Mis muutub maksuvõla automaatsel ajatamisel? (1.08.2024)
2024. aasta 1. augustil jõustusid maksuvõla automaatse ajatamisega seotud muudatused rahandusministri määruses „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“. Alljärgnevalt on toodud muudatustele keskenduv ülevaade maksuvõlgade ajatamise kohta.
- Maksuhalduri kaalutlusõigus
Maksuhalduril on üsna suur kaalutlusruum maksuvõla tasumise ajatamise otsustamisel. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lõike 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Ühtlasi tuleb maksuhalduril hinnata ajatamise taotluse saamisel MKS § 112 lõike 4 punktides 1–6 sätestatud asjaolusid, millest tulenevalt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või
2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates (§ 129) või
3) maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või
4) maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks või
5) maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist või
6) esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.
- Automaatne maksuvõla ajatamise otsus
Ajatamiseks tuleb logida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda eMTA ning esitada selle kaudu ajatamise taotlus. Automaatse otsuse tegemisel koostatakse maksuvõla ajatamise otsus ja tasumise ajakava maksukohustuslase taotluses põhinevate andmete ja maksuhalduril olemasolevate andmete alusel, kuid seda vaid juhul, kui maksukohustuslase majanduslik olukord ja taotlus vastavad nõuetele, mis tuginevad maksuhalduri halduspraktikale. Kui taotlus vastab määruses sätestatud tingimustele, võib maksuhaldur lahendada selle automaatse otsusena. Kui eMTAs esitatud taotlus ei vasta määruses sätestatud automaatse otsuse tingimustele, ei tähenda see tingimata automaatselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Maksuhalduri ametnik võib selle lahendada tavapärasel viisil 20 päeva jooksul.
- Automaatse ajatamise otsuse tingimused ja nõuded
Varem kehtinud nõude kohaselt võib maksuhaldur lahendada ajatamise taotluse automaatse otsusega, kui ajatamist taotletakse kuni 12 kuuks ning maksuvõla ja intressivõla summa on kokku kuni 20 000 eurot. Muudatusega pikendatakse ajatamise kestust 12 kuult 18 kuule ning maksukohustuse ja intressivõla summa suurust tõstetakse kuni 100 000 euroni.
Määruses kehtestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et maksukohustuslane ei vastuta ajatatava maksuvõla tasumise eest solidaarselt teise maksukohustuslasega ja et maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise hetkel tähtaegselt esitamata maksudeklaratsioone. Antud nõuded olid ka varem kehtinud määruse tekstis.
Määruses sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise hetkel tasumata korraldust maksuvõla tasumiseks 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates. Maksuhalduril on maksukohustuslaste suhtes, kellele on esitatud 48-tunnine korraldus maksuvõla tasumiseks, põhjendatud kahtlus, et maksuvõla sissenõudmise viibimine toob endaga kaasa selle lootusetuse. Taolise korralduse teeb MTA näiteks siis, kui on kontrolli tulemusel tuvastanud, et äriühingut hakatakse maha jätma. Sellele viitab oluliselt vähenenud töötajate arv või töötajate ümberregistreerimine teise ettevõttesse. Samuti asjaolu, et ettevõttest on hakatud vara välja viima ja juhatuse liikmeks on registreeritud isik, kelle puhul on varasemate juhtumite järgi teada, et järgneb äriühingu maha jätmine. Ohumärgiks loetakse sedagi, kui ettevõte ei tegutse, kuid samal ajal on hakatud deklaratsioone parandama. Seetõttu otsustati sellistes olukordades lühendada korralduse täitmise tähtpäeva 10 päevalt 48 tunnile.
Määruses sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et maksukohustuslase suhtes ei ole taotluse esitamise hetkel algatatud pankroti-, likvideerimis, saneerimis- ega võlgade ümberkujundamise menetlust ning mistahes maksukohustuste osas ei ole algatatud vaide- ega kohtumenetlust. Tegemist on punktiga, mis oli olemas varasemas määruse tekstis.
Määruses sätestatakse, et maksukohustuslasel ei ole taotluse esitamise hetkel tähtajaks tasumata nõudeid, mida ei saa maksukorralduse seaduse alusel ajatada. Sellisteks nõueteks on nt: tasumata kogumispensioni maksed, riikliku maksude maksuhalduri määratud trahv, sunniraha või kohtumenetluse tulemusel tekkinud avalik-õiguslik kohustus, kohtumenetlusest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sealhulgas kassatsioonikautsjon ja riigilõiv, prokuratuuri lahenditest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused, riigile üle läinud elatisnõude ja alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi makstud tasu, Kaitseressursside Ameti otsustest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused. Võrreldes varasema sõnastusega lisatakse viide kogumispensioni maksetele.
Määruses sätestatakse, et maksukohustuslase suhtes ei ole pooleli maksumenetlust. Maksumenetluse läbiviimisel on oluline, et ajatamise protsess arvestaks ka maksumenetluses selgunud riskidega. See välistab olukorra, kus ajatatakse võlg maksukohustuslasel, kes võib olla ajutise makseraskuse asemel maksejõuetu või on seotud maksupettustega. Pooleli olev maksumenetlus võib viidata sellele, et maksukohustuslase maksuasjad ei pruugi korras olla.
Määruses sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et maksukohustuslase suhtes ei ole viimasel 12 kuul läbi viidud maksumenetlusi, mille käigus on leitud olulisi puuduseid. Tegu on kriteeriumiga, mis aitab veenduda maksukohustuslase taustas ja distsipliinis. MTA-l on väljatöötatud metoodika, mille alusel hinnatakse, kas maksumenetluse käigus leitud puudused on sellised, mis tõstavad maksukohustuslase riskihinnangut. Igal menetlusel avastatud puudusel on oma hinne, mida omakorda mõjutavad erinevad komponendid. Puuduseid, mis tõstavad oluliselt maksukohustuslasele antavat riskihinnangut, on näiteks ümbrikupalga maksmine või maksukohustuslase seotus hüvitispettusega.
Määruses nähakse ette, et maksukohustuslasel ei tohi olla kehtivat karistust maksu- või tollialase kuriteo eest või enam kui ühte kehtivat karistust maksu- või tollialase väärteo eest. Tegu on tingimusega, mille eesmärgiks veenduda maksukohustuslase laitmatus taustas ja maksukuulekuses.
Määruses sätestatakse, et maksukohustuslasel puudub maksuvõla suhtes kohtumenetluses kompromissiga kinnitatud ajatamise ajakava. Antud tingimus oli olemas ka varem kehtinud määruse tekstis.
Määruses sätestatakse, et ajatatavat maksuvõlga ei ole edastatud sundtäitmiseks kohtutäiturile. See tingimus oli olemas ka varem kehtinud määruse tekstis.
Määruses sätestatakse tingimused maksukohustuslase juhatuse liikmele. Nähakse ette, et maksukohustuslase juhatuse liikme suhtes ei ole pooleli maksejõuetusmenetlust ja talle ei ole kehtestatud äri- ega ettevõtluskeeldu. Samuti sätestatakse, et maksukohustuslase juhatuse liikmel ei ole ajatamata maksuvõlga ja temaga seotud teistel äriühingutel ei ole tema juhtimise perioodil tekkinud maksuvõlga. Mõlemad kriteeriumid aitavad maksuhalduril hinnata maksukohustuslase usaldusväärsust. Võttes arvesse vastutava isiku ehk juhatuse liikme tausta ja võimalikke maksukohustuslasele määratud karistusi, on maksuhalduril võimalik veenduda, kas tegu on seaduskuuleka ja korrektse maksukohustuslasega.
Määruses sätestatakse maksuvõla ajatamise tingimuseks, et ajatatava maksuvõla suhtes puudub taotluse tegemise hetkel varem tehtud kehtetuks tunnistamise ajatamise otsus. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus hõlmab nii automaatset kui ka ametniku poolt koostatud otsust. Lihtmenetlusest ehk ajatamise taotluse lahendamisest automaatse otsusega on välistatud need maksukohustuslased, kes ei ole varem suutnud ajatamise graafikut korrektselt täita. Kui maksukohustuslane soovib uuesti ajatada võlga, mille osas ta eelmist graafikut täita ei suutnud, siis võib maksuhaldur luua oma praktika selliselt, et enne uue graafiku andmist vaatab maksuhalduri ametnik maksukohustuslase majanduslikud näitajad üle ning otsustab, kas uue graafiku andmine on põhjendatud.
Määruses sätestatakse, et ajatatavat maksuvõlga ei ole varasemalt üle ühe korra ajatatud või on automaatse otsusega ühe korra ajatatud ja sellel puuduvad tähtajaks tasumata osamaksed. Kui eelmises punktis välistati ajatamisest maksuhalduri otsusega lõpetatud graafikud, siis antud juhul peetakse silmas kehtivaid graafikuid, mida soovitakse muuta, et nt lisada uusi tekkinud kohustusi. Antud kriteeriumiga soovitakse vältida olukorda, kus maksukohustuslane esitab sama nõude osas ajatamise taotluse korduvalt. Sageli on selliste taotluste taga maksukohustuslased, kes on püsivalt maksejõuetud ja raskustes, mistõttu jäetakse nende taotlused rahuldamata. Ajatamise meede on mõeldud eeskätt lühiajalise makseraskuse leevendamiseks. Siiski võib maksuhaldur ajatamise taotluse menetlusse võtta, kui maksukohustuslane esitab tagatise, mis tagab maksuvõla laekumise.
Küll aga on mõistlik võimaldada automaatselt uus graafik saada neil maksukohustuslastel, kes kehtiva graafiku said automaatse otsusega esmakordselt ning neile puudub mahajäämus.
Ajatamise tasumisgraafiku täitmise tingimusteks on õigeaegne osamaksete tasumine, tähtaegne jooksvate kohustuste tasumine ja deklaratsioonide esitamine. Praktikas tuleb ette, et esmane ajatamise taotlus on liialt optimistlik, mistõttu jäädakse hätta jooksvate graafikujärgsete maksete tasumisega. Maksuhaldurile esitatakse seepeale graafiku muutmise taotlus, mis üldjuhul ka rahuldatakse. Muudatusega soovitakse anda võimalus saada automaatne ajatamise otsus ka eeldusel, et maksukohustuslasel on konkreetse võla osas esmakordne kehtiv automaatselt antud graafik ja senised osamaksed on õigeaegselt tasutud.
Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt võib maksuhaldur jätta ajatamise taotluse rahuldamata automaatse otsusega, kui vähemalt üks lõikes 1 nimetatud maksuvõla ajatamise tingimus ei ole täidetud.
Täna kuvatakse maksukohustuslasele e-MTA ajatamise rakenduses automaatse menetluse välistusi. Kui puudused, mida maksukohustuslane saab ise kõrvalda, jäävad parandamata, siis näidatakse talle ajatamise keskkonnas vastavasisulist teatist. Kui sellest hoolimata esitatakse puudustega ajatamise taotlus, siis väljastab süsteem automaatse ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse. See tähendab, et ajatamist ei võimaldata.
Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse, et maksuhaldur võib automaatse otsusega ajatada ka neid kohustusi, mille tasumise tähtaeg ei ole saabunud.
Põhjalikum ülevaade maksuvõla ajatamise kohta on leitav MTA veebilehel: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tasumine-volad/maksuvola-ajatamine
