EVEA kommentaar Maksuameti ideele monitoorida ettevõtete pangakontosid
EVEA president Ille Nakurt-Murumaa vestles Vikerraadios ajakirjanike Kirke Erti, Taavi Libega 4.juunil 2024
Tänases Postimehes on öeldud, et pangaliit on selle plaani vastu, kuid ettevõtjad ei tahagi plaani kohe maha kanda. Näiteks on intervjueeritud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhatajat Marko Udrast, kelle sõnul on koja vaatest esimene eelistus alati olnud, et riik koguks kokku olemasoleva maksutulu, mitte ei hakkaks eelarvet lappima uute maksudega. Mida teie sellest mõttest arvate?
Loomulikult on väga kiiduväärt põhimõte, et kõigepealt tuleks kokku koguda olemasolevad maksud, enne kui hakkame uusi kehtestama. Aga selles maksu- ja tolliameti poolt nüüd jälle uuesti pinnale kergitatud idees on ikkagi peidus nii suur saatan. Isegi üllas eesmärk kõiki makse kokku koguda ei õigusta seda, milline saatan siin peitub.
Kõik inimesed, kes elavad Eesti Vabariigis, on ikkagi seda meelt, et meie riik on vaba ühiskond ja igasugune riigi sekkumine inimese või ettevõtte toimetamistesse saab toimuda ikkagi põhjendatud juhtudel ja nii vähe kui võimalik. See tähendab seda, et ka maksumenetlus saab toimuda ikkagi põhjendatud juhtudel. Ja loomulikult, kui on juba menetlus käimas, siis on maksuhalduril kõik õigused vastavalt seadusele tunda huvi ka selle vastu, milline raha liigub sinu kontol või milliseid tehinguid sa oled teinud, aga see on konkreetne menetlus. Selline nii-öelda kalastamine ehk “igaks juhuks kammime kõik läbi, äkki jääb midagi silma ja siis me juba saame operatiivselt ja optimaalselt tegutseda”, selline käitumine ei ole kooskõlas vaba ühiskonna põhimõttega. Nii et siin isegi üllas eesmärk ei õigusta.
Rahandusminister Mart Võrklaev andis kommentaari ka ERR-ile ja tema tõi ka välja selle, et paljuski tähendaks see küll niinimetatud kalastamist, nagu te mainisite, aga et maksuametil on praeguste võimalustega raske jõuda just nende ettevõtjateni, kes tegutsevad pimedas ja varjavad oma tegevust. Näiteks on toodud neid, kes ei ole ennast registreerinud käibemaksukohuslasena, aga kelle puhul võib tekkida kahtlus, et nad ikkagi on üle selle käibemaksu miinimumpiiri. Kui suur on teie hinnangul tegelikult probleem nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, kes teevadki pätti ja neile ei saa kuidagi muud moodi ligi?
Tegelikult maksu- ja tolliamet ise ju ütles selle numbri ka välja, mis nad arvavad, et sellise kalastamisega just nendelt mittekäibemaksukohustuslastest mikroettevõtjatelt võiks saada: vahemik oli siis seitse kuni 23 miljonit. Vabandage väga, see oleks isegi naljakas, kui see ei oleks nii piinlik.
Tegelikult probleem on ju selles, et EVEA on aastaid rääkinud riigile, ka rahandusminister Võrklaevale, et käibemaksukohustuslase piirmäära tuleks tõsta, sest see summa on ammu ajale jalgu jäänud. Tegelikult ei ole seal toimetavate mittekäibemaksukohustuslastest väikeste ettevõtete põhimure mitte see, kuidas miljoneid oma pangakontol liigutades maksu mitte maksta, vaid käibemaksukohustuslaseks mitteregistreerimise põhimõte on see, et sul on väiksem halduskoormus, mis mikroettevõtjale on ülioluline. Käibemaksu deklareerimisega kõikide aruannetega ja nii edasi kaasneb päris suur halduskoormus. Kui nüüd härra rahandusminister mõtleks rahulikult järele, siis ta saaks aru, et kui ettevõtja käibemaksukohustuslasena täna hirmsasti liigutaks oma kontolt läbi rohkem raha, kui tegelikult see käibemaksukohustuslase piirmäär on ja lihtsalt ignoreerib seadusest tulenevat kohustust ennast maksuametis käibemaksu kohustuslasena kirja panna, siis tegelikult, kui ettevõtja hirmsasti tahaks käibemaksu mitte maksta, siis ta lihtsalt teeks endale kolm osaühingut ja olekski probleem lahendatud. Nii et terve mõistus ütleb, et siin teab mis suuri miljoneid peidus ei ole ja nad teavad seda tegelikult ise ka. See ongi kõige kurvem, et selle mõne miljoni pärast tahetakse tekitada usaldamatust riigi ja ettevõtjate vahele.
Eile Eesti Päevalehes selleteemalise arvamusloo kirjutanud kommunikatsiooniekspert Põim Kama ütleb, et ettevõtete kontode jälgimine võib maksutulu hoopis kärpida, sest e-residendid ja välisettevõtted, kelles mõte pangakontode monitoorimises erilist vaimustust ei tekita, võivad registreerida oma tegevuse edaspidi Eesti asemel näiteks Lätis.
Kindlasti on see võimalik, ettevõtja on ikkagi ju nutikas loom ja küll tema välja mõtleb, kuidas oma asju ajada. Kindlasti tuleb siis tagasi sularaha kasutamine oluliselt suuremal määral. Alati saab muidugi riik öelda, et me keelame ka sularaha kasutamise, aga lõppude lõpuks, kas me tahame käskude ja keeldude ühiskonda, mis tallab vaba ühiskonna põhimõtted jalge alla või me tegelikult tahame toimetada viisakalt ja lugupidavalt. Tegelikult riik on ju ise öelnud, et Eestis on maksutahe väga kõrge ja ettevõtjad maksavad maksu väga kenasti.
Rahandusminister minu meelest juba aasta alguses rääkis ka sellest, et ta tahab seadusandlust lükata kuidagi sinna suunda, et mikroettevõtjate hulgas need niinimetatud OÜ-tajad võtta pihtide vahele. Kuidas teile tundub, kas see on siis esimene samm?
Absoluutselt tundubki, et see on samm selles suunas ja me arvame, et see on ikkagi päris vale samm. Nii nagu ükski riik ei ole suutnud kuritegevust täielikult välja juurida, samamoodi ei ole suutnud ükski riik ka tekitada olukorda, kus 100 protsenti ettevõtjaid on ausad ja maksavad makse. Aga ka meie EVEA-s teeme kõik selleks, et ettevõtjad täidaksid oma kohustusi ja me näeme, et see soov on ettevõtjatel olemas. Aga nüüd käputäie mitteõiguskuulekate pärast tekitada selline vabas ühiskonnas ikkagi täiesti lubamatu jälgimissüsteem, see lihtsalt on ebaproportsionaalne. Ta ei ole ka kooskõlas tänase õigusega, selleks tuleks muuta päris mitmeid õigusakte. Küsimus, kas see on põhiseadusega kooskõlas, on järgmine, aga jah, ta on nii tugevalt üle võlli, et minu hinnangul riik peaks ikka väga tugevalt kaaluma, enne kui isegi selliste mõtetega lagedale tulla, rääkimata, et seadustada.
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi on juba öelnud, et ministeerium alles on alustanud eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist ja see loodetakse valmis saada sügiseks. Kuidas teile tundub, kas ühiskonna suhteliselt valuline reaktsioon sellele uudisele võiks rahandusministeeriumisse kuidagi nii jõuda, et võib-olla seda kava ei hakatagi koostama?
Oma kogemuse pealt ma muidugi ülemäära optimistlik ei ole. Meie tänane rahandusministeerium ja kogu täitevvõim ikkagi üsna selgelt aeg-ajalt mängib õigusloome protsessis kaasamismängu, aga tegelikult nad on isekeskis ammu ära otsustanud, mida ja kuidas on neil vaja reguleerida. Aga ma ikkagi loodan, et ühiskonna, arvamusliidrite ja ettevõtjate niisugune selge reaktsioon annab riigile märku, et see on väga halb mõte.
Reaktsioon on üks asi, aga kas on mingisuguseid õiguslikke samme võimalik ka ette võtta, kui kõik ettevõtjad panevad seljad kokku ja lähevad riigi vastu kohtusse?
Õiguslikke samme on alati võimalik ette võtta, meil on ju ikkagi õigusriik ja igaüks, kes tunneb, et tema õigusi on rikutud, saab pöörduda kohtu poole. Oletame, et nüüd rahandusministeerium tõesti sellise seaduse valmis treib, siis iga seaduse saab riigikohus ka põhiseadusvastaseks tunnistada, kui kohtu poole pöördunu seda taotleb ja riigikohus seda leiab. Nii et õiguslikult on ju võimalused olemas, aga küsimus on, kas me tõepoolest peame selleni jõudma, et ettevõtjad kas ühiselt või ükshaaval hakkavad kohtusse pöörduma.
Laias laastus me tuleme tagasi ikkagi selle teema juurde, et teie hinnangul ei ole hetkel olukord nii hull ja petiseid on ikkagi käputäis.
Absoluutselt. Kindlasti on neid ettevõtteid, kes ei ole õiguskuulekad ja meil on väga kahju, et neid on, aga selliste meetmetega hakata ühiskonnas usaldamatust tekitama, see on äärmiselt vale samm. Tihti öeldakse, et õige hõlma ei hakka keegi, et kui sul ei ole midagi varjata, siis mis sul on selle vastu, et riik natuke vaatab ja piilub. Vabandage väga, ma ei esita ka oma abikaasale oma konto rahavoogude aruannet ja minu abikaasa ei pea ka täpselt teadma, mitu eurot minu kontolt läbi käib, kuigi mul ei ole abikaasa ees midagi varjata.
On teil maksuametile mingisugune soovitus, kuidas siis seda käputäit petiseid kätte saada? Milliseid muutusi tegelikult oleks vaja?
Tegelikult on neil kõik võimalused täna olemas. Kas nad nüüd tõesti iga üksiku ettevõtjani või iga viimase miljonini jõuavad, kindlasti mitte, aga neil on täna kõik võimalused seadusega antud. Maksumenetlus on meil ju väga tõhus ja kes iganes on maksu- ja tolliametiga kokku puutunud, siis ega sul väga häid võimalusi kõrvale hiilida ei ole. Nii et selles mõttes ma ei näe, et maksu- ja tolliameti võimupiire peaks täna nii mastaapselt laiendama. Neil on kõik võimalused olemas ja lihtsalt tulebki toimetada olemasolevate seaduste piirides ja keskenduda prioriteetidele. Selle käputäie mikroettevõtjate pigistamine ei täida eelarveauku ja see on väga vale tee.
