08 september, 2020
EVEA 3 ettepanekut Vabariigi Valitsusele koroonakriisis inimeste vabaliikumise piirangute tõttu enim kannatanud ettevõtete toetamiseks
08 september, 2020
Hr Jüri Ratas, EV peaminister
Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni liikmed
Riigikogu rahanduskomisjon
Riigikogu majanduskomisjon 08.09.2020
EVEA 3 ettepanekut Vabariigi Valitsusele koroonakriisis inimeste vabaliikumise piirangute tõttu enim kannatanud ettevõtete toetamiseks
Paljude turismi- ja inimeste vaba liikumisega seotud ettevõtlusvaldkondade drastiline olukord käivitas riigi tasandil elava diskussiooni, kas ja kuidas toetada seda osa majandust, mille taastumine ei ole ajaliselt selgelt prognoositav. Kahetsusväärne seejuures on, et igal ministeeriumil näib olevat kriisiabi osas oma sõltumatu agenda ja eos valmis seisukohad ning ettevõtjate ettepanekutega ei ole plaanis arvestada. Puudub ka foorum ministeeriumide ja ettevõtjate esindusorganisatsioonide ühiseks aruteluks järgmiste kriisimeetmete tervikpaketi üle, kuigi see oleks äärmiselt vajalik, vältimaks esimese kriisiabipaketti möödalaskmisi.
Tänaseks on selge, et koroonakriis on kõige rohkem kahjustanud inimeste vaba kogunemise, liikumise ja reisimisega seotud valdkondade ettevõtteid. Nad on jätkuvalt väga tõsises hädas ning turul toimunud seisak võib kesta järgmise kevadeni. Nõustume, et nii pikaajaline töötajate palgatoetusel hoidmine ei ole kõige otstarbekam lahendus, kuid oleme siiski veendunud, et riik peab sekkuma, hoidmaks ära terve turismi- ja sellega seotud teenuste kompleksi hävimist kriisi poolt pealesunnitud majandusstruktuuri muutumise käigus.
EVEA teeb Vabariigi Valitsusele 3 ettepanekut, mille realiseerimine võimaldaks kiiresti ja oluliselt leevendada eelmainitud probleemi. Alanud eelarveläbirääkimised võimaldavad ületada tehnilised takistused, mis on seotud esimese kahe ettepanekuga. Kõige olulisem on aga poliitiline tahe ja arusaamine, et ettevõtlussektorile antud kriisiabi ei ole kulu, vaid investeering riigi maksutulubaasi säilitamisse.
EVEA peab vajalikuks:
- KRIISIMEEDET – kriisis enimkannatanud ettevõtete toetamiseks pakkuda osalist maksutagastust eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil. Meede on sihitud konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kus käibelangus on pikaajaline ja kõige suurem. Maksutagastus võiks toimuda virtuaalselt, läbi MTA ettemaksukonto, selle reaalne väljavõtmine rahas või kasutamine tulevaste maksude katteks oleks ettevõtja otsustada ning tagastuse protsent võiks olla erinevatele valdkondadele erinev, lähtuvalt käibekaotuse ulatusest. Ettevõtjale jääks paindlikkus otsustada, kas ta maksab seda raha töötajatele palkadeks või nt. renoveerib ruume või tasub renti. Sellist toetust – maksutagastust – on lihtne rakendada ja odav hallata, kuna on täiesti automatiseeritav. Maksutagastus on ka riigi tulude vaates tulemuslik, sest aitab säilitada suurt arvu maksumaksjaid ja sektorit, mille panus SKP-sse on 8%. Isegi juhul, kui mõne ettevõtte jätkusuutlikust ei õnnestu tagada, jääb see raha meie majandusse kas tasutud maksude näol või maksetena teistele ettevõtetele. Meetme rahastamine võiks toimuda riigi poolt võetud laenuvahendite arvelt. Meetme mõju eelarvele on võimalik arvutada erinevate stsenaariumide puhul MTA statistika alusel. Igal juhul on see kordades väiksem, kui potentsiaalne saamata jääv maksutulu sektori hävimise korral.
- TAASTUMISMEEDET – jagada 2020.a. esimese lisaeelarvega Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettenähtud vahendid ümber ning suunata KredExi portfelli antud kriisimeetmete vahenditest 75 miljonit eurot EAS-ile toetusmeetmete eelarvesse. Kõik turismiettevõtjaid esindavad organisatsioonid on ühel meelel ning seda ka väljendanud, et laenud ja käendused ei ole antud olukorras sektorile kriisiabina sobilikud. Otsetoetused on vajalikud liikumis- ja reisimispiirangute tõttu enimkannatanud ettevõtetele vältimatute püsikulude katmiseks ja uute ärimudelite arendamiseks ning juurutamiseks.
- KRIISI HALDAMISE TÖÖRIIST, ehk organisatoorne ettepanek parima lahenduse saavutamiseks – kutsuda uuesti kokku MKM-is väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri juures tegutsenud sektoriüleste ettevõtlusorganisatsioonide ja vajadusel teiste valdkonnaspetsialistide kriisimeetmete töörühm, laiendada selle koosseisu ministeeriumide-vaheliseks. Töörühma eesmärk on nõustada Valitsust, ministeeriume ja rakendusasutusi kriisiabi vajaduse ja kriisimeetmete konkreetsete tingimuste kohta. Töörühm peaks käima koos regulaarselt, saama adekvaatset infot (statistika, analüütika) ning pakkuma lahendusi. Kuna kriisis on riik ja ettevõtjad samas paadis, peaks ka arutelusid koos läbi viima.
