04 oktoober, 2018
Pressiteade. EVEA soovib “Radooni määruse” tühistamist
04 oktoober, 2018
Suvel vastu võetud keskkonnaministri määrus radoonisisalduse kohta töörumides paneb väga paljudele Eesti ettevõtjatele ja organisatsioonidele ebaõiglase rahalise kohustuse ja halduskoormuse, kuigi selle eest peaks vastutama hoopis ehitise omanik. EVEA on seisukohal, et määruse mõju väikeettevõtetele ei ole hinnatud ning kohustused on pandud valele sihtgrupile.
EVEA ei kahtle, et Eestis on piirkondi ja neis piirkondades ehitisi, kus radoonitase ruumiõhus võib olla viitetasemest kõrgem, kuid selle eest ei saa vastutada tööandjad. Vastutama peaksid projekteerijad, ehitajad, hoonete omanikud, kasutusloa kooskõlastanud järelevalveasutused ja kasutusloa väljastanud kohalikud omavalitsused.
“EVEA peab kahetsusega nentima, et nimetatud määrus võeti keset kuuma suve vastu ilma ettevõtlusorganisatsioone ja avalikkust kaasamata, EL-Ii direktiivi sisuliselt analüüsimata ja majanduskeskkonda kahjustavalt tõlgendades,” märkis EVEA volikogu liige ja töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa. “Seejuures ka väga oluliselt tööandjate õigustatud huve kahjustades,” lisas ta.
Nimelt tööandjatel, kasutades ruume üldjuhul üürilepingu alusel, puuduvad hoovad ruumide ehitustehniliste omaduste ja nõuetelevastavuse hindamiseks. Tööandja saab ja peab ruumide kasutamiseks veenduma, et hoonel on kehtiv kasutusluba. Kasutusluba tõendab, et hoone on ehitatud kooskõlas Ehitusseadustiku nõuetega ning on kasutamiseks ohutu. Seega ei ole Nakurt-Murumaa sõnul õiglane käsitleda radooni tavapärase töökeskkonna ohutegurina ning panna tööandjale kohustusi ja halduskoormust tööruumide õhu radoonisisalduse hindamiseks ja sekkumismeetmete rakendamiseks.
“Radoon ei tekita organismi kahjustusi mõne kuu ega aastaga, tervisekahjustuste tekkimiseks peab kiirguskoormus kestma aastakümneid. Töötaja tööhõivatus ühes ettevõttes on keskmiselt viis aastat. Seega süüdistada tööandjat, et tema ruumides töötamisel tekib nt kontoritöötajal radoonist tingitud kopsuvähk, on tegelikult põhjendamatu,” märkis EVEA volikogu liige ja töötervishoiuarst Annika Küüdorf.
Tavaliselt inimesed elavad samas piirkonnas, kus nad ka töötavad. Seega pigem on Küüdorfi sõnul tõenäoline, et nad saavad radoonikahjustuse oma kodukeskkonnast. “Statistiliselt pole tõendatud, et töötajad saavad tööajal nii suure radoonikoormuse, et nad haigestuvad kiirgusest tingitud haigustesse. Tööaeg on tavaliselt üks kolmandik ööpäevast,” lisas ta.
Ehitise projekteerija, ehitaja ja omaniku ehitusseadustikus sätestatud kohustus on tagada, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt. Kasutusloa väljastamisel on asjaomased järelevalveasutused kohustatud kontrollima, et hoone on muuhulgas hügieeni, tervise ja keskkonna jaoks ohutu. Juhul, kui tekib vajadus kontrollmõõtmisteks, peab mõõdistamise ning ümberehitustööd korraldama hoone omanik.
Samas tasub meenutada, et 1. jaanuaril 2019 jõustub töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, mille kohaselt näiteks ka radoonisisalduse mõõdistamata jätmine või ümberehitustööde tegemata jätmine on käsitletav väärteona ning karistatav kuni 32000 euro suuruse rahatrahviga.
EVEA on seisukohal, et kindlasti peaks esimese sammu astuma riik:
- tühistama keskkonnaministri määruse;
- määratlema oluliselt täpsemalt need piirkonnad või kohad, kus õhu keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase looduslikult võib olla suurem lubatust;
- vajadusel kehtestama asjakohased, täpsustatud ehitus- ja projekteerimisnõuded neis piirkondades ning tagama radooni aastase aktiivsuskontsentratsiooni hindamise reeglid enne kasutusloa väljastamist ja asjakohase järelevalve nõuete täitmise üle;
- lisaks, arvestades, et Eesti tööandjatest valdav enamus on väikeettevõtted, siis vajadusel (kui mõõdistamine on möödapääsmatult vajalik) peaks teostama regulaarseid ruumiõhu mõõdistamisi radooni aktiivsuskontsentratsiooni hindamiseks, ning teavitaks tulemustest asjaomaseid isikuid.
