12 märts, 2020
Arsti soovitused ettevõtjatele koroonaviiruse nakkuse vältimiseks
12 märts, 2020
Artikli autor on Küüdorfi Töötervishoid töötervishoiuarst ja EVEA volikogu liige Annika Küüdorf
Dr Annika Küüdorf leiab, et tema kohus töötervishoiuarstina on anda nõu, mida peaks inimene tegema ja mida peaks tegemata jätma koroonaviiruse nakkuse vältimiseks.
Kui vaadata, kuidas seni on inimesed käitunud, siis võib öelda, et nad on suures segaduses seoses viirusnakkuse riskiga ja ei oska end õigesti kaitsta. Ilmselgelt on tekkinud olukord, kus tuleb vältida viiruse levikut, ja oleks kuritegu, kui inimesed jätaksid endast oleneva tegemata.
Terviseamet ja Eesti Vabariigi valitsus on andnud olukorra kohta hinnangud kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.
Tuletan siinkohal veelkord meelde, et ennekõike peavad viiruse eest end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed. Need on vanemad inimesed (60+), lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on üle töötanud, sest see tingib nõrgenenud immuunsuse, kelleks sageli on juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad.
Suurel osal ühiskonna liikmetest puuduvad teadmised viiruse levikumehhanismidest ja tema toimest inimorganismile ja seepärast juhib dr Küüdorf tähelepanu järgmistele tegevustele ettevõttes/asutuses.
- Desinfitseerige sobivate desifintseerimisvahenditega ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid (nt koosolekute laud, toolid) vähemalt 2-3 korda päevas.
- Koosviibimiste või koosoleku lõppedes on soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide/külaliste vastuvõtmisel on soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida (kui klient/kodanik lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
- Kui teie kollektiivis on töötaja, kes on saabunud (või tema pereliige on saabunud) kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema. Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik, või töötaja otsustab tööle tulla, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on, aga inimesel pole sümptome) on asjakohane kasutada nn õhukest, meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgimask). Samuti sobib ka kasutada P1 filtriga või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad maksimaalselt 8 tundi.
- Kui kollektiivis on inimestel hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta, ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühiskasutatavate pindadega kokkupuutumist.
- Kui tööspetsiifika nõuab omavahel verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest 1- 2 meetri kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele). Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba eeltoodud meetmed (juhul kui on olemas oht nakatuda).
- Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil kolleegide, tuttavate ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast. Tervituseks tehtav nahakontakt nii võõraste kui ka sõpradega võiks ära jääda kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
- Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada tööletulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas, ja vastavalt siis võtab juhtkond vastu otsuse kaugtöö tegemiseks või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete rakendamiseks.
- Kui teil on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid kätepuhastuslappe, mis on müügis.
- NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega bakteriaalse nakkuse eest. Respiraatorid on ühekordsed ja nende respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi.
- NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel, või kui need on pindadele sadenenud ja sealt satuvad õhku, kui me pindasid puudutame.
- NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus, ja puutute neid kätega.
- NB! Sage käte pesemine ning vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid (jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale.
- NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate kätekreemidega, sest käte pesemine ja desinfitseerimine “kuivatab“ nahka, halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.
- NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis, st et une-, elu ja tööreziim peavad olema optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele. Selleks saame ise palju ära teha. Nimelt praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu
