EVEA kommentaarid ja ettepanekud Turismi Strateegia 2022-2025 kohta

10.01.2022 Esitame (koos vabandustega hilinenud tagasiside eest) mõned täiendavad mõned ja ettepanekud, mis laekusid EVEA liikmetelt. Kui leiate, et need ei pea olema kajastatud Strateegias, siis loodame, et need leiavad oma kohta ministeeriumi muudes tegevusplaanides, sh koostöös teiste ministeeriumidega. 1. Peame oluliseks defineerida turismisektorit ning kaardistada ja käsitleda Turismistrateegias terviklikku Eesti turismi ökosüsteemi – kõik sektorid ja alamsektorid, mis teenindavad turismi, turismi infrastruktuuri ja tugisüsteeme, sh juurdepääs kapitalile jm ressurssidele. 2. Ministeeriumil on eriF oluline roll turismiasjalistega koostöö korraldamisel. Tuleks täpsustada Strateegia 4. peatükki, kirjeldades ära valdkonna juhtministeeriumi rolli, ministeeriumide vahelist koostööd ja vastutusvaldkondade jaotust. On kahetsusväärne, kui turismiettevõtjaid jagatakse erinevate ministeeriumide vahel ning osa paratamatult jääb “kahe torni vahele”. 3. On vaja vaadata üle ja kaasajastada EMTAK-koodide süsteem. Eraldi koodi vajavad näiteks toitlustusettevõtete hulka arvatud ööklubid ja baarid, mille probleemid jäävad selle tõttu tähelepanuta. Käsitöö ja suveniiritootjad vajavad samuti oma EMTAK koodi, hetkel on nad surutud tööstuslike tootjatega või jaemüügiga tegelevate ettevõtetega samadesse gruppidesse. Suured raskused on turismiatraktsioonide liigitamisel kindla EMTAK koodi alla. See on laiem probleem ning ei piirdu vaid turismisektoriga. 4. Uuendamist vajab Turismiseadus, milles tuleks ära kirjeldada mõiste “elamusmajutus” (arvestades strateegias väljatoodud üht suundadest, elamusturismi). Saame aru, et elamusmajutuse all mõistame majutust, mis pakub külastajale ööbimist, aga ei liigitu turismiseadusest tulenevate kategooriate alla nagu hotell, motell, külalistemaja, kodumajutus, külaliskorter ja puhkeküla-laager, ning majutust pakutakse kohas, kus tavaliselt majutust ei pakuta (nt magamine tuulikus, parvel, ripptelgis jne.) Milliseid nõudeid tuleb elamusmajutust pakkuval ettevõtjal järgida ja millistest kanalitest on tal mõistlik hankida infot, et olla veendunud oma nõuete täitmises? Meile teadaolevalt hetkel keegi seda majutusliiki ei atesteeri või ei tunnusta. Küll aga kontrollib Päästeamet ikka tuleohutust ja Terviseamet veekvaliteeti jms, aga millistel alustel? Lugupeetud MKM’I ja EAS-I turismimeeskond, täname suure töö eest, mida olete teinud Eesti turismistrateegia 2022-2025 koostamisel! 5. Tallinnas peaks kindlasti olema turismiharidust pakkuv kool (nt. Tallinna Majanduskool), samuti peab olema võimalik kutseeksami teoreetiline sooritamine veebis. 6. Turismialaste õpiampsude võimaldamine – mis eeldab riiklikult reguleeritud vastavate õppekavade koostamist ja nende kooskõlastamist HTM-is. Kindlasti peavad need toetuma vastava taseme (alates 5 tase) kutsestandardile (seega koostöö ka Kutsekojaga) ja omandatud ainete eksami/arvestuse sooritamine peaks olema võimalik ka distantsilt, nagu 21. sajandi digiajastule kohane. 7. Kuna turismisektor on kriisides väga haavatav ning tajub kriisi kuni 2. aastase järellainetusena, siis vajab kogu turismisektor Eestis oma kriisiplaani, mis kirjeldaks ära kriisikäitumise põhimõtted ja kriisimeetmed nii riigi kui ettevõtjate suunal. Ka siin tuleks koos käsitleda kogu turismi ökosüsteemi, mitte vaid majutust, toitlustust ja turismiteenuseid, nagu seda on olnud tavaks käesoleva kriisi ajal. Tuleb kaardistada ja analüüsida kogu turismist sõltuvat ettevõtlust ning kindlustada operatiivsete statistiliste andmete olemasolu nende valdkondade kohta. Riik peab olema valmis tegema koostööd ettevõtjatega ja tahtma kaasata ettevõtjaid ühendavaid katusorganisatsioone kriisimeetmete välja töötamisse. COVID-revolutsiooni kriisimeetmed viimase 2. aasta jooksul on olnud valus õppetund kogu sektorile ja on paljusid ettevõtjaid kahjuks inetult narritanud. Esmane, mida riik saab ettevõtjale pakkuda, on selge ja üheselt mõistetav informatsioon, et kriisis üldse hakkama saada. Koostöö soovidega Marina Kaas EVEA asepresident