Skip to main content
02 aprill, 2019

#SMEtoo. Piinlik olukord e-riigis

02 aprill, 2019
Eile läksin ühte meie pankadest, et kätte saada valmis saanud juriidilise isiku pangakaart. Täiesti tavapärane tegevus. Planeerisin selleks mõne minuti ja jätsin pere autosse ootama. Aga selgus, et ma ei saa kaarti kätte enne, kui olen täitnud ära kahelehelise (neli lehekülge) paberi: KLIENDIANDMETE ANKEET (juriidiline isik). Prille ma kaasa ei võtnud, sest ei pidanud seda kaardi kätte saamisel vajalikuks. Nüüd selgus, et tekst ankeedipaberil on suuremas osas nii väikeste tähtedega, et minul (oma pisut halvenenud nägemisega) seda täita oleks olnud üsna piin. Ometi oli paberiruumi küll ja küll. Ettepanek: Kui on vaja täita pabereid, siis võiks mõelda sellele, et küsimused nendel oleks pigem suurema tähesuurusega, ja muidugi oleks piisavalt ruumi, et vastus kirjutada . Aga nüüd asjast! Mulle anti kätte see ankeet. Tuletan meelde, et praegu on aasta 2019 ja me elame Eestis, mis üritab hoida e-riigi kuvandit ja kiitleb, et on vähe bürokraatiat. Ja üldsus pingutab, et rohkem puid kasvama jääks… Mulle anti kätte PABER-ankeet. Seal küsiti mu ettevõtte nime, registrikoodi , aadressi jne jne. NEED ANDMED ON PANGAL JUBA AMMU OLEMAS – ajast, kui tegin sinna konto. Ja need andmed on olemas igasugustes RIIKLIKES registrites. No mida paganat?! Kas meil on e-riik või ei ole?! Minule kui Eesti kodanikule on vastuvõetamatu ja isegi solvav, kui pean kaasa aitama Eesti kui e-riigi ja kui vähese bürokraatiaga riigi kuvandi hävitamisele… Teller ütles, et seda ankeeti pole võimalik täita internetis. Samuti ei tohtinud ma seda ankeeti kaasa võtta (ankeet on panga omand!), et kodus täita ja hiljem tagasi tuua. Ta ütles, et see tuleb täita telleri juuresolekul… Samas, sain teada, et KUI olen selle ankeedi korra täitnud, siis edaspidi saan seda muuta internetis. St isegi, KUI tegemist on mingi pätiga, kelle heaks ma töötan, siis hiljem saab see pätt kusagil netiühendusega urkas sundida mind seda ankeeti muutma, kuidas aga vaja … Või miks pidin seda telleri valvsa pilgu all täitma? Jah, teenindaja oli igati abivalmis ja toetav ja pakkus suurepärast teenindust. Arvan, et Eestis on palju ettevõtjaid, kes on ettevõtte ainuomanikud, ja kes on ka kasusaajad, ja kelle juriidiline aadress on kodune, ja ka töökoht ise on samal aadressil. Sel juhul peab ta oma nime ja aadressi MITMESSE kohta uuesti ja uuesti kirjutama. Kas eeltäidetud valikuvõimalus poleks inimlikum? Minu ettepanek: Ärge küsige ankeedis andmeid, mis on riigi registrites olemas. Muud nö muutuvad andmed, kui nad on kord juba olemas, siis peaks nad edaspidi andmete ülekontrollimistel olema vaikimisi kirjas või vähemalt jääma valikusse. Samas peaks ankeet valikusse välja pakkuma “tõenäolisi” andmeid (kui nt ainuomanik, siis on ilmselt ka kasusaaja jne). See kõik peaks toimuma internetis. Ja kui tõesti vaja inimest isiklikult näha ja see inimene ise üldjuhul pangas ei kä, siis saab teda kohata, kui tuleb pangakaardile järele või siis tõesti kutsuda ta eraldi kohale. Helistasin hiljem selle panga infotelefonile. Selgus, et asi ongi nii. Väidetavalt pidi see ankeet olema nõutav igas pangas. NB! Ehk teab teist keegi kedagi, kelle poole peaksin pöörduma, et asja parandada? Tore, kui ta poleks see, kes ütleb, et “see on niimoodi tehtud ja tema küll seda muuta ei saa ja mina ammugi mitte”. Keegi peab saama! Vaja ta lihtsalt siit riigist üles leida .
PANE TÄHELE!
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) on käivitanud kampaania #SMEtoo ning teeb kõigile Eesti väikeettevõtjatele üleskutse avaldada oma markantseid lugusid suhtlemisest riigi, ametnike ja suurfirmadega, ehk rääkida avameelselt ebaõiglasest kohtlemisest.
EVEA kogub lood kokku ning edastab asjaomasele ministrile palvega pakkuda olukorra parandamiseks välja konkreetsed lahendused.

Teata ning jaga oma lugu siin või saada meile e-postiga evea@evea.ee.

Loe #SMEtoo lugudest nii kodulehel kui Facebookis!

* SME – inglise k small and medium-sized enterprises, eesti k väike–ja keskmise suurusega ettevõted