EVEA platvorm 2023+

Eesti vajab väikeettevõtluspoliitikat. Väikeettevõtlus on majanduse alus ja ilma väikeste ettevõteteta ei sünni suuri. Eestile omane ühtsete normide loomine nii suurtele kui ka väikestele paneb väikeettevõtjad vältimatult ebasoodsamasse konkurentsi­olukorda, sest nende haldus- ja finantsvõimekus on väiksem. Kutsume riigi otsustajaid üles väärtustama väikeettevõtjaid kui majanduse kandvat jõudu.

Eesti vajab regionaalpoliitikat. Tallinna ja Harjumaa kiire majandusareng ja elatustaseme kasv loovad petlikku mulje kogu Eesti elatustaseme tõusust võrreldes ELi keskmisega. Tegelikult näitab statistika, et teiste Eesti piirkondade elatustase on jäänud viimase kümne aasta jooksul suures plaanis samaks ning on alla 60% ELi keskmisest. Muude Eesti piirkondade järeleaitamine vajab otsustavaid meetmeid, püsivat rahastust ja kaugeleulatuvat planeerimist.

 Tuleb taaskäivitada riigireform. Ametnikkonna ja bürokraatia kasv takistab ettevõtluse arengut ja koormab riigieelarvet, seetõttu tuleb otsustavalt koomale tõmmata ametnike arvu ja riigi kulutusi ametnike ülalpidamisele. Avaliku sektori palgad ei tohi kasvada kiiremini kui erasektoris, kus luuakse kogu lisandväärtus.

1.           Õigusloome ja sotsiaalpartnerlus

• EVEA rõhutab õigusloome kultuuri tähtsust ja nõuab kaasamise hea tava järgimist. Ei kiirustavale õigusloomele ja kobareelnõudele!
• Eesti suurima tööandjaid esindava organisatsioonina peab EVEA olema ametlik sotsiaalpartner nii kolmepoolsetel läbirääkimistel kui ka mujal töötajate ja tööandjate jaoks oluliste küsimuste arutamisel.
• Oluline on kõigi ühiskonnagruppide ühetaoline kohtlemine, sh väikesi ja keskmiseid ettevõtjaid esindava EVEA kui ametliku sotsiaalpartneri kaasamine töötuskindlustuse ja ravikindlustuse juhtimisse ning üleriigilise alampalga läbirääkimistesse.
• Väikeettevõtluse spetsiifikat arvestava mõjuhindamise õigeaegne rakendamine õigusloomeprotsessis peab olema kohustuslik (õigusaktide väljatöötamiskavatsustele ja eelnõudele hiljemalt kooskõlastusprotsessis tehtav mõjuhindamine sobiva ja kontrollitud metoodika abil – nt Euroopa Komisjoni soovituste alusel EVEA poolt välja töötatud VKE test).

2.           Maksud

• Kehtiv ettevõtte tulumaksusüsteem on end õigustanud ja seda eelist tuleb hoida.
• Kõrged tööjõumaksud kahjustavad oluliselt Eesti konkurentsivõimet – EVEA on seisukohal, et tööjõumaksud peavad vähenema.

2.2.1. Sotsiaalmaksu alammäära tänane süsteem takistab tööturult kõrvale jäänute kaasamist tööturule. Sotsiaalmaksu alammäära süsteemi muutmine avardab võimalusi sõlmida osakoormusega töölepinguid (mis pakuvad töötajale rohkem turvalisust kui võlaõiguslikud lepingud) ning tuua tööturule inimesed, kes praegu on tööturult eemal (loe: riigi ülalpidamisel).

2.2.2. Peame liikuma tagasi  ühetaolise tulumaksu juurde – ettevõtlikkus ei tohi olla karistatav!

2.2.3. Füüsiliste isikute tulumaksuvaba miinimumi tuleb tõsta ning on õiglane, kui alampalk on tulumaksuvaba.

2.2.4. Maksuvabade tervisekulude loetelu tuleb kiiresti laiendada – tööandja kulutused töötaja tervisele (nt tervisekindlustuse sõlmimine, hambaravi- või muu ravihüvitis),  spordivahendite soetamine jms peavad olema erisoodustusmaksust vabad.

2.2.5. Tööandja korraldatud transport tööle ja koju tuleb vabastada erisoodustusmaksust sõltumata sõiduki suurusest ja töökoha kaugusest.

• Kõrged kaudsed maksud (ressursitasud, riigilõivud jne) vähendavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, seetõttu tuleb neid õhukese riigi kontseptsioonist lähtudes langetada. Riik peab olema efektiivne.
• Käibemaksukohustuslaseks registreerumise lävendit tuleb inflatsiooni arvestades tõsta. See aitab mikroettevõtjatel (nt isiku- ja iluteenused, käsitöö) püsida konkurentsivõimelisena.
• Tööjõumaksude vähendamise kompenseerimiseks võimalike uute maksude kehtestamist tuleb vältida. Tööjõumaksude asendamine varamaksudega ei ole Eestis jätkusuutlik – hõreasustusega ja piirkonniti lausa olematu ühistranspordiga Eestis ei ole auto luksusese, vaid tarbevahend. Maa ja maja omamine ei saa olla vaid üksikute jõukate privileeg. Me olime maarahvas juba enne, kui hakkasime end nimetama eestlasteks!

3.           Tööturg ja haridus. Töösuhted

• Tööturg ja selle regulatsioonid peavad olema stabiilsed. Õiguskindlus töösuhetes on oluline nii töötaja kui ka tööandja jaoks. Töösuhteid reguleerivad aktid – töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei tohi olla pidevate pisimuudatuste objektiks. Tööõiguse prioriteet 21. sajandil on töösuhete paindlikkus. Pidevate kosmeetiliste paranduste asemel on vajalik põhjalikult läbi kaalutud ja kõiki puudutatud pooli kaasates tehtud sisuline tööõiguse ja -ohutuse reform.
• Iseendale tööandjaks olek ei ole töölepinguline suhe – vaja on füüsilisest isikust ettevõtja regulatsioon nüüdisajastada nii sisu kui ka maksustamise mõttes.
• Kiiresti tuleb tagada FIE-dele ning äriühingute ja mittetulundusühingute juhtorganite (juhatus, nõukogu) liikmetele ligipääs töötuskindlustussüsteemile võrdsetel alustel teiste isikutega, kellele makstavatelt tasudelt tasutakse töötasumaksud.
• Väikesed ja keskmised ettevõtted kui suurim sissemaksete tegijate grupp peab olema EVEA kaudu kaasatud Töötukassa ja Haigekassa juhtimisse nõukogu tasemel.
• Ei ajutiste meetmete hiilivale põlistamisele! On viimane aeg taastada kuni 2009. aastani kehtinud haigushüvitiste maksmise kord.
• Hariduses ja töötajate väljaõppes tuleb suurendada loodusteaduste osa. Inseneriõppe osakaal kõrghariduses peab oluliselt kasvama.
• Kutseõppes tuleb arvestada VKE-de vajadust mitmekülgsete oskustega (multioskused) töötajate järele.
• Hädavajalik on oluliselt suurendada tööpraktika osatähtsust kutseõppes ja luua töökohal toimuva praktilise kutseõppe süsteem.
• Tööturuteenused (sh Töötukassa rahastatavad koolitused) peavad arvestama tööturu tegelikke vajadusi.

4.           Väikeettevõtluspoliitika. Finantseerimine

• Mikro- ja väikeettevõtted on ettevõtluse kasvulava, seetõttu peab riigi majanduspoliitika prioriteet olema väikeettevõtluse arendamine – vajame väikeettevõtluspoliitikat. Seda poliitikat tuleb ellu viia järjepidevalt, muu hulgas õigusloomeprotsessis sisuka ja õigeaegse mõjuhindamisega, mikro- ja väikeettevõtetele soodsate krediidivõimaluste loomisega, turutõrkeid leevendavate toetusskeemide ja teenuste pakkumisega ning riigihangete korraldamisel.
• Ettevõtluse piiramisega riigi poolt peab alati kaasnema kompensatsioonimehhanism, mis hõlmab mittediskrimineerivalt – sõltumata suurusest – kõiki puudutatud ettevõtteid.

5.           Energeetika ja rohepööre

• Vajame uut, hajutatud energiatootmisel põhinevat süsteemi. Igal inimesel ja ettevõttel peab olema tagatud võimalus toota, salvestada ja müüa võrku elektrienergiat. Selle võimaldamiseks peab riik kohustama monopoolses seisus olevaid riigiettevõtteid moderniseerima elektrivõrgud. Võrguinvesteeringud tuleb suunata eelkõige ülekandevõimsuse suurendamiseks „perifeersetes“ regioonides. Võrguarenduskulude liitujate õlgadele veeretamine ei ole õiglane ning on absoluutselt ebamõistlik – see takistab otseselt lisaenergia turule toomist olukorras, kus tegelikult on vältimatult vaja just kiireid lahendusi.
• Hajutatud energiatootmisel on lisaks ka oluline riigikaitseline ja regionaalpoliitiline komponent. Hajutatud energiatootmist toetab ka tehnoloogia areng. Et hajutatud väiketootmine tekiks ja areneks, on vaja astuda järgmised sammud.
  • Võrguhaldajad peavad olemasolevad võrgud rekonstrueerima ilma väiketootjaid ebarealistlike liitumistasudega lämmatamata.
  • ELi struktuurivahendid tuleb suunata väiketootjatele taastuvenergia lahenduste investeeringuteks. Riigiettevõtetest meretuuleparkide arendajad tulevad toime
  • Vajalik on kogukondliku (ühistulise) roheenergia tootmismudeli elluviimine ja riiklik toetamine.
  • Elektrijaotusvõrgu ülekandevõimsusi äärealade tootmispiirkondades on vaja suurendada.
• Energiakriisis on ettevõtete ellujäämiseks vältimatu piirhinna rakendamine ja võrgutasu vähendamine. Kaaluma peab elektri-, gaasi- ja mootorikütuse käibemaksu ning aktsiisi ajutist alandamist.
• Tulevikule mõeldes, kulude vähendamiseks ja raiskamise lõpetamiseks tuleb astuda kiireid samme hoonete (ka äri- ja tootmishoonete) soojustamise ning soojustagastuse/jääksoojuse kasutamise lahenduste väljaehitamise investeeringute toetamiseks. Omaosaluse määr peab sõltuma piirkonna elatustasemest ja ettevõtte suurusest – väikeettevõtetel peab olema jõukohane omafinantseeringu määr.
• Ringmajanduses on vaja uut lähenemist, kus sorteeritud jäätmed ja kasutatud tooted muutuvad teisese toorme allikana sisendiks ehk kaubaks uuele tootmistsüklile. Jäätmete sortimine ja äraandmine ei tohi olla ebamõistlikult kulukas ja keeruline. Vastupidi, tuleb arvestada, et  jäätmete kogumine, sortimine ja äraandmine on kulu nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele ning jäätmete kogumine, sortimine ja taaskasutus paraneks, kui nõuetekohaselt sorditud ja käitlejale üle antud jäätmete eest makstaks üleandmisel tasu.
• Väikeettevõtjate rohepöörde ja energeetika põhjalikud seisukohad on toodud EVEA rohepöörde strateegias.

6.           Regionaalpoliitika

• Poliitiliste otsuste tagajärjel on suurem osa ettevõtlusest koondunud pealinna ja selle lähiümbrusesse. See omakorda toimib migratsioonipumbana, mis tühjendab ülejäänud Eesti piirkondi. EVEA nõuab sellise poliitika lõpetamist ja järgmiste regionaalpoliitiliste meetmete rakendamist:
  • Tagada maapiirkondade ettevõtetele toimimiseks vajaliku taristu (kiire internet, piisava võimsusega elektrivõrgud, juurdepääsuteed jne) olemasolu.
  • Taotleda ELi tõukefondide kasutamisel Eesti jagamist kaheks piirkonnaks. See võimaldab parandada ELi vahendite kättesaadavust ning viia omafinantseeringu määr regionaalselt oluliselt madalamale tasemele.
  • Suunata Eesti ja ELi vahendid maksimaalselt äärealade ja maapiirkondade taristu arendamiseks, neis piirkondades kohustuslike avalike teenuste ja toimingute kätte­saadavuse tagamiseks ning avalike teenuste valiku ja kvaliteedi parandamiseks. Selleks on vajalik sotsiaalpartnerite aktiivsem kaasamine meetmete väljatöötamisse.
  • Kasutada ELi toetuste määramisel ühe olulise hindamiskriteeriumina regionaalset aspekti.

7.           Turg ja selle toimimine

• Riigikapitalismi ja riigi sekkumist ettevõtete tegevusse tuleb jõuliselt vähendada. Ebavõrdse konkurentsi välistamiseks tuleb riigimonopole ja riigiettevõtlust piirata vaid strateegiliste valdkondadega või valdkondadega, kus esineb oluline turutõrge.
• Tuleb ulatuslikumalt toetada väikeettevõtete ekspordiga alustamist.

EVEA volikogu

Oktoober 2022.a.