Eesti vajab väikeettevõtluspoliitikat. Väikeettevõtlus on majanduse alus ja ilma väikeste ettevõteteta ei sünni suuri. Kuna enam kui 99% Eesti ettevõtetest kuulub väike- ja keskmiste ettevõtete kategooriasse, peab meie ettevõtluspoliitika keskenduma eelkõige just väikeettevõtetele soodsate tingimuste loomisele. Kutsume riigi otsustajaid üles väärtustama väikeettevõtjaid kui majanduse kandvat jõudu.

Eesti vajab regionaalpoliitikat. Tallinna ja Harjumaa kiire majandusareng ja elatustaseme kasv loovad petlikku mulje kogu Eesti elatustaseme tõusust võrreldes ELi keskmisega. Tegelikult näitab statistika, et teiste Eesti piirkondade elatustase on jäänud viimase kümne aasta jooksul suures plaanis samaks ning on alla 60% ELi keskmisest. Muude Eesti piirkondade järeleaitamine vajab kiireid ja otsustavaid meetmeid, püsivat rahastust ning kaugeleulatuvat planeerimist.

Tuleb taaskäivitada riigireform ja vähendada otsustavalt bürokraatiat. Ametnikkonna ja bürokraatia kasv takistab ettevõtluse arengut ja koormab riigieelarvet, seetõttu tuleb otsustavalt kärpida ametnike ja avaliku sektori töötajate hulka ning riigi kulutusi selle ülalpidamisele. Vohavat ülereguleerimist ja sellega seotud järelevalvet tuleb otsustavalt koomale tõmmata. Avaliku sektori palgad ei tohi kasvada kiiremini kui erasektoris, kus luuakse kogu lisandväärtus.

1.             Õigusloome ja sotsiaalpartnerlus

1. EVEA rõhutab õigusloome kultuuri tähtsust ja nõuab kaasamise hea tava järgimist. Kõik kaalukad otsused tuleb teha sisukale mõjuanalüüsile tuginedes. Ei kiirustavale õigusloomele ja kobareelnõudele! Väljatöötamiskavatsused ja sisuline kaasamine on vajalikud.
2. Eesti suurima tööandjaid esindava organisatsioonina peab EVEA olema kaastatud ametliku sotsiaalpartnerina kõigi töötajate ja tööandjate jaoks oluliste küsimuste arutamisele.
3. Oluline on kõigi ettevõtjate ühetaoline kaasamine olenemata nende majanduslikust suurusest. Väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid esindava EVEA kui ametliku sotsiaalpartneri kaasamine töötuskindlustuse ja ravikindlustuse valdkonna juhtimisse ning üleriigilise alampalga läbirääkimistesse tuleb lahendada viivitamatult.
4. Väikeettevõtluse spetsiifikat arvestava mõjuhindamise õigeaegne rakendamine õigusloomeprotsessis peab olema kohustuslik (õigusaktide väljatöötamiskavatsustele ja eelnõudele hiljemalt kooskõlastusprotsessis tehtav mõjuhindamine sobiva ja kontrollitud metoodika abil – nt Euroopa Komisjoni soovituste alusel EVEA poolt välja töötatud VKE test).

2.             Maksud   

2.1. Kehtiv ettevõtte tulumaksusüsteem on end õigustanud ja seda eelist tuleb hoida.

2.2. Kõrged tööjõumaksud kahjustavad oluliselt Eesti konkurentsivõimet – EVEA on seisukohal, et tööjõumaksud peavad vähenema.

2.2.1. Sotsiaalmaksu alammäära tänane süsteem takistab tööturult kõrvale jäänute kaasamist tööturule. Selle muutmine avardab võimalusi sõlmida osakoormusega töölepinguid (mis pakuvad töötajale rohkem turvalisust kui võlaõiguslikud lepingud) ning tuua tööturule inimesed, kes praegu on tööturult eemal (loe: riigi ülalpidamisel).    

2.2.2. Peame liikuma tagasi  ühetaolise tulumaksu juurde – ettevõtlikkus ei tohi olla karistatav!

2.2.3. Füüsiliste isikute tulumaksuvaba miinimumi tuleb tõsta ning on õiglane, kui alampalk on tulumaksuvaba.

2.2.4.Tööandja korraldatud transport tööle ja koju tuleb vabastada erisoodustusmaksust sõltumata sõiduki suurusest ja töökoha kaugusest.

2.3. Kõrged kaudsed maksud (ressursitasud, riigilõivud jne) vähendavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu tuleb neid õhukese riigi kontseptsioonist lähtudes langetada. Riik peab olema efektiivne.

2.4. Pikki aastaid muutmatuna püsinud Käibemaksukohustuslaseks registreerumise lävendit tuleb inflatsiooni arvestades tõsta. See aitab mikroettevõtjatel (nt isiku- ja iluteenused, käsitöö) püsida konkurentsivõimelisena.

2.5. Uute maksude kehtestamist ja olemasolevate tõusu tuleb vältida ning kasvavaid kulutusi rahastada peamiselt säästumeetmetega avalikus sektoris ja positiivsete muudatuste mõjul taastuva majanduskasvuga.

2.6. Automaks tänasel kujul ei ole õiglane – hõreasustusega ja piirkonniti praktiliselt olematu ühistranspordiga Eestis ei ole auto luksusese, vaid tarbevahend. Kui automaks sellisena siiski jääb, vajame piirkondlikke maksuerisusi.

2.7. Maamaksu tõusu tuleb piirata maksimaalselt 10%-ni aastas. Ennustamatu maksutõus kahjustab tõsiselt ettevõtjate võimet ja valmidust teha uusi investeeringuid. Maa ja maja omamine ei saa olla vaid jõukate privileeg.

3.             Tööturg ja haridus. Töösuhted

3.1. Tööturg ja selle regulatsioonid peavad olema stabiilsed. Õiguskindlus töösuhetes on oluline nii töötaja kui ka tööandja jaoks. Töösuhteid reguleerivad aktid – töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei tohi olla pidevate pisimuudatuste objektiks. Tööõiguse prioriteet 21. sajandil on töösuhete paindlikkus. Pidevate kosmeetiliste paranduste asemel on vajalik põhjalikult läbi kaalutud ja kõiki puudutatud pooli kaasates tehtud sisuline tööõiguse ja -ohutuse reform.

3.2. Iseendale tööandjaks olek ei ole töölepinguline suhe – vaja on füüsilisest isikust ettevõtja regulatsioon nüüdisajastada nii sisu kui ka maksustamise mõttes.

3.3. Kõige kiiremas korras tuleb tagada FIE-dele ning äriühingute ja mittetulundusühingute juhtorganite (juhatus, nõukogu) liikmetele ligipääs töötuskindlustussüsteemile võrdsetel alustel teiste isikutega, kellele makstavatelt tasudelt tasutakse töötasumaksud.

3.4. Väikesed ja keskmised ettevõtted kui suurim sissemaksete tegijate grupp peab olema EVEA kaudu kaasatud Töötukassa ja Tervisekassa juhtimisse nõukogu tasemel.

3.5. Eestis on ühtaegu tööpuudus ja tööjõupuudus. Meil on pea 60 000 töötut, kuid samal ajal otsivad mitmed sektorid – eeskätt töötlev tööstus, logistika, ehitus ja haridus – tulutult sobiva ettevalmistusega inimesi. Hariduses ja töötajate töökohapõhises väljaõppes tuleb suurendada loodusteaduste osa. Inseneriõppe (ja rakenduslike õppekavade laiemalt) osakaal kõrghariduses peab oluliselt kasvama.

3.6. Kutseõppes tuleb arvestada ettevõtjate vajadust mitmekülgsete oskustega (multioskused) töötajate järele ning kaasajastada kõik õppekavad sellele vastavalt.

3.7. Hädavajalik on oluliselt suurendada tööpraktika osatähtsust kutseõppes ja luua töökohal toimuva praktilise kutseõppe süsteem.

3.8. Tööturuteenused (sh Töötukassa rahastatavad koolitused) peavad senisest paremini arvestama tööturu tegelikke vajadusi.

4.             Väikeettevõtluspoliitika. Finantseerimine 

4.1. Mikro- ja väikeettevõtted on ettevõtluse kasvulava, mistõttu peab riigi majanduspoliitika läbivaks prioriteediks olema väikeettevõtluse toetamine. Seda poliitikat tuleb ellu viia järjepidevalt, muu hulgas õigusloomeprotsessis sisuka ja õigeaegse mõjuhindamisega, mikro- ja väikeettevõtetele soodsate krediidivõimaluste loomisega, turutõrkeid leevendavate toetusskeemide ja teenuste pakkumisega ning riigihangete korraldamisega väikeettevõtetele sobival moel.

4.2. Ettevõtluse piiramisega riigi poolt peab alati kaasnema kompensatsioonimehhanism, mis hõlmab mittediskrimineerivalt – sõltumata suurusest – kõiki puudutatud ettevõtteid.

5.             Energeetika

5.1.  Peame vajalikuks Euroopa elektriarvestuse süsteemile üleminekut elektri mikrotootjate ja kodumajapidamiste tasandil.

5.1.1. Eesti on ainus EL-i liikmesriik, mis summeerib nii elektrienergia tootmist kui tarbimist jätkuvalt faasi kaupa. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on kasutusel summeerimisvoolu arvestuspõhimõte, kus nii tootmine kui tarbimine summeeritakse kõigis kolmes faasis kokku, mille alusel toimub energiatarbimise optimeerimine. Seetõttu teeb EVEA ettepaneku luua võrguettevõttes mikrotootjatele eraldi võrgupakett. summeerimisvoolu printsiibil. Alternatiivselt sätestada see juba võrguettevõtja kohustusena elektrituruseaduses/võrgueeskirjas.

5.2. Peame vajalikuks elektri salvestamise vabastamist võrgutasudest, ehk salvestatud ja võrku tagastatud sama elektri võrgutasuga topeltmaksustamise lõpetamist.

5.3. Eestis tuleb võimaldada omatoodetud elektri kasutamist üle jaotusvõrgu mistahes asukohas, ja üksnes võrgutasu eest.

5.3.1. Nii tekib kokkuhoid tasumata elektrimüüja marginaalist, elektriaktsiisist ja käibemaksust. Tegu oleks seega summeerimisvoolu printsiibi rakendamisega ühe majapidamises kahe elektriarvesti tasandil.

5.4. Väiketootjad tuleb lubada sagedusreservi hankele.

5.4.1. Elering AS on kehtestanud täna sagedusreservi hankele tootmismahu lävendkriteeriumi võimsusega minimaalselt 25 MW. Hankest on kõrvaldatud kõik väiksemad tootjad, kes sooviksid sh juba olemasolevaid PV-jaamadele reserveeritud võrguga liitumisvõimsusi efektiivsemalt ära kasutada. Ja seda olukorras, kus väikseim kaubeldav ühik sagedusreservi turul on 1 MW. Selgitus, et väiksemad elektritootjad saavad hankes osaleda vaid ühispakkumisega, on silmakirjalik, see sunnib neid üksnes majanduslikult ja halduslikult ebamõistlikesse koostöövormidesse, konkurentsivähemusse. On ilmne, et see tingimus on välja töötatud üksnes Eesti Energia AS grupiettevõtete huvides.

5.5. Väikeettevõtjate rohepöörde ja energeetika põhjalikud seisukohad on toodud EVEA rohepöörde strateegias.

6.             Regionaalpoliitika  

6.1. Poliitiliste otsuste tagajärjel on suurem osa ettevõtlusest koondunud pealinna ja selle lähiümbrusesse. See omakorda toimib migratsioonipumbana, mis tühjendab ülejäänud Eesti piirkondi. EVEA nõuab sellise poliitika lõpetamist ja järgmiste regionaalpoliitiliste meetmete rakendamist:

6.1.1. Tagada maapiirkondade ettevõtetele toimimiseks vajaliku taristu (kiire internet, piisava võimsusega elektrivõrgud, juurdepääsuteed jne) olemasolu.

6.1.2. Taotleda ELi tõukefondide kasutamisel Eesti jagamist kaheks piirkonnaks. See võimaldab parandada ELi vahendite kättesaadavust ning viia omafinantseeringu määr regionaalselt oluliselt madalamale tasemele.

6.1.3. Suunata Eesti ja ELi vahendid maksimaalselt äärealade ja maapiirkondade taristu arendamiseks, neis piirkondades kohustuslike avalike teenuste ja toimingute kätte­saadavuse tagamiseks ning avalike teenuste valiku ja kvaliteedi parandamiseks. Selleks on vajalik sotsiaalpartnerite aktiivsem kaasamine meetmete väljatöötamisse.

6.1.4. Kasutada ELi toetuste määramisel ühe olulise hindamiskriteeriumina regionaalset aspekti.

7.             Turg ja selle toimimine

7.1. Riigikapitalismi ja riigi sekkumist ettevõtete tegevusse tuleb jõuliselt vähendada. Ebavõrdse konkurentsi välistamiseks tuleb riigimonopole ja riigiettevõtlust piirata vaid strateegiliste valdkondadega või valdkondadega, kus esineb oluline turutõrge.

7.2. Tuleb ulatuslikumalt toetada väikeettevõtete ekspordiga alustamist ning püsivat ekspordivõimekust.

EVEA volikogu

15.mail 2025

Vt. ka EVEA platvorm 2023+