EVEA seisukoht haigushüvitiste korra muutmisest

Hr Jüri Ratas Peaminister   Hr Tanel Kiik Sotsiaalminister   29.10.2020 EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukoht haigushüvitiste korra muutmisest Täna on riik koroonakriisi valguses asunud tegelema haigushüvitiste korra ülevaatamisega lausa mitmel rindel. Vabariigi Valitsus arutas 29.10.2020 haigushüvitiste korra muutmise võimalusi ning nagu meediast lugeda võis, on Tööandjate Keskliit väljendanud oma nõustumust valitsuse ettepanekuga (tööandja kanda jääks uue korra kohaselt 2.-5. haiguspäeva hüvitis senise 4.-8. päeva asemel). Samal ajal on Riigikogu menetluses Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. septembril esitanud eelnõu 244SE, mille sisuks on samuti haigushüvitiste maksmise korra muutmine. EVEA, esindades suurimat ettevõtjate ja tööandjate rühma ettevõtlusmaastikul – väikeettevõtjaid (EVEA liikmeid on täna enam kui 5200)  nõuab,  et Eesti Tööandjate Keskliidu (ETKL) kõrval oleks aruteludesse kaasatud ka väikeettevõtjaid esindav EVEA, kuna ETKL ei saa anda lubadusi ja sõlmida kokkuleppeid kõigi tööandjate nimel. EVEA hinnangul on nii valitsuse ettepanek kui ka eelnõu 244SE esitatud kujul vastuvõtmine ebaõiglane ning õigusvastane. EVEA kordab oma varasemat seisukohta, et ka 01.07.2009 vastu võetud ja tänaseni kehtiv haigushüvitiste maksmise kord (TTOS §12²) ei ole õiguspärane. Seetõttu nõuab EVEA haigushüvitiste korra muutmist selliselt, et see oleks õige, õiguspärane ja õiglane – s.t. tööandja maksab sotsiaalmaksu ning kindlustatud töötajale maksab ajutise töövõimetuse hüvitist (sealhulgas haigushüvitist) Haigekassa. EVEA selgitab, et:

1. a) ka täna on haigushüvitiste maksmise koorem (koroonakriisi tõttu on haiguslehtede arv veel hüppeliselt tõusnud) paljudele tööandjatele üle jõu käiv, kuna iga eneseisolatsioonis viibiva töötaja või haiguslehel viibiva töötaja eemalolekuga kaasneb tööandja kohustus otsida asendustöötajaid või maksta ülejäänud töötajatele lisatasu töökoormuse suurenemise tõttu; vajadus töö ümber korraldada jms;
2. b) tööandjad juba maksavad sotsiaalmaksu ning on õigusvastane kohustada tööandjat lisaks kohustuslikele maksudele maksma tasu töötajale, kes tööd ei tee. Kriisiolukorras, kus ellujäämine on küsimärgi all, ei jaksa paljud tööandjad haigushüvitise maksmisega seotud kulu ka kanda;
3. c) haigushüvitiste maksmise kohustuse panemine tööandjatele 01.07.2009. a oli juba algusest peale vale ning õigusvastane. Nimelt sätestab töölepingu seadus (TLS) tööandja kohustuse maksta töötajale tasu töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS §35 sätestab selgelt, et tööandja on kohustatud maksma töötajale tasu ilma töötulemust vastu saamata vaid sel juhul, kui töövõimeline töötaja ei tee tööd põhjusel, et tööandja talle tööd ei anna.

Kui käsitleda tööandja poolt makstavat haigushüvitist kindlustushüvitisena (mida ta ju selgelt on), siis ravikindlustuse seadus (RaKS) §25 lg 4 kohaselt on rahaline ravikindlustushüvitis kindlustatud isikule tööandja poolt tasutud sotsiaalmaksust laekunud rahast haigekassa poolt makstav ajutise töövõimetuse hüvitis. Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Arusaamatu ja tööandjatele rahalist koormist sisaldava haigushüvitiste maksmise korra reguleerimine TTOS raames on klassikaline näide riukalikust õigusloomest, mille lubamatusele on tähelepanu korduvalt juhtinud ka õiguskantsler. Rõhutame, et makstes sotsiaalmaksu töötaja töötasult, on ettevõtja oma kohustuse töötaja ja ühiskonna ees täitnud ning tööandjale täiendava kohustuse panek on karjuvalt ebaõiglane. Töötajal, kelle palgalt on makstud sotsiaalmaks, on seaduslik õigus kindlustushüvitisele töövõimetuse korral.  (SMS § 1 kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. RaKS §50 – Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. EVEA juhib Riigikogu ning Valitsuse tähelepanu, et tööandjale haigushüvitise maksmise kohustuse panek võib keerulistes majandusoludes olla äärmiselt kahjulik ka töötajatele – see võib oluliselt halvendada töötajate sotsiaalset kindlustunnet – ellujäämiseks peavad väikeettevõtjad kriisi jätkudes ja täiendavate rahaliste koormiste lisandudes loobuma töölepinguga töötajatest ning ainult vajadust mööda kasutama muid, sageli lühiajalisi töö tegemise vorme (võlaõiguslikud töö tegemise lepingud), kus töötaja sotsiaalsed tagatised on oluliselt tagasihoidlikumad või puuduvad sootuks. Nimelt on paindlike töövormide puhul inimene sageli tööga hõivatud lühiajaliselt, mistõttu on tema sissetulekud väiksemad ja töötegija ei suuda täielikult või osaliselt täita vajalikke nõudeid sotsiaalkindlustuskaitse saamiseks. Ravikindlustuskaitse tekkimiseks tuleb isiku eest igakuiselt maksta sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt. Seetõttu on vajalik regulaarselt teenida teatud sissetulekut, et töötajal tekiks õigus ravikindlustusele. Inimene, kes saab töötasu ebaregulaarselt, võib jääda ravikindlustuseta või olla ravikindlustusega kaetud katkendlikult.  Seega on oodata, et senise ebaõiglase haigushüvitiste korra jätkumisel või veelgi tööandjate rahalist koormist suurendava uue korra kehtestamisel suureneb inimeste arv, kes ei ole pidevalt ravikindlustusega kaetud.   /Allkirjastatud digitaalselt/   Heiki Rits, EVEA president   Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident, ille@evea.ee  , tel. +372 57809806