EVEA seisukohad. 13.10.2020 ÜPP Strateegiakava koosoleku sekkumislehed

Maaeluministeeriumi kantsler pr. Tiina Saron Koopia: pr. Anu Kalju ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni sekretariaat 28.10.2020 EVEA esitab kirjalikult  järgmised seisukohad ÜPP strateegiakava 2021-2027 sekkumislehtede suhtes, mida arutati 13.oktoobril toimunud koosolekul.   Täiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale. Senini on seda toetust  makstud kindlasummalise toetusena, mille eesmärgiks on taludes põlvkondade vahetumisele kaasa aitamine. EVEA on seisukohal, et senist mudelit tuleb jätkata. Kui siduda saadav toetus hektarite arvuga, loome olukorra kus vaesed jäävad edasi vaesteks ja rikkad saavad avaliku raha toel veelgi rikkamateks. Selline toetusmudel ei motiveeri üle võtma ka väiksemaid ettevõtteid ja talusid, kuna vähestelt hektarite arvult saadav toetus ei võimalda esile kutsuda arenguhüpet talus.  EVEA on seisukohal, et hektaripõhine noorte ettevõtjate toetus hoogustab jätkuvalt kontsentreerumisprotsessi põllumajanduses ja suretab välja väiketootmise. Põhiline sissetulekutoetus. EVEA on seisukohal, et võrdsemate konkurentsiolude tekitamiseks on hädavajalik rakendada cappingut kohustuslikuna.  On üsna loogiline, et teatavatest hektaritest alates peaksid suurettevõtted hakkama saama turu tingimustel. Eesti ettevõtted on sadu ja tuhandeid kordi suuremad kui EL vanade liikmesriikide põllumajandusettevõtted, milliste struktuuri säilitamiseks otsetoetused on kasutusele võetud.  Täiendav ümberjaotatav toetus. EVEA on seisukohal, et maksimaalne toetatav hektarimäär võiks olla suurem kui 66 hektarit. Oleme seisukohal, et keskmine hektarite arv ei peegelda sisuliselt reaalset konkurentsiolukorda suurte ja väikeste tootjate vahel. Ehk oleks mõistlik välja arvutada ka mediaanhektarite arv, mis aitaks paremini saada selgust kust jookseb suurte ja väikeste omavaheline piir. Piimalehma täiendav   Maksimaalne toetatav lüpsilehmade arv on EVEA arvates liiga suur. Antud toetus on ju eesmärgiga toetada ohustatud karjade säilimist. Reaalsus on ju see, et lõpetavad väiksemad karjad kui 400 pealised. EVEA on seisukohal, et maksimaalne lüpsilehmade arv karjas ei tohi ületada 200 pead, suuremad karjad tulevad toime ka turutingimustel. Võimalusel tuleks rakendada ka toetusmäärade diferentseerimist põhimõttel – mida rohkem loomi karjas, seda väiksem peaks olema toetus. EVEA ei nõustu ka seisukohaga, et regiooniti toetust ei diferentseerita. Toetuse määrasid tuleb diferentseerida nii, et perifeersetel aladel, samuti saartel oleks toetuse määr kõrgem. Lõpuks üks üldisem kommentaar. Eesti põllumajanduse põhiline probleem seisneb riigisiseses toetuste jaotuses – kui kõik saavad võrdselt toetust hektari kohta, siis sellega toetatakse üksnes põllumajanduse kontsentreerumist suurtootjate kätte. Kliima ja keskkonna eesmärkide kõrval tuleb meeles pidada, et sissetulekutoetus võeti EL-is kasutusele selleks, et säilitada elujõulisena võimalikult palju talusid, et hoida seeläbi maapiirkonnad asustatuna.  Eesti suurettevõtted, kuhu suunatakse ka peamine osa toetuste mahust, baseeruvad tuhandetel hektaritel. Kas tõesti on vaja võrdseid toetusi tootjate ja liikmesriikide vahel selleks, et konkureerida endast 100 korda väiksema põllumajandusettevõttega? Oleme veendunud, et otsetoetused ei ole mõeldud EL-is suurtootjate lauskapitaliseerimiseks.   Lugupidamisega Marina Kaas EVEA asepresident ÜPP strateegiakava 2021-2027 juhtkomisjoni liige Tel. 50 21 484 marina@evea.ee