Tööandja ja töövõtja vahelistes suhetes kehtivaid kohustuslikke piiranguid ja nõudeid tuleb vähendada.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tegi Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale ettepaneku vähendada jõuliselt tööandja ja töövõtja vahelistes suhetes kehtivaid kohustuslikke nõudeid ning piiranguid. Piirangute vähendamist arutatakse nõukoja juulis toimuval istungil.

“Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millesse riik peaks sekkuma vaid erandolukorras ja läbi õigusemõistmise, mitte haldusmenetluse,” ütles EVEA president  Ille Nakurt-Murumaa. “Töösuhete regulatsioon, pealesurutud kollektiivlepingud, ebamõistlikud ning bürokraatlikud tööohutuse ja töötervishoiu nõuded käivad mikro- ja väikeettevõtetele lihtsalt üle jõu. Paljudel juhtudel pole need isegi asjakohased ja tekitavad sellega ettevõtjatele tühja lisakulu.”

Nakurt-Murumaa sõnul on kehtivast seadusest tulenevad nõuded suure mõjuga. “95% Eesti ettevõtetest on alla 10 töötajaga mikroettevõtted ja ligi 80% Eesti töötajatest töötavad väike- ja keskmistes ettevõtetes. Liigne reguleerimine takistab igapäevaselt majanduse arengut ja väikeettevõtete võimalusi kasvada kunagi ka suureks,” lisas ta.

Nakurt-Murumaa sõnul peaksid tööandjad saama takistusteta ja sobivatel tingimustel luua vastavalt vajadusele uusi töökohti või vajaduse kadumisel neid kaotama. “Töölepingu seadus peab võimaldama olulistes tingimustes leppida pooltel ise kokku. Kvalifitseeritud tööjõu nappus motiveerib tööandjaid ka ilma riikliku sunnita töölepingus pakkuma töötajatele muid hüvesid peale palga,” selgitas ta.

Liikmetelt kogutud tagasiside põhjal esitas EVEA Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale tööõiguse ning tööohutuse regulatsioone puudutavad ettepanekud, mida arutatakse nõukoja juulis toimuval kohtumisel.

Olulisemad ettepanekud töölepingu seadusesse:

• Töölepingu seadus peab tööandjal ja -võtjal lubama riigi sekkumata leppida ise kokku neile sobivates tingimustes – töösuhte tähtajalisus, tähtajalise töölepingu pikendamine, puhkuse kasutamine.
• Kohustusliku info vähendamine kirjalikus töölepingus. Töölepingu kirjalikku dokumenti ebamõistliku kohustusliku info lisamine ei anna töösuhte pooltele lisaväärtust ning muudab töölepingu pikaks ning keeruliselt mõistetavaks. Mikro- ja väikeettevõtjad peavad selliste töölepingute koostamiseks kasutama kallist õigusabiteenust.
• Iseendaga töölepingu sõlmimise sunni lõpetamine. Tuleb lõpetada halduspraktika (Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon), kus enda äriühingus tööd tegev mikro- ja väikeettevõtte juhatuse liige peab sõlmima iseendaga töölepingu koos kõigi sellega kaasnevate töölepingu seadusest ning töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevate bürokraatlike kohustustega.
• Töölepingute kollektiivse ülesütlemisega seotud massiivset bürokraatia (TLS §101; §102; §103) kohaldamise lõpetamine mikro- ja väikeettevõtete puhul. Kollektiivse ülesütlemise nõudeid on mõistlik kohaldada alates 100+ töötajast, sest siis oleks regulatsioon eesmärgipärane. Mikro- ja väikeettevõtete finantsvõimekus ei luba pikal teavitamis- ja konsulteerimisperioodil mittevajalikke töötajaid palgal pidada. Piisab töötajate ja töötukassa teavitamisest kollektiivsest koondamisest enne töötajatele koondamisteadete edastama hakkamist. Samuti ei peaks informeerimise (ja konsulteerimise) kohustusega kaasnema väärteokaristuse riski (rahatrahv kuni 32 000 eurot).
• Töötajate esindajaga (usaldusisik, töökeskkonnavolinik) töösuhte ülesütlemise erisuste (TLS § 94) kohaldamine mikro- ja väikeettevõtetele tuleb lõpetada.
• Hüvitised töötajate esindajale TLS §109 lg 2 (töötajate esindajad – töökeskkonnavolinikud – on sageli valitud formaalselt) töövaidlusorganis töösuhte lõpetamise korral (12 kuu töötasu) on ebaproportsionaalne, teiste töötajate suhtes ebavõrdne ning vajab kiiresti muutmist.
• Järelevalve peab olema proportsionaalne ja mõistlik. Tööinspektsiooni volitusi töösuhete üle kontrolli teostamisel tuleb oluliselt vähendada. Näiteks lõpetada tööõiguse- ja tööohutuse järelevalve mikroettevõtete puhul, kus töötavad vaid selle juhatuse liikmed.

Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda tegutseb Riigikantselei juures ja annab 2025. aasta märtsist kuni 2026. aasta septembrini ning teeb peaministrile ettepanekuid dereguleerimiseks, nõuete ja bürokraatia vähendamiseks ning sammudeks, mis aitaksid kaasa majanduse kasvule.