVEA ettepanekud panustavad eelkõige sellise tegevuskava majanduse- ja ettevõtluse-teemaliste operatsiooniliinide (OpL) konkretiseerimisse. Kriisiabipakettide väljatöötamise peale kulub Eestis võrreldes teiste riikidega põhjendamatult palju aega, ettevõtjad, eriti – väikeettevõtjad vajavad tuge juba nüüd, paljud neist ei pruugi seda ära oodata. Kui me hetkel tõepoolest ei oska eriolukorra lõppu prognoosida, siis toetusmeetmete osas peaks küll väga selge ja kuupäevadega seotud plaan juba olemas olema. Samuti peavad täna, 1.5 kuud peale eriolukorra väljakuulutamist, olema ammu tehtud enamus samme kriisist väljumist toetava ettevõtluskeskkonna kujundamiseks, sh. maksusoodustused ja õigusaktide muudatused. Püüdes hoogustada kriisi leevendavate meetmete elluviimist, teeb EVEA allpool väga konkreetseid ettepanekuid, mis on kogutud organisatsiooni liikmete käest . Samuti lisame informatsiooniks eraldi dokumentidena kahe EL-tasandi VKE katusorganisatsiooni  (SMEunited ja CEA-PME European Entrepreneurs) ettepanekuid COVID-19 EL väljumisstrateegia ja tegevuste  kohta, mille koostamises EVEA on osalenud. I. Üldised tähelepanekud ja ettepanekud

1. Peamine tagasiside ettevõtjatelt on, et piirangute leevendamise plaanil peavad olema indikatiivsed ajalised sihid, pigem konservatiivsemad, kui optimistlikumad.
2. Meditsiiniliste argumentide kõrval peab olema selge plaan ning tegevus, kus jälgitakse ettevõtluskeskkonna käekäiku. Teadusnõukogu tuleks laiendada ja kaasata ettevõtluseksperte.
3. Strateegias ja eriti – OpL 7 kirjelduses “ Piirangute mõju leevendamine ettevõtetele” peab selgelt ütlema, et kriisiabimeetmed peavad olema kättesaadavad kõigile kannatada saanud ettevõtetele, sõltumata nende suurusest ja juriidilisest vormist. Tänaseni on Eestis sellega palju probleeme ning ca. 60 000 kõige väiksemat ettevõtet ja FIE-t ei kvalifitseeru ühelegi tugimeetmele.
4. Küsimus: kas II laine jaoks on plaan ja vahendid olemas? Info sellest puudub.
5. Lk 5 Strateegia üldpilt:

a)Millises etapis praegu viibime? b)Ettevõtluskeskkonna kujundamine on jäetud antud tabelis tähelepanuta c) Samuti on tähelepanuta paindlik valitsemine ja vaimse toe pakkumine 6. Lk 8 on majanduse üldise tervise mõõdikud – on arusaamatu, miks osa algnäitajatest on võetud veebruarist, osa – märtsist ja osa aprilli teisest poolest, ehk kuu aega peale eriolukorra väljakuulutamist. Algtasemed võiksid olla kõik kriisieelse seisuga. 7. Lk 13 on valmisolek järgmiseks puhanguks- läbi dokumendi käsitletakse uut sügiseset puhangut. Kõik kriisileevendusmeetmed majandusele peavad arvestama võimalusega nende taaskäivitamiseks või pikendamiseks, kui see stsenaarium realiseerub. II. OpL 1: Nakkuse leviku piiramine Viia sisse laustestimine.  Testida ka ilma sümptomiteta inimesi, otsida antikehi verest, sest väga palju võib olla viiruse püstijalu läbipõdenuid. III. OpL 7 Piirangute mõju leevendamine ettevõtetele Tugimeetmed ettevõtlusele

1. Esimeses järjekorras toetada need, kelle käive kukkus märtsis-mais 80- 100 % (majutus, toitlustus, reisifirmad, vaba aja teenusepakkujad, ilu- ja heaoluteenused, sündmuskorraldus, artistid, muusikud jne). Toetuse vorm: tagastamatu abi tegevuskulude ja kahjude osaliseks katmiseks + soodsad laenud.
2. Teise kategooria tugimeetmed – ettevõtjatele, kus käibe kukkumine oli 50- 79% (jaekaubandus, taksondus, väike tööstus, teenindus). Toetuse vorm: Soodsad pikaajalised laenud ja riigi käendused.
3. Kolmanda kategooria tugimeetmed – ettevõtjatele, kus käibe kukkumine oli 35- 49% (tööstus, põllumajandus, jaekaubandus jne). Toetuse vorm: Soodsad pikaajalised laenud ja riigi käendused.
4. Teha töötukassa töötasu hüvitist kättesaadavaks ka FIE-dele, „soolo-ettevõtjatele“, oma ettevõttes töötavatele juhatuse liikmetele ja ettevõtjatele, kes kasutab muid töösuhtevorme, kui tööleping.

Uute reeglite ja kommete juurutamine ettevõtetes, nt.:

5. Desovahendid ja ja kaitseklaasid kassade ees võiksid saada kohustuslikuks kogu kaubandus- ja teenindavas sektoris.
6. Rohkem uksi, mida saab õla-, küünarnuki- või jalaga avada (võimalused tootearenduseks!).
7. Rohkem kontaktivabu teenuseid (võimalused innovatsiooniks!)
8. Teenindusasutustes kasutada üldkasutatavat mööblit, mille materjal pole viiruse eluspüsimiseks soodne.
9. Lahendada kauplustes kaalukauba keskkonnasõbralik pakkimine

Turism ja sündmuskorraldus kui enimkannatanud sektorid

10. Väljumisstrateegias ei tohi unustada turismisektorit ja tuleb tagada sellele nn. pehme maandumine. Tõenäoliselt toimub rahvusvahelise turismi nn exit (piirangud kaovad) viimaste hulgas, seega see sai esimesena ja tugevaimalt pihta ning väljub viimasena. Vajalik pikaajaline tugi, tagastamatu abi, laenud ja tugev riigipoolne turundus.
11. On väga oluline otsustada, millise ajakavaga, loogikaga ja milliste inimeste arvu piirangutega lubatakse korraldada avalikke sündmusi. Pigem väljakuulutada konservatiivsem ajakava, kui lasta ettevõtjatel teha ettevalmistusi ja kulusid sündmusteks, mida viimasel hetkel ära keelatakse.

IV. OpL 8: Kriisist väljumist toetava ettevõtluskeskkonna kujundamine Ettevõtluskeskkonda parandavad õiguslikud hoovad kriisist väljumiseks

1. Maksuseadused

1.1 Sotsiaalmaksu seadus – sots. maksu kuumäära mitterakendamine 2020. Aasta jooksul (praegu on 01.05 jõustuva seadusemuudatusega kehtestatud, et kuumäära ei rakendata 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais.). Oluline, et ettevõtted saaksid kriisi ajal luua ka osaajaga töökohti. 1.2 FIE-de vabastamine avansilise sots. Maksu tasumise kohustusest kuni 01.01.2021. Maksavad tulumaksu tegelikult tulult (kui seda üldse on) 2020. aasta tulude deklareerimisel. 1.3 Tulumaksuseadus – erisoodustuse regulatsiooni ajutine või alaline muutmine – mitte rakendada 2020.a. ja võib-olla ka tulevikus teatud tingimustel erisoodustust (TuMS §48) eluasemekulude, isikliku sõiduauto kasutamise, ettevõtte sõiduki kasutada andmise ja eluasemekulude kompenseerimise korral. Eesmärk on säilitada võimalikult suur hulk töökohti, vajadusel võimaldada ettevõtetel võtta tööle inimesi kaugemalt (võõrtööjõu kasutamine on nüüd kriisi tõttu piiratud) 1.4 Käibemaksuseadus – ajutine käibemaksu määra langetamine 1.4.1 Langetada käibemaksu määra 5-9%-ni kriisis enim kannatanud majandussektorite – majutus (5%), toitlustus, reisikorraldus, ürituste korraldus, kontsert- ja teatritegevus, muuseumid – toodetele ja teenustele perioodiks kuni 30.06.2021.a. 1.4.2 Lubada kuni 2020.a. lõppuni kõigil VKE-del käibemaksu kassapõhine arvestus ning deklareerimine (hetkel on selline kord lubatud vaid kuni 40 000 € käibega ettevõtetel). Kohustus deklareerida ja tasuda käibemaksu arvetelt, mis ei pruugigi laekuda, suurendab VKE-de pankroti tõenäosust ning töökohtade kadumist.

2. Töösuhteid reguleerivates õigusaktides erisused mikro- ja väikeettevõtetele.

2.1 Töölepingu seadus – 2.1.1 kollektiivse koondamise regulatsioon ei peaks kehtima alla 20 töötajaga ettevõtetele; Põhjenduseks see, et valdav osa Eesti ettevõtteid on väikesed. Eelviidatud sätetest kollektiivsete töösuhete (koondamine) regulatsiooni kohaldamine võib kaasa tuua väikese ettevõtte pankroti ning samas ei ole sisuliselt asjakohane. Kollektiivse koondamise eriregulatsioon on seaduses põhjusel, et riik (Töötukassa) jõuaks reageerida ja toime tulla piirkondliku suure tööpuuduse tekkega. Alla 20 töötajaga ettevõtetes ei ole koondatavate hulk iialgi nii suur, et see tekitaks piirkondliku probleemi. 2.1.2 Töötajatele töölepingu üleütlemise piirang TLS §37 lg 5 alusel kuni 20 töötajaga ettevõtetes. Töölepingu erakorralise ülesütlemise piirang – alla 20 töötajaga ettevõttes kus rakendatakse koroonakriisi olukorras või muul väga mõjuval põhjusel töötasu ja tööaja vähendamise regulatsiooni (TLS §37), võib ka paari töötaja keeldumine tööandja ettepanekust ning töölepingu ülesütlemine koos sellega kaasneva hüvitise nõudega põhjustada olukorra, kus ettevõttel tekivad tõsised raskused (nt. Väikesed kauplused, kohvikud, ilusalongid vms) ning see võib kaasa tuua ettevõtte pankroti koos kõigi töökohtade kadumisega. Suuremates ettevõtetes ei ole TLS §37 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemine nii suure mõjuga. 2.1.3 Tööandja õigus põhjendatud juhtudel (praegune kriis, ettevõtte käibe langus nt. 30% vms) muuta ühepoolselt juba kinnitatud puhkuste ajakava kahenädalase (14 päeva) etteteatamisega. Keerulistes oludes, suure käibelanguse korral aitab töökohtade säilimisele kaasa see, kui tööandja saab muuta puhkuste ajakava ning kriitilisel ajal saata töötajad korralisele puhkusele. 2.2 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus – hädavajalik on VKE-de bürokraatia vähendamine. Kuni 10 töötajaga ettevõtetele võiks kehtida riskianalüüsi jt. kohustuslike toimingute ja dokumentide lihtsustatud vormi- ja sisunõuded. Tervisekontrolli erisused (seda on Sotsiaalministeerium praegu asunud juba kaaluma aga tuleks kiiresti edasi liikuda).

3. Töötuskindlustuse seaduse muutmine –

3.1 kiiresti viia TKindlS sisse püsiv muudatus, et ka juhatuse liikmetele ja FIE-del on võimalik liituda töötuskindlustussüsteemiga ning saada töötuskindlustushüvitist. See on kasulik ka riigile kuna tekiks hulk inimesi, kes hakkaksid tasuma töötuskindlustusmakset. 3.2 Lühendada TKindlS §6 lg 1 p. 2 sätestatud töötuskindlustusstaaži nõuet (kehtiv regulatsioon võimaldab töötuskindlustust saada isikul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul). Võimaldada lühema staaži korral hüvitist proportsionaalselt lihtsalt lühema aja eest (nt. kui staaži on 6 kuud, siis saad hüvitist mitte 180 päeva vaid 90 päeva jne). Sellest oleks kriisist väljumisel väga palju abi – hetkel ei ole teada, kui paljud ettevõtted vastu peavad ja kui palju töökohti suudetakse säilitada.

4. Ravikindlustusseaduse muutmine – vajalik on taastada Haigekassa poolt haigushüvitiste maksmine lehe väljaandmise päevale järgnevast päevast. See motiveeriks inimesi kohe haigustunnuse ilmnemisel koju jääma ning aitaks oluliselt kaasa viiruse leviku peatamisele selle ja võimaliku järgmise puhangu ajal ning oleks lõppkokkuvõttes Haigekassale mõistlikum.

5. Plaanilise riikliku järelevalvemenetluse toimingute moratoorium kuni 01.01.2021.

S.t. Tööinspektsioon, Päästeamet, Vet.-ja Toiduamet, Keskkonnaamet jt. Järelevalveasutused ei kavanda ega vii läbi plaanilist järelevalvemenetlust VKE-des käesoleval aastal. Miks just VKE-des? Põhjusel, et VKE-de suutlikus halduskoormusega kriisiolukorras toime tulla on väiksema inimressursi ja oskusteabe nappuse tõttu oluliselt kehvem kui suurtel ettevõtetel. Praegu on ka avalik huvi, et ettevõtted jääksid ellu (säiliks võimalikult suur hulk töökohti). Loomulikult vastutab ettevõte juhtumipõhiselt, kui pannakse toime mingi rikkumine mille tagajärjel tekib kahju (vara-, tervise- või keskkonnakahju).

6. Seadme ohutuse seadus (SeOS); tuleohutuse seadus (TuOS); teised seadused – Auditi kohustusega tehnilised valdkonnad (seadmeohutus, gaasiohutus, elektripaigaldiste ohutus) – kui plaanilise auditi tähtaeg on vahemikus märts 2020 kuni 01.01.2021, siis pikendada tähtaega 31. Jaanuarini 2021. Võiks rakendada VKE-dele. Suured ettevõtted jätaksin välja põhjusel, et nemad teevad sageli tehnilist auditit ise ja nende võimekus selliste kulude tegemiseks ka kriisiolukorras on parem.

SMEunited ettepanekud CEA-PME European Entrepreneurs ettepanekud EVEA nimel: Heiki Rits, EVEA president evea@evea.ee 24.04.2020