Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) infopäev veebis: kuidas taotleda toetust kliimalahenduste eksportimiseks arengumaadesse

„Seni on Eesti ettevõtted arenguriikides igati silma paistnud oma leidlike innovaatiliste lahendustega – on selleks siis rõivatootmisjääkide tagasitoomine tootmisringlusse, diiselmootorite toitesüsteemi mobiilne remonditöökoda või automatiseeritud kliimasüsteem,” sõnas KIKi juhataja Andrus Treier. „Nutikust ja planeerimist on seekord veelgi rohkem vaja, kuna COVID-19-st tulenevalt tuleb läbi mõelda, kuidas oma tegevused kolme aasta jooksul ellu viia. Tasub olla leidlik ja kannatlik ning läbi mõelda nii kaupade liikumine kui ka sihtriigiga ühenduse pidamine, näiteks saab seminare ja koolitusi pidada veebi teel. Meie ettevõtted on olnud seni väga edukad erinevate digilahenduste kasutamisel ning kindlasti leidub igale aspektile ka siin põnev väljakutse.”   

KIK ootab taotlusvooru projekte, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet energia-, transpordi-, vee- ja ehitusvaldkonnas, samuti jäätmekäitluse ja põllumajanduse ning metsanduse vallas. Taotlusi võib esitada ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.

Kahel varasemal aastal toetatud projektid on väga erisisulised. Näiteks jõudis eelmisel aastal toimunud taotlusvooru tulemusena Costa Ricasse digitaalne lahendus metsamaterjali mõõtmiseks ja andmetele tugineva tarneahela juhtimiseks. Lõuna-Aafrika Vabariigis arendati aga edasi hoonete energiajuhtimise tarkvara ning Burkina Fasos leevendati nutika lahendusega veenappuse probleeme. Kahe aasta jooksul on toetatud projekte kokku 1,33 miljoni euroga.

Taotlusvoorus võivad osaleda mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted, ülikoolid, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused või nende hallatavad asutused. Lisaks soovile jagada oma teadmisi kliimaprobleemide lahendamisest peab taotlejal olema ka partner Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigis. Ühe projekti toetus on kõige vähem 30 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest ning omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblikest kuludest.

Toetatavate tegevuste valdkonnad ei ole piiratud, kuid on oluline, et projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast ehk nn Rio markeritest.

Toetust saab taotleda alates 14. septembrist kuni 17. novembrini 2020 E-toetuse keskkonna kaudu. Taotlusvooru infopäev toimub veebi teel 22. septembril. Täpsemat infot taotlemise tingimuste ja infopäeva kohta leiab KIKi kodulehelt või projektikoordinaatorilt Ööle Jansonilt (oole.janson@kik.ee, tel 627 4191).

Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud aastani 2020 panustada igal aastal miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Rahalised vahendid nähakse ette Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust.

Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022″ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse” ja Keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord” tegevuste elluviimiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.