EVEA seisukohad ja ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduseelnõule
30 oktoober, 2023
Kellele: Hr Mart Võrklaev, Rahandusministeerium
EVEA seisukohad ja ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduseelnõule
EVEA seisukoht mootorsõidukimaksu osas ei ole muutunud. Oleme jätkuvalt seda meelt, et mootorsõidukimaksu ei tohi kehtestada kuna selle kehtestamine on nii majanduspoliitiliselt kui ka regionaalpoliitiliselt kahjulik ja väike- ja keskmistele ettevõtetele (VKE) ning inimestele ebamõistlikult koormav. See suurendab ebavõrdsust ja halvendab konkurentsivõimet ning piirab inimeste liikumisvõimalusi.
EVEA varasemad seisukohad on kirjas https://evea.ee/evea-seisukohad-mootorsoidukimaksu-kehtestamise-kavale/ ,neid siin üle kordama ei hakka.
Alljärgnevalt juhime tähelepanu eelnõu kitsaskohtadele mida palume arvestada juhul, kui ühiskonna ülekaalukale vastuseisule vaatamata maksu kehtestamist siiski võimalikuks peate:
- Eelnõu kohaselt ei ole mootorsõiduki registreerimistasu riiklik maks. Sellest tulenevalt ei saa mootorsõiduki registreerimistasu sätestada mootorsõidukimaksu seaduses. Maksukorralduse seaduse järgi on maksuseadus seadus, millega sätestatakse maks. Eelnõus on üldse defineerimata seaduse nimes kasutatav mootorsõidukimaksu mõiste. Korrektne oleks rääkida mootorsõiduki aastamaksu seadusest. Mootorsõiduki registreerimistasu tuleks aga sätestada liiklusseaduses.
- Liiklusseaduse kohaselt täidab Maksu- ja Tolliamet seoses teekasutustasuga kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis liiklusseadusega on antud Transpordiameti pädevusse. Eelnõus ei ole seoses registreerimistasuga eraldi sätestatud, kes täidab maksuhalduri ülesandeid, kui kohaldatakse maksukorralduse seaduse sätteid.
- Eelnõus ei ole reguleeritud, et kui mootorsõidukil on vastutav kasutaja, kes sellisel juhul maksab aastamaksu, kas vastutav kasutaja või omanik.
- Maksumaksjal tekib mootorsõiduki aastamaksukohustus 1. jaanuari seisuga. Maksu haldamise lihtsustamiseks võiks see reegel kehtida ka sõiduki esmakordsel registreerimisel maksustamisperioodi jooksul, st aastamaksu tuleks maksta alates järgnevast maksustamisperioodist.
- Eelnõu kohaselt tekib registreerimistasu maksmise kohustus sõiduki esmakordsel liiklusregistris registreerimisel, st kui mootorsõiduki andmed on vastava toimingu tulemusel registrisse kantud. Samas sätestatakse eelnõus, et registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakordselt Eestis registreerimist, st enne toimingu tegemist. Need sätted on sõnastusest tulenevalt omavahel vastuolus. Maksta ei saa enne, kui maksukohustus on tekkinud. Ka ei selgu eelnõust, mis saab registreeringu taotlusest, kui registreerimistasu on maksmata. Näiteks riigilõivuseaduse järgi tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
- Maksmisele kuuluv registreerimistasu summa kuvatakse liiklusregistri e-teeninduses. Eelnõust ei selgu, millal see summa seal kuvada tuleb ja milline õiguslik tähendus sellel elektroonilisel kirjel on. Samuti ei selgu, kuidas informeeritakse maksmisele kuuluvast registreerimistasu summast Transpordimeti teenindusbüroodes. Ministri õigus kehtestada vastav kord lahendab tõenäoliselt võimalikud probleemid, aga ei paranda oluliselt eelnõu kvaliteeti.
- Eelnõus sätestatud aastamaksu ja registreerimistasu vanusekordajat kohaldatakse ainult füüsilistele isikutele. Seega saavad seda soodustust kasutada ka füüsilisest isikust ettevõtjad ja ettevõtluskonto kasutajad. Mikroettevõtetele ja väikestele ettevõtetele kuuluvate sõidukite puhul seda võimalust kasutada aga ei saa. See ei aita kaasa majandustegevuses erinevat juriidilist vormi kasutavate isikute võrdse kohtlemise tagamisele ning kahjustab oluliselt just väikeste ettevõtete majanduslikku võimekust.
