EVEA seisukoht KredExi erakorralise laenumeetme osas ja ettepanekud FIE-de ja väikeettevõtete likviidsuse toetamiseks

Kuupäev: 31.03.2020  27.03.2020 avaldas KredEx erakorralise laenu tingimused, mille eesmärgiks on võimaldada ettevõtetele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Kõnealuseid meetmeid on ettevõtjad pikisilmi oodanud, kuivõrd COVID-19 levikuga seonduvalt on enamus Eesti ettevõtjaid sattunud majandusraskustesse. Seda enam on olulisem riiklike meetmete tõhus, kiire ja laiapõhjaline rakendamine, et välistada ulatuslik ettevõtete pankrotilaine ning tööpuuduse märkimisväärne kasv Eestis. EVEA, tutvunud erakorralise laenu tingimustega, leiab, et avaldatud meetmed ei ole piisavad laenumeetme eesmärgi saavutamiseks. Oleme arvamusel, et praegusel kujul KredExi meetmed ei jõua reaalsuses enamuse kõige väiksemate ettevõtjateni (FIE-d ja mikroettevõtted), kelle osakaal on 94% Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvust. Seda eelkõige liiga piiravate kvalifitseerumiskriteeriumite, meetmele tehtavate välistuste ja laenu taotlemise keerukuse tõttu. Lisaks võib täiendava laenukoormuse võtmine püsikulude finantseerimiseks osutuda prognooside põhjal paljudele mikroettevõtjatele üle jõu käivaks, sest paljud tegutsevad väga madala marginaaliga. Toome alljärgnevalt välja EVEA hinnangul erakorralise otselaenu tingimuste muutmist/täiendamist vajavad punktid koos meiepoolsete ettepanekutega.

1. Tingimused laenusaajale

a) Ettevõtja on esitatud finantsprognooside kohaselt pikas perspektiivis jätkusuutlik ning maksejõuline Antud punkti tuleb vaadata koos laenu taotlemisele esitatud nõuetega, mille ühe tingimusena nõutakse laenutaotlejalt kolme täisaasta finantsprognoose. Seega mõistame, et ühe laenu väljastamise eeltingimusena tuleb  KredExile veenvalt tõestada oma jätkusuutlikkust 3 aasta perspektiivis. Pole kahtlust, et kõik raskustesse sattunud ettevõtjad sooviksid kriisi võimalikult kiiresti ületada ja pikas perspektiivis kestma jääda, kuid praegusel ebaselgel ajal tekitab küsitavusi, kuivõrd põhjendatud on pikaajaliste finantsprognooside nõue nii laenutaotluse ühe kohustusliku elemendina kui ka selle arvestamine ühe laenu kohustusliku eeltingimusena. Prognoos eeldab mingeid kindlatel alustel põhinevaid hüpoteese, hetkel on aga kogu maailmamajandus uudses olukorras, kus turumajanduse normaalne toimine on paljudes sektorites oluliselt häiritud. Siinkohal on väga keeruline veenvaid hüpoteese aluseks võtta, et prognoosida tulevikku ette 3 järgneva täisaasta kohta.  EVEA hinnangul on see nõue kriisimeetme paketis põhjendamatu ning liigselt koormav, mistõttu teeme ettepaneku pikaajaliste finantsprognooside küsimisest loobuda.  b) Laenumeetme eelduseks on vastavalt tingimustele panga või liisinguandja eitav vastus või positiivne otsus ebamõistlikel tingimustel. Kui tavaolukorras võiks selline lahendus olla otstarbekas, siis eriolukorraks, kus märksõnaks on laenu kiire kättesaamine, teeb ühe eeldusena panga krediidiotsuse nõudmine kogu erakorralise laenumeetme reaalse rakendamise väga ajamahukaks. Juba praegu on krediidiasutused kõikvõimalike maksegraafikute muutmiste ja erikokkulepete tegemisega tihti ajahädas. Kui lisada pankadele ka arvestatav kogus VKE-de poolt esitatavaid laenutaotluseid, mis tehakse selle tarbeks, et KredExi meetmele juurdepääsu saada, siis tähendab see praktikas oluliselt kasvavat menetlusaega, kuivõrd pangad ei suuda tõenäoliselt kaasneva menetluskoormusega mõistliku aja jooksul toime tulla. Tuleb ka arvestada seda, et kui maksepuhkust võimaldavad praegu pangad enamasti lihtsalt taotluse alusel, siis uue laenu väljastamisel nõuvad pangad märksa rohkem dokumente ning menetlus on põhjalikum (seega ka aeganõudvam). Samuti võime eeldada, et pankade krediidipoliitika on praegusel kriisiperioodil veelgi konservatiivsem, mistõttu VKE-d, kes kogevad finantseeringu saamisel turutõrkeid sageli ka tavaolukorras, saavad nagunii üsna tõenäoliselt pangalt negatiivse uue laenuotsuse. Seetõttu on väga küsitav kohustusliku vaheetapi tekitamine pankade näol. See on ajamahukas ning sunnib ettevõtjat läbima mitut  laenumenetlust. Täiendavalt märgime, et tingimuses viidatud „ebamõistlikud tingimused“ pole kuidagi täpsemalt määratletud, mistõttu tekib küsimus, millisel juhul võib ettevõtja taotlusega KredExi poole pöörduda. Näitena võib tuua, et eriolukorras võib ka 15%  aastase intressimääraga laenu lugeda laenuks ebamõistlikel tingimustel. Kokkuvõtvalt ei taga EVEA hinnangul pangaotsuse kohustuslikkus meetme kiiret rakendamist, vaid võib kogu menetluse venitada ebamõistlikult pikaks. EVEA ettepanekul peaks KredEx andma laene otse ilma pankade vahenduseta. KredExi juht Lehar Kütt mainis 27.03.2020 intervjuus Delfi eriolukorra „Erisaatele“, et nad on kaardistanud resursse ka väljaspool KredExist ja nende abipakkujate hulk on olnud väga suur. Seega peaks KredEx võtma kogu  laenuprotsessi menetlemise enda peale, kaasates appi nii lisatööjõudu kui ka restruktureerides olemasolevat tööjõuressurssi. KredEx võiks küll kasutada pankade kompetentsi ja infrastruktuuri laenutaotluste menetlemisel, kuid laenuotsuse tegemine ja laenu väljastamine peaks jääma KredExi pädevusse. Selliselt oleks võimalik menetlust tervikuna ka kiiremini läbi viia ja kiirendada laenuvahendite kättesaamist. Kiirus on EVEA hinnangul väga oluline argument, kuivõrd mida hiljem täiendav laen ettevõtjani jõuab, seda tõsisemaks on muutunud ringvõlgnevus majanduses. Samuti ülemäära pika menetluse puhul võivad ettevõtjad enne täiendava likviidsuse saamist pankrotti minna. c) Ettevõtja ei olnud raskustes olev ettevõte1 12.2019 seisuga Laenutingimused viitavad raskustes oleva ettevõtte määramisel komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 lõikes 18 (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). Küsimusi tekitab viidatud sätte punkt a): Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (v.a VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, millel on kulunud vähem kui 7 aastat esmamüügist, mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL (37) I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi. Antud punktist võib aru saada, et kui ettevõtte akumuleeritud kahjum oli 2019 lõpu seisuga 2000 eurot ja osakapital 2500 eurot, siis ettevõtte loetakse raskustes olevaks ettevõtteks ja meetmele ei kvalifitseeru, kuivõrd akumuleeritud kahjum on suurem kui pool osakapitalist (eeldame, et reservid omakapitali koosseisus puuduvad). Selle pinnalt tekib küsimus, kas näiteks ettevõtet, kelle 2019. aasta käive oli 500 000 eurot ja kellel oli püsivalt tööl 20-30 töötajat, kuid kes on viimastel aastatel opereerinud madala kasumlikkuse, kuid siiski väikese kahjumiga (oletame, et 2000 eurot),  on õige kriisiajal lugeda raskustes olevaks ettevõtjaks ja jätta seega ettevõtte kõrvale riiklikest laenumeedetest. Samal ajal võib 500 000 eurose käibe ja 20-30 töötajaga ettevõtte riigile erinevate maksudena maksta aastas suurusjärgus 70 000 – 100 000 eurot makse, teinekord rohkemgi. EVEA palub täpsustada, kas saab meetmest õigesti aru või on siinkohal KredExi poolt plaanis ka erinevaid erandeid tegema hakata.

2. Laenu periood

Lisaks laenu perioodi määratlemisele oleks oluline sätestada ka kord tagasimaksegraafiku kohta. Meetme sihtotstarbest lähtuvalt võiks ettevõtjatel olla võimaldatud vähemalt esimese kuue kuu osamaksete vabastus.

3. Lepingu sõlmimise tasu

Tingimuste järgi võtab KredEx 1% suurust lepingutasu.  EVEA on seisukohal, et antud meetme eesmärgist lähtuvalt ei ole kohane küsida sedavõrd kõrget lepingutasu. Soovitus on üldsegi lepingutasu küsimisest loobuda, et rohkem käibevahendeid jääks ettevõtlusega seotud kulude katteks. Kui lepingutasu siiski jätta, siis palume kaaluda piimäära kehtestamist 150 euro peale. 

4. Intressimäär

Tingimused sätestavad intressimäära kohta, et see on alates 4% aastas, kui laen on vähemalt 50% ulatuses tagatud ning alates 6% aastas, kui laen on tagatud üksnes omanike käendusega. Esmalt tuleb mainida, et selguse huvides võiks olla kehtestatud ka intressimäära ülemine piir. Teiseks tuleb toonitada, et ka meetme intressimäära minimaalsuuruste puhul (vastavalt 4%.p.a ja 6% p.a) on kriisitingimustes tegemist liiga kõrgete intressimääradega, eriti – arvestades negatiivset Euribori ja hinda, millega riik on võimeline laenama kriisiressursi rahaturult. Seda eriti olukorras, kus võib eeldada, et enamus ettevõtjate riskitase kriisiolukorras on pigem kõrge, mistõttu tõenäoliselt kujuneb keskmine intress minimaalsest intressist vähemalt mitme protsendi võrra kõrgemaks. Ettevõtjad vajaksid praegu eelkõige väga soodsat laenu. Eeskujuna saab tuua Saksamaa, kes annab VKE-dele laenu keskmise intressimääraga 1 – 1.46%, sealjuures kuni 2% maksavad ainult suured ettevõtted.  Eraldi vajab rõhutamist, et Kanada ja Suurbritannia annavad oma väikeettevõtjatele intressita laenu või kompenseerivad intressikulu riiklikult. EVEA on seisukohal, et kriisiressurssi jaotavad finantsasutused, s.h. KredEx ja kommertspangad,  ei tohi teenida selle pealt oma tavapärast kasumit, vaid peavad näitama solidaarsust ettevõtjatega, keda riik nende meetmetega soovib aidata. Krisilaenude krediidikulukuse määr ei tohi meie seisukohalt ületada 2-3%.

5. Laenu tagatis

Suurte käenduskohustuste panemine ettevõtete omanikele pärsib erakorralise laenumeetme mõju. Sisuliselt, ulatades ettevõtjale abikätt kriisilaenu näol, lükkab riik samaaegselt täiendavat riski ettevõtja peale. Tekib küsimus, kas ettevõtja julgeb praegustes tingimustes täiendavalt laenu võtta ja seda suures ulatuses käendada, kui pole mingit kindlust selles osas, millal olukord võiks taaskord normaalsuse poole liikuda? Majanduse seisukohalt tervikuna oleks parem, kui ettevõtjad püüaksid ka praeguses keerulises olukorras lahendusi ja ellujäämisvõimalusi leida. Kui aga laenumeetmega seatakse suure käenduse puhul ohtu ka omaniku isiklik finantsseis, siis võib ettevõtja jõuda valiku ette, kus ettevõtte päästmine on seatud liiga kõrgete isiklike riskidega. See omakorda võib soodustada ulatusliku pankrotilaine tekkimist. Eelnevast tulenevalt palume KredExil kaaluda varianti, mille puhul käendus rakenduks üksnes sellisel juhul, kui ettevõtte on toetust ebasihtotstarbeliselt kasutanud. Kui ettevõtja aga teeb praeguses kriisisituatsioonis kõik endast oleneva, et ettevõtet päästa, sealhulgas kasutab laenumeedet sihtotstarbeliselt, siis ei peaks sellele järgnema käenduse näol omaniku karistamist. Täiendavalt võiks käenduse maksimumsumma piirata ära 10 000 euroga.

6. Taotlemine

EVEA on seisukohal, et kahtlemata tuleb kontrollida, kellele laenu väljastatakse, kuid liigse keerukuse ja bürokraatia tekitamine ei ole kriisis põhjendatud. On mõistetav, et ettevõtjalt soovitakse äriplaani või plaani, kuidas saadava laenu abil COVID-19 puhangust tingitud ajutistest raskustest välja tuuakse. Teadmata milliseks kujunevad täpselt KredExi nõuded äriplaani või plaanikirjelduse struktuuri ja mahukuse osas, soovime siiski toonitada, et piisata võiks lühikesest kirjeldusest selle kohta, kuidas plaanitakse kriisiga toime tulla, sellega kohaneda ja olukorra normaliseerudes sellest taastuda. Vältida tasuks kindlasti liiga kõrgeid nõudeid äriplaani tavapäraste elementide osas (nt konkurendid, SWOT analüüs jms), kuivõrd nende koostamine oleks liiga ajamahukas ja samuti kulukas. Lisaks toonitame, et  praegusel momendil puudub paljudel ettevõtjatel teadmine, mis juhtub kuu või kahe pärast ning mis toimub samal ajal nende konkurentidega. Väga suuri küsitavusi tekitab kolme täisaasta finantsprognooside küsimine, mille kohta oleme eelnevalt juba seisukoha esitanud (vt seisukoha punkt 1a), mille kohaselt on nõue kriisimeetme paketis põhjendamatu ning ettevõtjatele liigselt koormav. Majandusaasta aruannet ei tohiks nõuda, kuivõrd selle esitamise tähtaeg pole veel saabunud ning pole realistlik, et kiiruga raamatupidajad jõuvavad need ära teha, kui hüppeliselt vajadus suureneb. Küll aga on võiks nõuda bilanssi ja kasumiaruannet aasta lõpu seisuga ning jooksva aasta vahearuannet, mis ei ole vanem kui kolm kuud.

7. Välistused

Välistuste puhul ei saa EVEA nõustuda sellega, et erakorralisest laenumeetmest on välistatud jae- ja hulgikaubandus, kuna just selles sektoris, kui välja arvata toidukaupu ja e-kaubandust, on toimunud drastiline käibelangus ja massiline kaupluste sulgemine. Sama puudutab ehitustegevusega tegelevad ettevõtted, eriti – väiksemaid, sest seoses kriisiga on oodata suurt langust ka ehitussektoris ning ei ole võimalik loota, et seda suudab tervinisti ära hoida lubatud riiklike investeeringute mahu kasv. Maanteekaubavedude investeeringute välistamine lööb valusasti väikseid vedajaid, kes on allhankijateks suurtele transpordi- ja logistikafirmadele ja kellest sõltub kaupade liikumine ja tarneahelate toimimine, ehk majanduse vereringe. Ei tundu põhjendatud ka tarbesõidukite ning liikurmasinate soetamise keeld ja erandkorras lubamine, sest paljud teenused on juba praegu mobiilse iseloomuga ning muutuvad peale kriisi  veelgi mobiilsemateks, lisaks on paljude teenuste osutamiseks vajalikud nt. droonid, veesõidukid, maastikusõidukid, ekskavaatorid, maastikuhooldusmasinad jm, mis langevad liikurmasinate kategooriasse. Käibekapitali laenu puhul ei tohiks ka välistada, et raha kasutatakse ettevõtete mistahes eksporditegevuse finantseerimiseks, vastasel juhul kannatab Eesti eksport veelgi rohkem. Samuti ei saa olla nõus, et finantseerimise eesmärgiks ei tohi olla kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Mõistes, et tegemist on EL regulatsioonidest pärinevate piiranguga juhime tähelepanu, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas korduvalt, et nii struktuuritoetuste tingimused, kui riigiabireeglid lastakse kriisiga võitlemisel sisuliselt vabaks. Riik peab tegema kõik, et COVID-19 abimeetmetesse suunatud raha toetaks eeskätt nõudlust kodumaistele  toodetele ja teenustele ning oleks saadaval maksimaalsele kriisis kannatanud ettevõtjate ringile.

8. EVEA täiendavad ettepanekud väikeettevõtete likviidsuse toetamiseks

a) Tagastamatu toetusmeetme vajalikkusest EVEA kordab oma varasemates pöördumistes väljatoodud seisukohta, et enimkannatanud sektorite päästmiseks ei piisa garantiidest ja laenudest, isegi väga soodsa intressiga, vaid vajalik on ka väiksemahuline tagastamatu abi püsikulude katmiseks, mis aitaks ettevõtjaid, kelle tegevus on seiskunud (kas klientuuri kadumise, valitsusepoolse keelu või vabatahtliku ettevõtte sulgemise tõttu),  üle-elada eriolukorda ja sellele järgnevat esimest kuud. See meede on eriti vajalik, et ära hoida ettevõtjatevaheliste võlgnevuste kuhjumist ja sellega kaasnevaid vältimatuid ulatuslike makseraskusi ja pankrotte. EVEA teeb ettepaneku avada „solidaarsuse fond“ või toetusmeede, mille sihtgrupp on FIE-d, mikro- ja väikeettevõtjad, kelle tegevus on oluliselt kannatanud koroonakriisi tõttu (müügitulu langus üle 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) ning maksta seda taotluste alusel arvestusega, et see kataks konkreetse ettevõtte normaalsed püsikulud 70% ulatuses kolme kuu jooksul. Toetuse taotlemisel tuleks esitada:

1. Lühike kirjeldus, kuidas COVID-19 avaldas mõju ettevõttele;
2. Müügitulu võrdlus vastava kriisieelse perioodiga;
3. 2019 esialgne bilanss ja kasumiaruanne;
4. Püsikulude kuupõhine kalkulatsioon;
5. Omafinantseeringu olemasolu kinnitus.

Alternatiivselt võib kehtestada 2-3 toetuse suurusjärku lähtuvalt ettevõtte töötajate arvust, nt. 2 500 eurot (0-1 töötaja ja FIE), 10 000 eurot (2-9 töötajat)  ja 20 000 eurot (10-49 töötajat). Sarnaseid meetmeid on rakendatud nt Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Suurbritannias, USA-s ja Austraalias. Oluline on välistada topeltrahastamine Töötukassa töötasu hüvitistega ja eelkõike toetada neid ettevõtjaid, kes ei kvalifitseeru Töötukassa hüvitistele. Toetust peab olema võimalik ka kombineerida Töötukassa meetmega nõnda, et töötasud hüvitatakse Töötukassast, aga muud püsikulud – uuest toetuse meetmest. b) Mikrokrediidi meetme vajalikkus EVEA pöördub Vabariigi Valitsuse ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole tungiva palvega tekitada KredExi paketti raames täiendavalt mikrolaenu meede laenusumma ülempiiriga 50 000 EUR, mis oleks laenatav ilma pankade vahenduseta, hõlmaks kõiki kriisis kannatanud tegevusvaldkondi (minimaalsete kitsendustega, lähtuvalt riigiabi meetmete ajutisest raamistikust) ning ei eeldaks klassikalises mõttes äriplaani ja pikaajaliste finantsprognooside esitamist. Meetme sihtgrupp võiksid olla vaid mikroettevõtted ning otstarve – käibevahendid kriisist väljumiseks. Oleme valmis tegema detailsemaid ettepanekuid selle meetme tingimuste kohta, kui meid kaasatakse. Kokkuvõte EVEA avaldab lootust, et eelnevalt käsitletud ettepanekuid on võimalik veel arvestada. Oleme oma analüüsis keskendunud tugevalt erakorralise laenumeetmele ning jätnud suurema tähelepanuta laenukäenduste meetme. Seda põhjusel, et käendusmeetme  potentsiaalne kasutajate ring on veelgi kitsam ja relevantsus väikeettevõtjatele veelgi väiksem. Kindlasti on neid meetmeid vaja keskmiste ja suurte ettevõtete abistamiseks ning ka siin vajab teenustasude küsimus ülevaatamist. EVEA on korduvalt palunud ennast kaasata kriisimeetmete väljatöötamisse. Kahjuks seda ei ole toimunud. Esitame veelkord tungiva palve arendada ettevõtjate abimeetmeid koostöös ettevõtjate esindajatega, et tagada tõhusat ja vajadustele vastavat abi, mis jõuab nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad. Oleme valmis tegema igakülgset koostööd, et leida parimad lahendused Eesti ettevõtjate, inimeste ja kogu majanduse heaks. Lugupidamisega EVEA nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Rits EVEA president evea@evea.ee