EVEA seisukohad EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanekule

Pr Agni Aav   agni.aav@sm.ee Sotsiaalministeerium info@sm.ee                                                                                 18.03.2021   EVEA seisukohad (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanekule  Kahjuks peame oma vastust taaskord alustama tõdemusega, et seisukohtade kujundamiseks antud lühike aeg ei võimalda teha mõjuhinnangut ega uurida EVEA liikmete seisukohti. Seega saame oma seisukohtades tugineda senisele taustainfole ja Eesti ettevõtlusstruktuurile.  EVEA seisukoht on, et Euroopa Komisjoni poolt avaldatud EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanek esitatud kujul ei ole Eestile sobilik kuna ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga  – mikro- ja väikeettevõtete osakaal 98,96% ettevõtete koguarvust ning neist omakorda mikroettevõtteid 93,73% ning kahjustab oluliselt ettevõtete jätkusuutlikust. Direktiiv esitatud kujul võiks olla kõigis punktides rakendatav ja õiglane olla ettevõtetes kus on 250 ja rohkem töötajat. Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust ning jätab arvestamata, et eelnimetatud ettevõtetes puuduvad sageli palgaastmestikud ning kindlaksmääratud palgavahemikud. Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on paindlikus. Loomulikult peab paindlikus olema õiguslikult mõistlikult piiratud kuid meie nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete ning keskmiste ettevõtete sisuliste vajadustega. A. Võrdse palgaga seotud kontseptsioonid nagu nt „võrdne ja võrdväärne töö“: Direktiivi ettepanekus plaanitakse liikmesriikidele panna ülesandeks,  määrata metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused, ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada. Meie hinnangul on sääraste kriteeriumite kehtestamine õigustatud alates 250 töötajast (suured ettevõtted). Väikestele ja keskmistele ettevõtetele selliste metoodikate rakendamisega kaasnev halduskoormus ebamõistlik ning põhjendamatult ajakulukas. B. Direktiivi ettepanekus pakutud palkade läbipaistvuse meetmed:

1. Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet – eesmärk on tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse – tegu on lihtsalt ülereguleerimisega.
2. Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus – eesmärk on tagada organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus – tuleb mõista, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on iga ametikoht sageli unikaalne ning tänases koroonakaoses sageli pidevas muutumises (sõltuvalt koroonaepideemia tasemest ja ettevõtete võimalusest üldse ellujäämiseks oma igapäevase majandustegevusega tegeleda). Väikestel ja keskmistel ettevõtetel puudub sageli sisuline vajadus ja majanduslikult mõistlik põhjus palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks.
3. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal – arvestades, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on töökohad sageli unikaalsed, puudub mõistlik põhjendus töötasuandmete ettevõttesiseseks avaldamiseks.

C. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine

1. Juba täna on kehtivas õiguses piisavad regulatsioonid kahjustatud töötajate õiguste kaitseks ning tõendamiskoormuse kallutamine ettevõtete kahjuks/töötaja kasuks.

Sageli näeme, et väikeettevõtjad on õigusvaidlustes kõige kaitsetum ja nõrgem osapool ning halduskoormuse, ettekirjutusõiguslike järelevalveasutuste, tõendamiskoormuse ja õigusabikulude  lisandumine kahjustab ettevõtjaid väga oluliselt ning lõpptulemusena vähendab ettevõtlusega tegelemise atraktiivsust oluliselt. See aga avaldab negatiivset mõju kogu tööturule.

2. Oleme täna (olukorras, kus koroonakriisis on just mikro- ja väikeettevõtjad jäänud suuresti kaitseta ja abita) kategooriliselt vastu, et väikeettevõtetele, kelle eluvõimelisust on täna lisaks suurkorporatsioonide jõule tugevalt kahjustanud koroonapiirangud, pannakse veel täiendavat halduskoormust ning selle tagamiseks üle jõu käivad trahvid. Igasuguste täiendavate järelevalvemenetluste ja järelevalveorganite tekitamine tänases majandussituatsioonis on lubamatu.

Lõpetuseks lisame, et kõiki eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Oleme VKE testi valitusele ja ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud.   /Allkirjastatud digitaalselt/   Heiki Rits EVEA president   Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident, ille@evea.ee , tel. +372 57809806