17 september, 2020
EVEA teeb ettepaneku kaaluda turismisektori toetuseks maksude osalist tagastust
17 september, 2020
Hr Jüri Ratas , Peaminister
Hr. Martin Helme, rahandusminister
Hr. Raul Siem, Väliskaubanduse ja IT minister
Hr. Tanel Kiik, Sotsiaalminister 16.09.2020
Austatud peaminister, ministrid,
EVEA teeb ettepaneku kaaluda turismisektori toetuseks maksude osalist tagastust
Seoses aruteluga turismisektori täiendavate kriisiabi meetmete üle, palub EVEA tungivalt kaaluda teiste ettepanekute kõrval ka meie poolt varem pakutud osalise 2019.a. riigimaksude tagastamist, kui universaalset, kuluefektiivset, kõigile huvirühmadele vastuvõetavat ja erinevate turismi- valdkondade suhtes õiglast riigi abi jaotamise kontseptsiooni.
Esitame siinkohal uuesti oma ettepaneku, mille kohta oleme pidanud konsultatsioone enamiku turismisektori organisatsioonidega ( s.h. ETFL, EHRL, MTÜ Eesti Maaturism), kes kõik kinnitasid, et see lahendus on neile sobiv alternatiiv Töötukassa töötasutoetusmeetmele ja siseturismi vautšerite jagamisele.
EVEA teeb ettepaneku, pakkuda kriisis enimkannatanud ettevõtete toetamiseks osalist maksutagastust nende eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil. Toonitame, et arvesse tuleks võtta kõik riigimaksud, mitte vaid tööjõumaksud. Meede on sihitud konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kus käibelangus on pikaajaline ja väga suur. Maksutagastus võiks toimuda virtuaalselt, läbi EMTA ettemaksukonto. Ettemaksukontole tagastatud raha kasutamise saab ettevõtja ise otsustada. Maksutagastuse protsent võib olla erinevatele valdkondadele erinev, lähtudes käibekaotuse suurusest. Ettevõtjale jääb paindlikkus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või nt. renoveerib ruume või tasub renti.
Sellist toetust – maksutagastust – on lihtne rakendada ja odav hallata, kuna on täiesti automatiseeritav. Maksutagastus on ka riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada suurt arvu maksumaksjaid ja sektorit, mille panus SKP-sse on 8%. Isegi juhul, kui mõne ettevõtte jätkusuutlikust ei õnnestu tagada, jääb see raha meie majandusse kas tasutud maksude näol või maksetena teistele ettevõtetele. Meetme rahastamine võiks toimuda riigi poolt võetud laenuvahendite arvelt. Meetme mõju eelarvele on võimalik arvutada erinevate stsenaariumide puhul EMTA statistika alusel. Igal juhul on see kordades väiksem, kui potentsiaalne saamata jääv maksutulu sektori hävimise korral.
Toome allpool välja hetkel arutlusel olevate Töötukassa töötasuhüvitise ja vautšerimeetme nõrgad kohad võrreldes pakutava maksutagastusega ning juhul kui siiski otsustatakse nende meetmete kasuks, siis juhime tähelepanu järgmistele probleemidele:
Töötasuhüvitis Töötukassalt:
- Töötasuhüvitis jõuab ainult väga piiratud hulga abivajajateni kuna enamik hädasolevate valdkondade ettevõtteid ei kvalifitseeru – põhjuseks töölepingu seadusest tulenevad juriidilised takistused (võimalik rakendada ainult TLS §35 kuna 37 kasutati maksimaalses ulatuses ära juba kevadise eriolukorra ajal), lisaks suutmatus maksta hüvitisele kvalifitseerumiseks nõutavat tööandja omaosalust töötasust.
- Väikeettevõtted, kus 2019.a. töötasid vaid juhatuse liikmed või kes kasutasid võlaõiguslikke töötegemise lepinguid, need ei saanud taotleda toetust kevadel ning ei kvalifitseeru töötasu hüvitisele ja ka sel korral.
- Töötasuhüvitis kulutab suure osa Töötukassa kevadise töötasuhüvitise maksmisega niigi napiks jäänud varudest ning see toob paratamatult kaasa eelmises majanduskriisis ettevõtjate poolt juba kogetud töötuskindlustusmakse määra tõstmise (VV määrus 30.04.2009 nr 71) . Täiendav maksukoormus on raskustes olevatele ettevõtetele talumatu. Samas on hädavajalik, et Töötukassal oleks piisavalt vahendeid, et panustada tõenäolise sügisese koondamislainega kaasnevate koondamishüvitiste, töötuskindlustushüvitiste, töötutoetuste ning kriisi tõttu majanduse struktuurimuutuste tõttu suure hulga töö kaotanute ümberõppe rahastamisse ka teistes majandussektorites.
- Meetme mõju on erinevatele turismisektori valdkondadele äärmiselt ebaühtlane, see ei ole rakendatav nt. reisibüroodele, konverentsikorraldajatele, suveniirikaubandusele, turismiga seotud transpordile jms. Teisisõnu – see ei aita tervet sektorit ja külvab ebavõrdsust sektori sees.
- Isegi, kui vautšeri süsteem käivituks juba oktoobris, on siseturismi hooaeg läbi ja siseturistide jaoks jäävad järgi atraktiivseks vaid SPA-d. See aga tekitab toetuse väga ebaõiglase jaotuse nii valdkondade kui ka erinevate majutusettevõtete vahel.
- Oluline on piirkondade võrdne kohtlemine ja riski ennetamine, et väikeettevõtja ei jääks suure hotelli kõrval tühjade kätega. Praegused ettepanekud eelistavad Tallinnat (kallim vautšer). Kuigi Tallinnas oli suvel hotellide täituvus madalam, kui teistes piirkondades, ootab viimaseid nüüd suur tühjus kuni järgmise kevadeni, samas kui Tallinnasse tuleb mingil määral hotellikliente aastaringselt igal juhul.
- Summa 40–60 eurot inimese kohta ei ole piisavalt motiveeriv ning tähendab kordades suuremat täiendavat omafinantseeringut selleks, et näiteks veeta nädalavahetus mõnes turismiettevõttes või sihtkohas. Seda võimekust paljudel peredel ei ole, eriti arvestades olukorraga tööturul ning seda, et enamus Eesti inimestest on oma puhkused juba pidanud ja vastavad reservid ära kulutanud. Seetõttu tõenäoliselt jääb suur osa vautšeritest kasutamata ja plaanitud ressurss ei jõua sektori ettevõtjateni.
- Meede on äärmiselt kallis – kui keskmine vautšeri väärtus oleks 50 eurot, siis kuluks kogu Eesti elanikkonna katmiseks 66,450 miljonit eurot. Veelgi kallimaks läheks vautšerite jagamine lähiriikide turistidele. Kui riik näeb võimalust sellist summat turismisektorile suunata, siis palju efektiivsem ja õiglasem oleks seda teha pakutud maksude tagastuse vormis.
