EVEA seisukohad Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 383 SE

Riigikogu Sotsiaalkomisjon                                             Meie: 26.05.2021   Koopia: Sotsiaalministeerium Õiguskantsler EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 383 SE Oleme esitanud juba novembris 2020 Sotsiaalministeeriumile oma seisukohad Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Kahjuks ei ole meie seisukohti arvestatud või on neid käsitletud vaid formaalselt. Seetõttu kordame, et eelnõu ei ole esitatud kujul väikestele ja keskmistele ettevõtjatele vastuvõetav ning on majandusele tervikuna kahjulik, kahjustades ausat konkurentsi (on vastuolus KonkS §4) ning riivates oluliselt väikeste ja keskmiste ettevõtete põhiseaduslikke õigusi (PS §29, § 31; §32 oluline riive), jättes nad teadlikult kõrvale võimalusest mõjutada töötingimusi ning muutes nad seeläbi konkurentsivõimetuteks võrrelduna suurte kodumaiste aga sageli ka rahvusvaheliste ettevõtetega. A. EVEA seisukohad:

1. EVEA ei nõustu, et tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Pelgalt asjaolu, et Riigikohus jõudis 2020. aastal 15. juuni otsuses kohtuasjas nr 2-18-7821 järeldusele, et kollektiivlepingute laiendamine toob kaasa ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riive, ei muuda eelnõu menetlemist kiireloomuliseks. Sedavõrd laia ühiskondlikku mõju omav ning potentsiaalselt kõiki ettevõtjaid puudutav muudatus vajab laiemat ühiskondlikku diskussiooni mitte kiiret „läbimenetlemist“.

Nagu nähtub ka eelnõu seletuskirjast, on õiguskantsler juba 2005. aastal jõudnud järeldusele, et kehtiv kollektiivlepingute laiendamismehhanism piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja vabadust asutada äriettevõtteid, ning on seega vastuolus  Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31. Ka te ise möönate, et õiguskantsler on nii 2005.a. kui ka hiljem korduvalt  nendele probleemkohtadele tähelepanu juhtinud. Kui riik ei ole 15 aasta jooksul pidanud olukorra lahendamist vajalikuks, siis saab üheselt järeldada, et tegemist ei ole kiireloomulise teemaga. Asjaolu, et täna ei saa kehtiva Riigikohtu otsuse kohaselt kollektiivlepinguid laiendada selle lepingu pooleks mitteolevatele ettevõtetele, ei kahjusta kollektiivlepingu poolte huve. Samuti tuleb arvestada, et Eestis kehtib Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud üleriigiline alampalk ning Euroopa Komisjoni seisukoha järgi puudub sellisel juhul üldse vajadus kollektiivlepingu laiendamiseks lepinguvälistele ettevõtetele. Euroopa Komisjoni 28.10.2020 ettepanekust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi „Piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus“ ning selle direktiivi eelnõust nähtub Euroopa Komisjoni selge seisukoht, et miinimumpalga võib kehtestada kollektiivlepingutega (nagu 6 liikmesriigis) või seadusjärgse miinimumpalgana (nagu 21 liikmesriigis ja sealhulgas Eestis). Euroopa Komisjon rõhutab ka, et töötajatele tuleb tagada juurdepääs miinimumpalga kaitsele, mis võib olla ette nähtud piisava seadusjärgse miinimumpalga või lepingutega. See eesmärk tuleb saavutada nii, et võetakse arvesse mõju töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele, sealhulgas VKE-dele. Täna ei arvesta eelnõu 383 SE järgmiste Euroopa Komisjoni poolt välja toodud asjaoludega: Eestis kehtib täna miinimumpalk ning seetõttu puudub õigustus ettevõtjate põhiseaduslike õiguste sedavõrd oluliseks riiveks nagu seda on kollektiivlepingute jõuga laiendamine selle pooleks mitteolevatele ettevõtetele;

1. Eelnõu vastuvõtmisega tekib oluline konkurentsiõiguse rikkumine – paljudes valdkondades paar suuremat ettevõtet saavad väiksemate konkurentide kõrvaldamiseks või kahjustamiseks sõlmida viimastele mittejõukohaseid palgakokkuleppeid. Kooskõlastustabelist nähtub, et Sotsiaalministeerium on täiendanud seletuskirja kollektiivlepingute laiendamise põhiseaduspärasuse analüüsiga. Paraku on nimetatud analüüs pealiskaudne ning täielikult on jäetud arvestamata asjaolu, et enamik väikeseid ja keskmisi ettevõtteid ei kuulu ühingutesse ega liitudesse. Samuti tegutsevad väikeettevõtted sageli mitmel tegevusalal ning ettevõtte peamine tegevusala määratakse alles tagantjärele eelmise majandusaasta aruande esitamisel.
2. Eelnõu koostamisel ei ole tehtud mõjuanalüüsi, milline on selle eelnõu vastuvõtmise mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele (VKE), töökohtade loomisele, Eesti regionaalsele arengule (maapiirkondades tegutsevad valdavalt väiksemad ettevõtted) ning konkurentsi kahjustamisele.

Kooskõlastustabelis on eelnõu kostajad märkinud järgmist: „EVEA ettepaneku põhjal on täiendatud mõjuanalüüsi. Kollektiivlepingute laiendamine on ka kehtiva õiguse kohaselt reguleeritud ja praktikas kasutatav. Seetõttu ei too muudatused käesoleval juhul kaasa uusi täiendavaid mõjusid, mida eelnõu mõjuanalüüsis hinnata.  Mõjuanalüüsi koostamisel ei analüüsita seadusmuudatuse mõju juhul, kui muudatusel mõju konkreetsele sihtgrupile puudub. Mõjuanalüüs on koostatud mõjust ettevõtetele eristamata nende suurust. Muuhulgas ei nähtunud mõjuanalüüsi koostades, et muudatustega lisanduks ettevõtetele negatiivset mõju.“ Seega tunnistavad eelnõu koostajad ise sõnaselgelt, et mõjuanalüüsi ei ole tehtud ettevõtete suurust arvestades kuna eelnõu koostajate arvates ei too eelnõu vastuvõtmine kaasa täiendavaid mõjusid, polegi vaja mõju sisuliselt hinnata! Selline seisukoht on küüniline ning riivab tugevalt väikeste ja keskmiste ettevõtjate huve. Asjaolu, et eelnõu koostajad on arvestanud sisuliselt vaid 25. jaanuaril 2018. a Eesti Tööandjate Keskliidu ja EAKL poolt sõlmitud kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppele, näitab väga ilmekalt, et eelnõu koostamisel on arvestatud ainult kitsa vaatenurgaga ning täielikult jäetud hindamata mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Tänasele praktikale viitamine ei ole asjakohane kuna õiguskantsler on juba 2005. aastal selgitanud, et tänane praktika ei ole põhiseaduspärane. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 15.06.2020.a. otsusega aga selgesõnaliselt ja oma pädevuse piires leidnud, et senine praktika ei ole põhiseaduspärane.

2. Eelnõu koostajate väide, et põhiseaduse riive on proportsionaalne, on paljasõnaline ning analüüsimata. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, kas ja millisel moel eelnõu koostajad on kaalunud selle eelnõu võimalikku vastuolu konkurentsiseadusega (eriti, kuid mitte ainult,  KonkS § 4).  Eelnõu § 4³ järgi on kogu informeerimise ja konsulteerimise kohustus jäetud rippuma heast usust ja lootusest, et kollektiivlepingut laiendada soovivad pooled PEAKSID SELGELT TAJUMA, et nende tegevusega kaasneb mõjutatud kuid ühingusse mittekuuluvate ettevõtete põhiseaduslike õiguste riive! ILO soovituses nr 91 (lõige 4(2)(c)) toodud nõue on täidetud ainult näiliselt ning sisulist kaasamist ei toimu. Ehk sisuliselt võivad kollektiivlepingu pooled leppida väikestele üle jõu käivad tingimused.  Sellist regulatsiooni ilma puudutatud ettevõtjate vetoõiguseta ei saa pidada piisavaks.
3. Paragrahv 4⁶ reguleerib üleriigilise töötasu alammäära kokkuleppe sõlmimist.

Eelnõu koostajad põhjendavad täna kehtiva, väikeste ja keskmiste ettevõtjate huve eirava põhimõtte põlistamist sisutühjade ja tõendamata argumentidega: 3.1 välja kujunenud tava kohaselt lepivad TLS § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas üleriigilises töötasu alammääras kokku eeskätt sotsiaalpartnerid ehk Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Kehtiva KLS § 4 lõike 4 alusel (muudatuse tulemusel § 4² lg 1) on EAKL-l ja ETKL-l õigus omavahel sõlmitavas kollektiivlepingus kokku leppida töötasu tingimustes ning laiendada seda kõikidele töötajatele ja tööandjatele. Käesolev säte tagab, et senine praktika ei muutuks ja sätestab Eesti kontekstis erilise kokkuleppe olemuse. Jääb selgusetuks, miks on täna kõigi tööandjate nimel töötasu alammääras läbirääkimise ja kokkuleppe sõlmimise õigus ning  vaid ühel organisatsioonil, kelle juhtorganitesse kuuluvad ja kelle seisukohti kujundavad valdavalt suured ettevõtted, ning miks ei ole otsustamisse kaasatud suurima (99% osakaaluga) ettevõtjate sihtgrupi – mikro-, väike- ja keskmiste ettevõtete esindajana näiteks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon – EVEA, kelle katvus ja esinduslikkus on OLULISELT suurem. Senist ebaõiglase praktika põlistamine läheb vastuollu Euroopa Komisjoni seisukohtade ja ettepanekutega  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi „Piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus“ eelnõus – nt. rikutakse direktiivi artiklit 7   –  nõue sotsiaalpartnerite tulemusliku ja õigeaegse kaasamise kohta seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse. Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et väikeettevõtjate huvid on piisavalt kaitstud kuna “EVEA-l on alati õigus ja võimalus alammääras sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonidele ettepanekuid ja arvamusi esitada ning koostööd teha. “, ilmestab väikeettevõtjate huvide arvestamatajätmist kõige markantsemal moel. Peamine probleem ju seisnebki selles, et Eesti kõige arvukama ettevõtjate grupi (väikesed ja keskmised ettevõtted) sektoriülene esindusorganisatsioon EVEA (kes koondab konkurentsitult kõige suuremat hulka ettevõtjaid) ei ole täna kaasatud ametliku sotsiaalpartnerina dialoogi vaid tal soovitatakse teha teistele organisatsioonidele oma ettepanekuid (mida loomulikult ei peagi arvestama ning reeglina ei arvestata!).

4. Seega on adekvaatse kattuvuse ja esindatuse tagamiseks hädavajalik tänase eelnõu edasiseks menetlemiseks tehtava mõjuanalüüsi käigus hinnata tööandjate esindusorganisatsioonide katvust ja esinduslikkust adekvaatselt ja realistlike andmete põhjal, mitte eelduste või arvamuste põhjal.

Arvestades eeltoodut, on ilmne, sisuliselt põhjendamata ning väikeettevõtjate huve mittearvestav, et kõikidele töötajatele kehtivais töötasu tingimuste laiendamise küsimustes saavad kokku leppida vaid EAKL ja ETKL.  Täna, COVID-19 kriisi taustal on see hetk, kus peaksime mõtlema – Eesti kui mikro- ja väikeettevõtete ülekaaluka enamusega riik – kas jätkame riigi ja suurte ettevõtete teerulli üle väikeste, lükates jõhkralt kõrvale väikeste huvid ning põhiseaduslikud õigused ja asendades need põhiseadusvastaselt näilise kaasamisega? B. Kokkuvõte EVEA ei toeta Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus pakutud ideed kollektiivlepingute tahtevastaseks laiendamiseks kõigile sektoris tegutsevatele ettevõtjatele eelnõus pakutud kujul kuna sedavõrd suur põhiõiguste riive ning konkurentsi kahjustamine ei ole õigustatud ning selle proportsionaalsust ja mõju ei ole hinnatud. Oleme seisukohal, et eelnõu vajab enne vastuvõtmist põhjalikku mõjuanalüüsi ja väikeettevõtjate esindajate SISULIST kaasamist protsessi. EVEA nõuab enda kaasamist nii käesoleva eelnõu tegeliku mõju hindamisel kui ka muudes tööpoliitikat käsitlevates küsimustes sotsiaalpartnerina, kuna meie organisatsiooni suurus, sektoriülesus ja esindatava sihtgrupi ülekaalukas enamus on sellise nõudmise esitamiseks enam kui piisavalt esinduslikud. Senine praktika, kus seadusjärgse miinimumpalga kokkuleppimisel ei ole kaasatud väikesed ja keskmised ettevõtjad, on lubamatu ning vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega.   Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/   Heiki Rits EVEA president Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident, Tel. +372 57809806 e-post: ille@evea.ee