Tervise- ja tööminister Peep Peterson plaanib teha valitsusele ettepaneku tõsta töötuskindlustusmakse määra töötajatele 0,2 ja tööandjatele 0,1 protsendipunkti võrra (2.08.2022). EVEA seisukoht antud küsimuses on järgmine:
EVEA aastatetagune ettepanek laiendada töötuskindlustuskaitset ka ettevõtte juhtorganite liikmetele ja FIEdele on poliitilise tahte ja ametlike sotsiaalpartnerite huvipuuduse tõttu pidurdunud või tegelikult sootuks laualt kadunud. See oleks märgatavalt laiendanud töötuskindlustussüsteemi maksjate ringi ja seega Töötukassa maksutulubaasi.
Selle asemel aga kuuleme uue tervise – ja tööministri suust järjest uusi maksukogumise ideid.
Värskeim neist – töötuskindlustusmakse tõstmise ettepanek- läheb otsesesse vastuollu värske koalitsiooni maksurahu lubadusega. Liiatigi on ka õiguskantsleri kantselei soovitanud hr Petersonil ametnikele koostatud lobistidega suhtlemise hea tava vastuolude tõttu aastaks töövaldkonna otsustest taanduda. Töötuskindlustusmakse tõstmine (eriti arvestades, et otsuse kujunemist mõjutavad vahetult just ametlikud sotsiaalpartnerid – sealhulgas hr Petersoni endine tööandja Eesti Ametiühingute Keskliit) on vahetult ja otseselt töövaldkonna küsimus.
Väikeste ja keskmiste ettevõtjate jaoks on värske ministri maksutõusu jutt vastuvõetamatu kahel põhjusel. Esiteks on ettevõtjad arvestanud koalitsiooni maksurahu lubadusega. Teiseks põhjusel, et maksurahu rikkumise idee tuleb just selle ministri sulest, kes alles kuu tagasi istus teisel pool lauda ametiühinguliidrina.
Selline lähenemine annab selge signaali, et kogu koorem lükatakse veelgi enam tööandja ja tegelikult kaudselt ka töötaja kaela, unustades, et ka nemad on samas kriisis riigiga.
Samal ajal on endiselt kehtiv „ajutise“ meetmena kehtestatud haigushüvitiste regulatsioon, millega oluline haigus- ja karantiinihüvitiste lisakulu on pandud tööandjate kanda, ning keeruline sügis järjekordse koroonalaine ja energiahindade tõusuga on alles ees.
EVEA on seisukohal, et Eesti maksusüsteemi muudatused on vältimatud, kuid pakutud töötuskindlustusmakse tõstmine ei lahenda tervise- ja sotsiaalkindlustuse süsteemi defitsiidi probleemi. Tuleb teha mitmeid põhimõttelisi muudatusi, ennekõike hinnata – millised kulud üldse peavad olema töötuskindlustuse ja ravikindlustuse maksetest rahastatud. Seega peab muudatustele eelnema laiem poliitiline ja ühiskondlik debatt ning muudatusi ei saa teha “lööktööna“, 7-ks kuuks ametisse nimetatud ministri isiklikku algatuse läbi.
Ütleme selgelt – maksutõusu ideede asemel ootavad ettevõtjad vastselt ministrilt ettepanekuid haigekassa ja töötukassa raha sihipärasemaks kasutamiseks, et kriisi tingimustes iga riigi poolt maksudena või kohustusliku kindlustusmaksena kogutud euro leiaks parima kasutuse Eestimaa inimeste hüvanguks. Maksutõusu ei kannataks välja praegu inflatsiooni all kannatavad ettevõtjad ega ka töötajad.
Samal ajal on järjest selgem, et väikeste ja keskmiste ettevõtjate kaasamine ametliku sotsiaalpartnerina oluliste otsuste tegemisse – olgu siis Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa nõukogus või alampalga läbirääkimistel – on tasakaalu tagamiseks vältimatu. Kui ametiühingute poolt nimetatavad vastavad kaks kohta on jagatud kahe erineva ametiühingute liidu vahel, siis tööandjate kaks kohta on suurettevõtteid esindava Tööandjate Keskliidu käes. EVEA leiab, et vähemalt üks tööandjate koht tuleb anda EVEAle, et oluliste otsuste tegemisel osaleksid ka valdava osa Eesti ettevõtlusest – väikeste ettevõtete esindajad.
Selgituseks:
Töötuskindlustuse seaduse (TööKS) §28 sätestab, et töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele on töötukassa nõukogu pädevuses.
Sama seaduse §29 sätestab aga, et enamik töötukassa nõukogu liikmeid nimetatakse Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni ja Eesti Tööandjate Keskliit (kes nimetab koguni kaks nõukogu liiget) poolt. Valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi.
Nagu näha, ei ole Eesti Töötukassa nõukogu koosseisu ja hr Petersoni tausta arvestades eriti tõenäoline, et ministri vastavasisuline maksutõusu ettepanek nõukogus toppama jääks – kirjutab ju minister isegi: „Töötukassa nõukogu esitab ministri kaudu valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt 21. augustiks. Ettepanekuga koos esitatakse analüüs, millest nähtub töötuskindlustusmakse määrade piisavus töötukassa eesmärkide saavutamiseks järgmise nelja aasta jooksul, arvestades makromajanduslikku ja tööturu arengu prognoosi.“
Kusagilt pole aga näha, et on valminud analüüs – kuidas selline ootamatu maksutõus tööandjaid mõjutab.