Väikefirmad jäävad riigihangete sentide mängus kaotajaks (EVEA seisukohad Äripäevas)

Täna kirjutab Äripäev, et riigihangetel käib toidukauba üle sentide mäng, mille tagajärjel jäävad kohalikud tootjad kõrvale, nentis Otepää lihatööstuse Edgari juhatuse liige Maie Niit. Selles loos saavad sõna ka EVEA liikmetest toidutootjad. Kes lehe lugeja ei ole ja täismahus teksti ei näe, siis toome ära EVEA liikmete, aga EVEA enda seisukoha. Tasakaaluks ka toitlustuse korraldajate seisukohad. Otepää lihatööstuse Edgari juhatuse liige Maie Niit ei imesta, et koolides nurisetakse kehva toidu üle, kui hangetel võidavad üksnes kõige odavama pakkumise tegijad. „Riigihangete puhul on ikka põhimõte, et oleks kõige odavam, aga keegi ei vaata kvaliteeti,“ kurtis Niit. Tema hinnangul ei saa eriti toiduainete puhul taga ajada kõige odavamat hinda, sest sageli on see toidu kvaliteediga võrdelises seoses. Niit väitis, et riigihangetel käib toidukauba üle sentide mäng, mille tagajärjel jäävad kohalikud tootjad sageli hangetelt kõrvale. Moosi-ja mahlatootmise ettevõtte Bacula aktsiaseltsi (EVEA liige) juht Vahur Vuks ütles, et kohalikul tootjal on keeruline riigihangetel löögile saada, sest omavalitsused tahavad ühe hankega saada väga erinevaid toiduainete gruppe. Vuks tõi näiteks, et koolide ja lasteaedade toitlustamiseks hankeid korraldavad omavalitsused soovivad ühe hankega saada nii heeringat, kruupi, moosi, mahla ja piima. Kui väikeettevõtjal on pakkuda valikust vaid moosi ja mahla, jääb ta hankelt kõrvale. Väikeettevõtja sõnul toob see kaasa olukorra, kus hangetel võidutsevad suured hulgilaod, kes tarnivad oma toodangu sageli ka välismaalt: Lätis, Poolast, Ungarist, Saksamaalt või teistest riikidest. Niiviisi võibki koolilaste toidulauale välismaised toidukaubad, ehkki samas lähedal oleks väiketootjal pakkuda kohalikku toodangut. Seevastu RK Teeninduse toitlustusjuht Ülle Jahesalu ütles, et nad ei osta väiksematelt tootjatelt kogu aeg puu-ja köögivilja, sest kohalik toodang saab poole õppeaasta jooksul otsa. Samuti kaotab tema sõnul Eesti porgand vastu kevadet toiteväärtuse, sest muutub puiseks. Ka Baltic Restaurants Eesti juht Aaro Lode ütles, et sageli ei saa nad otse Eesti tootjate käest otse kaupa osta, sest väikeettevõtted ei suuda aastaringselt tagada toiduvalmistamiseks vajalikku mahtu. Samuti on mitmeid kaupasid, mida Eestist pole võimalik saada. Jahesalu tõi välja, et ta pole siinsel turul kohanud ühtegi pirnikasvatajat. Lode märkis, et samuti ei kasvatata Eestis aastaringselt paprikat, samuti on kusskuss ja riis importkaubad. Vuksi sõnul aga põhjendavad omavalitsused mahukate riigihangete korraldamist ning hulgiladude eelistamist sellega, et väiketootjatelt tellimisega läheb halduskoormus liiga suureks. „Nad tahavad, et kogu kaup tuleks ühest kohast, sest muidu esitatakse raamatupidajale liiga palju arveid,“ ütles Vuks. „See, et kohalik ettevõte ei saa kaupa müüa ja hääbub ning kohalikud inimesed lähevad vallavalitsuse ukse taha paluma toimetulekutoetust, see ei huvita vallavalitsuse hankekorraldajaid, sest nemad ei mõtle nii kaugele,“ lisas Vuks. Tema hinnangul oleks lahendus, kui suured hanked jagataks tootegruppide kaupa väiksemateks osadeks. See tagaks väiksematele ettevõtjatele võimaluse hangetel rohkem osaleda. EVEA asepresident Marina Kaas ütles, et Eestis ei ole seni rakendatud Euroopa Liidu väikeettevõtluse määruse põhimõttet, et suured hanked tuleks võimaluse korral jagada väiksemateks osadeks. Kuni praeguse riigihangete seaduse redaktsiooni jõustumiseni oli selline praktika Eestis lausa keelatud, ettekäändel, et hankijad võiksid seda kasutada hankekohustusest kõrvalehiilimiseks. Tema sõnul tehakse riigihangete seadusele veel üks ravikuur, mille täiendamisest võtab ka väikettevõtete esindaja EVEA osa. Kaas väitis, et riigihangetel ei tohi ainsaks ja kõige olulisemaks kriteeriumiks olla hind, aga eriti ei tohi see nii olla toidu-alaste riigihangete puhul, olgu see kooli – , lasteaia-, kaitseväe- või haiglatoit. „See ei ole vaid riigiraha-, vaid eelkõige – rahva tervise teema,“ rõhutas Kaas. Tema hinnangul on absurdne olukord, kus maaeluministeerium ühe käega kulutab miljoneid kohalike väiketoidutootjate tootmise ja ekspordi toetamiseks ja teise käega lööb nende tootjate nina ees oma, kui tellija, rahakoti rauad kinni. Kaasi hinnangul lüüakse väiketootjate ees nina kinni sellega, kui omavalitsused korraldavad suuremahulisi hankeid, kus väikeettevõtjad ei saa tootegruppide kaupa osaleda. “Eestis tehakse üldse väga vähe selleks, et väikeettevõtjatel oleks parem ligipääs riigihangetele ning see ei puuduta üksnes toidusektorit,” üldistas Kaas. Lugu on üleval Äripäeva veebis ja saad lugeda SIIN.