Kriisimeetmete väljatöötamine toimub uskumatu kiirusega ja paljud otsused tehakse olukorras, kus kõik detailid ei ole lõpuni läbimõeldud. Sellega seoses EVEA on esitanud palve Riigikogule jätta lisaeelarve majanduspaketti maksimaalselt paindlikkust, et hetkel väljakuulutatud meetmed ja nendele ettenähtud summad ei oleks “kivisse raiutud” ning et vajadusel oleks võimalik näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKMil) ettenähtud eelarve raames teha meetmete vahel ümbertõstmised. „Rõhutame, et ülimalt oluline oleks võimalus liigutada MKM’i kriisimeetmete summad erinevate rakendusasutuste ja meetmete vahel, näiteks Kredexi mahu arvelt luua uut või täiendada olemasolevat EAS’i meedet. Me ei saa rääkida vaid turismisektori päästmisest. Vaja on säilitada ka kõik turismi toetavad teenused, mis loovad reisimotivatsiooni Eestisse – näiteks heaolu-, ilu-, tervise-, puhastuseteenused, käsitöö-, suveniiri-, kunsti- ja teised väikepoed turismipiirkondades. Peab ka märkima, et juba plaanitud otsetoetuste summad on kordades ebapiisavad (25 mln € turismile ja 10 mln € erinevatele mikro- ja väikeettevõtetele) ning suur osa selle kahe meetme praegusest sihtgrupist jääb toetusest ilma. Teisisõnu, soovime, et majanduse kriisimeetmete puhul rakendatakse Eesti siseselt vähemalt sama pandlikkust, nagu Euroopa Liit struktuurifondide ümbertõstmisega  on lubanud,“ kommenteeris EVEA president Heiki Rits. EVEA leiab, et hetkel pakutud kriisimeetmed on lünklikud ja on vaja tekitada lisainstrumente nii neile, kes tööturumeetmetest abi ei saa, kui ka teistele enim kannatanud sektoritele. Vastavad ettepanekud olid esitatud nii Valitsuse kriisikomisjonile kui Riigikogule. „Ainult laenudega ei ole võimalik päästa olulise osa kõige väiksemaid, kelle tegevus on täielikult seiskunud ning kelle tulud ja marginaal ei võimalda teenindada täiendavaid laene eriolukorrale järgnevatel kuudel. See ei tähenda, et nad on jätkusuutmatud ja peavadki kaduma! Need on korralikud maksumaksjad, kellel koroonakriisi tulemusena läks „hapnik kinni“. Riik peab  olema huvitatud nende ellujäämisest ning maksude maksmine võiks kahtlemata olla üheks toetuse saamise kriteeriumiks. Me ei räägi ära leierdatud Milton Friedmani „helikopterist raha külvamisest“, kuigi ka seda täna praktiseerib mikroettevõtete toetuseks enamus EL liikmesriike, vaid konkreetsetele enimkannatanud sektoritele sihitud lühiajalisest ja väiksemahulisest abist,“ toonitas EVEA asepresident Marina Kaas. Samuti on EVEA hinnangul väga oluline tekitada võimalus lisavahendite kiireks kaasamiseks laenude ja garantiide otstarbeks Kredexile ja MES-ile uutest, aprillis väljakuulutatud  EL kriisipakettidest. Kui on igal juhul vajalik nende riigieelarves kajastamine ja lisaeelarve vastuvõtmise protsess, siis ka seda võimalust tuleks ette näha juba täna, sest võib eeldada, et kriisilaenude ja -käenduste 5 miljoni euro ülempiiri plaanitud kaotamisel panevad suuremad ettevõtted kogu laenuressursi kiiresti kinni ning väiksematele ei jätku.  Lisaressursi on kindlasti vaja kaasata ka juba EVEA ettepanekul arendatavasse KredExi mikrokrediidi meetmesse. Kui see temaatika ei jõua esimesse lisaeelarvesse, siis kutsume otsustajaid juba täna alustama 2. lisaeelarve kavandamist. EVEA siiralt loodab, et Riigikogu liikmed suudavad ületada erakondlikke eriarvamusi ning toetavad nii opositsiooni kui koalitsiooni ettepanekuid, mis võimaldavad parandada kriisiabi kättesaadavust ja otseselt määravad tuhandete väikeettevõtete saatust. Selleks on veel võimalus lisaeelarve teise ja kolmanda lugemise vahel!