EVEA põhisseisukohad 2025. aasta riigieelarve tulubaasi osas

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) saatis 12.09.2024 ministeeriumitele ning Riigikogu erakondadele ja saadikutele pöördumise oma seisukohtadega järgnevaks eelarveaastaks plaanitavate maksumuudatuste ja tulubaasi muutmise osas.

EVEA soovitab valitsusel ja Riigikogul käituda 2025. aasta riigieelarve täiendavate tuluvõimaluste kehtestamisel Eesti majanduskasvu toetavalt, mitte majanduse mootorit ehk ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet hävitavalt. Mõistlik vahend riigikaitseinvesteeringuteks on sihtotstarbeliste riigivõlakirjade  emissioon. Loobuda tuleb mõttest rakendada 2025. aastal käibemaksu täiendav 2-protsendiline tõus, ettevõtte kasumi, vara vms 2-protsendiline maksustamine riigikaitseliseks otstarbeks ning töötasu alammäära järsk tõus. Riigieelarve puudujääke ja survet inflatsioonile aitab oluliselt vähendada Reformierakonna valmislubadusena välja käidud nn maksuküüru kaotamise edasilükkamine veel mõneks aastaks.

„EVEA mõistab vajadust täiendavalt investeerida Eesti sõjalisse riigikaitsesse ning korrastada riigirahandust.  Siiski ei saa riik eelarvetasakaalu taastamisel ning maksusüsteemi muutmisel käituda nagu kiirlaenuvõtja, kes raha saamiseks minetab ratsionaalse mõtlemise“, märkis EVEA president Nakurt-Murumaa.

Olulisimat mõju 2025. aasta riigieelarvele avaldaksid EVEA pöördumises välja toodud ettepanekutest alljärgnevad punktid ja teemad.

• Olenemata sellest, millistest komponentidest tulevane riigikaitsemaks koosneb ja kuidas täpselt seda tehniliselt hakatakse koguma, peab tegemist olema sihtotstarbelise maksuga, mida kasutatakse vaid kaitsekulutusteks. Mõistame, et riigieelarves on ebamõistlikult paljud kulud juba täna sihtotstarbelised ja indekseeritud ning riik vajab võimalikult palju tulusid, mida on võimalik vastavalt vajadusele vabalt kasutada erinevate eesmärkida saavutamiseks. Samas lisakoormus, mida maksumaksjad on patriootlikult valmis kandma Eesti riigikaitse nimel, ei anna valitsusele mandaati kasutada seda erinevate riigikaitsega mitteseotud eelarveaukude lappimiseks.  Mõistlik idee on lähtudes äsja lõppenud riigi võlakirjade edukast emissioonist välja töötada uus ja suuremamahulisem sihitatud riigikaitse-võlakirja emiteerimine.

• EVEA  on vastu tööjõu täiendavale maksustamisele, mida on välja pakutud riigikaitsemaksu ühe komponendina või ettevõtete kasumi maksustamise alternatiivina. Selline tööjõu lisamaksustamine halvendab tunduvalt Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ja toob kaasa ettearvamatud tagajärjed kogu meie majandusele. See seab raskesse olukorda ettevõtted, mille ärimudel on  tööjõumahukas.Lisaks mõjutab selline lisamaks ettevõtteid ebavõrdselt, suurendades kombinatsioonis maksupaketi teiste komponentidega oluliselt survet ettevõtete palgatõusule ning kiirendab inflatsiooni.

• Tuleb peatada töötasu alammäära (alampalga) kiire kasv ning loobuda 2025. aastaks kavandatud töötasu alammäära järsust tõstmisest. Palgad on Eesti ettevõtetes juba pikemat aega kasvanud märksa kiiremini kui tootlikkus, kuid selle mõju riigi sotsiaalmajanduslikule arengule on negatiivne ja samas niigi kõrgele inflatsioonile hoogu andev. Töötasu alammäära järsk tõus puudutab konkurentsi veelgi pärssivalt eelkõige väike- ja keskmisi ettevõtteid, kus on kokku enim töökohti.  Eriti taunitav on, et osad valitsuse ministrid püüavad alampalga läbirääkimisi muuta poliitilise kauplemise objektiks.

Eesti ettevõtete kiiretempoline maksukoormuse tõus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on juba andnud märgatava tagasilöögi kohalikele ettevõtetele. Järgmisest aastast planeeritav uus 2-protsendiline tõus viiks Eesti 24-protsendilise käibemaksuga EL riikide seas käibemaksumäärade tippu.

• Esmajärjekorras tuleb ettevõtete maksukoormuse tõstmise ja kulude suurendamise asemel soodustada maksubaasi kasvu ehk toetada majandust. EVEA hinnangul pärsib koalitsioonileppes visandatud meetmete kumulatiivne mõju väga tugevalt lähiaastate majanduskasvu, kiirendab inflatsiooni ning pigem langetab kui aitab kasvatada maksutulu. Pikemas perspektiivis vajame tasakaalus riigieelarvet, kuid selle poole liikumise tempo ja meetodid  peavad olema valitud selliselt, et need ei mõjutaks Eesti ettevõtluskliimat halvendavalt. Strateegilises vaates on oluline täpsemalt määratleda valdkondlikud prioriteedid, kus majanduse kasvu rohkem riiklikult toetada. EVEA koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega on valmis aktiivselt osalema selles töös, et jõuda selgusele, millised majandusharud, millise tehnoloogia tasemega, milliste sihtturgudega ja millistes piirkondades peaksid olema Eesti lähiaastate majandusarengu prioriteedid ja milliste toetusmeetmetega oleks mõistlik nende kokku lepitud prioriteetide poole liikuda.

Olukorras, kus senine majandusmudel enam ei tööta, vajavad Eesti ettevõtted võimalust investeerida teadus-arendustegevusse ja kaasaegsetesse tehnoloogiatesse. Seetõttu tänases majandusolukorras ei ole ettevõtetele täiendava maksukoormuse kehtestamine tuleviku majanduskasvu huvides mõistlik.

• Riigieelarve kulusid on vaja tegelikult, sisuliselt ja laialdaselt kärpida ning seni avalikkuseni jõudnud kärpekavad ei ole kaugeltki piisavad. Kokkuhoid tuleb saavutada mitte politseinike, päästjate ja õpetajate töötasu arvelt, vaid otseselt riigi bürokraatiamasina arvelt, lõpetades mittevajalikud tegevused ning lihtsustades ja kaotades ebamõistlikud regulatsioonid eesmärgiga vähendada kodanike ja ettevõtjate halduskoormust ning (üle)reguleerimisega seotud kontrollimehhanisme.

EVEA pöördumise täistekstiga saab tutvuda https://evea.ee/majanduse-hetkeolukorrast-ja-plaanitavatest-maksumuudatustest/