EVEA seisukohad maksuseaduste muutmise seaduste eelnõudele

Hr Rahandusminister Mart Võrklaev Koopia: Peaminister Kaja Kallas Regionaalminister Madis Kallas Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo Justiitsminister Kalle Laanet Olete 26.04.2023 esitanud meile arvamuse avaldamiseks 1) tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2) käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu; 3) hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu; 4) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaaskirjas kirjutate, et küsimuse kiireloomulisuse tõttu peavad adressaadid saatma oma seisukohad hiljemalt käesoleva aasta 2. mai kella 12.00-ks. Juhime Teie tähelepanu sellele, et maksuseaduste muutmine ilma põhjalike mõjuanalüüsideta ning huvigruppe sisuliselt kaasamata (3 tööpäeva arvamuse avaldamiseks valdkonnas, mis mõjutab mitte ainult ettevõtjaid vaid kogu eesti majandust, ei ole isegi näiline kaasamine) ei ole aktsepteeritav ning puudub sisuline vajadus nii oluliste otsuste tegemiseks läbimõtlemata ja kampaaniakorras. Selline praktika on vastuolus hea õigusloome tavaga ning kahjustab riigi usaldusväärsust. Siiski püüame alljärgnevalt välja tuua oma peamised sisulised seisukohad: EVEA nõustub, et maksude tõstmine on õigesti ajastatuna õige ja tõhus meetod riigieelarve tasakaalu saavutamiseks. Maksudega seotud regulatsioone tuleb aga kehtestada läbimõeldult ja lähtudes majandustsüklitest, mitte parlamendi valimise tsüklitest. Ajal, kui majandus ei kasva, ei ole mõistlik raha erasektorist välja tõmmata. Lisaks teame, et Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade tõstmist, mis omakorda jahutab majandust. Seega on vältimatult vajalik maksude tõstmise otsuse tegemist edasi lükata, teha põhjalik mõjuanalüüs iga maksuliigi osas eraldi ja põhjendatud maksutõusud ajastada majanduse kasvutsükli algusse. Eelarve tasakaal ei saa olla omaette eesmärk ning läbi jõukuse kasvu on seda tasakaalu kergem saavutada. Lihtsalt aega kulub rohkem. Kahjuks on eelnõude seletuskirjades toodud analüüs äärmiselt pealiskaudne ja puudulik, ei ole hinnatud kogu plaanitava paketi tervikmõju lõpptarbijate ostujõule, mis otseselt mõjutab ka ettevõtjate majandustulemusi ja kogu majandust. On selge, et tarbimise maksustamine töötab otseselt majanduskasvu vastu ning seda ei tohi teha praeguses olukorras, mil ettevõtete taastumine erinevatest kriisidest ei ole veel toimunud. EVEA on viinud oma liikmete hulgas läbi kiirküsitluse ja tulemused kinnitavad üheselt – eelarvetasakaaluni jõudmiseks planeeritud ad hoc maksutõusud ei vii soovitud tulemuseni. Enim panevad planeeritud maksumuudatused muretsema 100 000-500 000 euro suuruse käibega ettevõtjaid. Ettevõtjate hinnangul halveneb Eesti ettevõtete konkurentsisituatsioon võrreldes muu Euroopaga nii ekspordi kui ka turismi alal. Maksude tõus toob lumepalliefektina kaasa elukalliduse tõusu ning tarbimise vähenemise. Ettevõtete käibed langevad ja see viib majanduse langusesse. Ettevõtjad ja töötajad tunnetavad selget ebaõiglust era- ja riigisektori vahel. Eriti rängalt löövad Eesti väike- ja keskmisi ettevõtjaid ning kahjustavad regionaalset arengut majutusasutuste käibemaksumäära hullumeelne tõstmine ning riigi poolt survestatud alampalga tõstmine ilma tootlikuse tõusuta. Seaduseelnõude seletuskirjadest on näha, et Eesti turismi- ja majutussektori ning regionaalse ettevõtluse olukorrast puudub eelnõu koostajatel ülevaade. EVEA on valmis arutama käibemaksumäära tõusu 2 protsendipunkti võrra ning tulumaksumäära tõusu käsikäes tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega kuid enne on vajalik asjakohane mõjuanalüüs regionaalse arengu ning VKE (väike- ja keskmised ettevõtted) vaates. Kindlalt oleme aga vastu majutussektori käibemaksumäära tõstmisele. Kavandatud tõus 9% – 22%le vähendab Eesti konkurentsivõimet turismisihtkohana ning lisaks kahjustab tugevalt ka siseturismi, mis hoidis sektori üleval kõikide kriiside ajal. Toome lihtsa näite – valdkonna üks suuremaid kuluallikaid on turundus. Booking.com võtab vahendustasu 15-20%. Seoses üleüldise käibemaksu tõusuga kallinevad ka kõik muud teenuse osutamisega seotud kulud. Maapiirkondade majutuse sektoris toimub aga aktiivne tegevus aastas ainult 2 kuu jooksul. Käibemaksumäära tõstmine koos alampalga tõusuga tähendab, et töö kaotavad majutusteenustega seotud erinevate kõrvalteenuste pakkujad (näiteks giidid ning matkade ja seminaride korraldajad, kohvikupidajad). Käibemaksu üldise määra ja majutusteenuse käibemaksumäära ad hoc tõstmise asemel tuleb teha korralik mõjuanalüüs nn. kahjuliku tarbimise maksude tõstmisele – hasartmängumaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis. Samuti on oluline kehtivad maksud kokku koguda – näiteks erinevates valdkondades tegutsev platvormimajandus, sealhulgas airbnb ja teiste sarnaste platvormide kaudu majutuse pakkujad jms. Ettevõtte tulumaksusoodustuse kaotamine regulaarselt makstavatelt dividendidelt on samuti väikeettevõtlusele väiksema mõjuga ja kergemini talutav. EVEA ettepanekud: 1. Loobuda kiirkorras ja ilma mõjuanalüüsita ad hoc maksutõusudest – jätkata maksutõusude sisulist arutelu ning kaasata ettevõtjate ja töötajate esindusorganisatsioonid sisuliselt. Eelnõud saata Riigikokku siis, kui planeeritavate maksumuudatuste mõju on põhjalikult hinnatud; 2. Ajastada maksutõusud majandustsüklitega ning jõustada olulisemad muudatused majanduskasvu algusse; 3. Tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerumise piirmäär 100 000 (ükssada tuhat) euroni. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. See töötaks leevendusmeetmena paljudele mikroettevõtjatele ja võimaldaks säilitada oma tegevust ka teistel 1-2 töökohaga ettevõtetel, s.h. maaturismi mikroettevõtted, kes müüvad otse lõpptarbijatele ja kelle sisendis ei domineeri käibemaksuga maksustatud kaup, vaid näiteks erinevad isikuteenused ning käsitöö; 4. Kaasata väike- ja keskmised ettevõtjad läbi oma katusorganisatsiooni EVEA alampalga läbirääkimistele võrdväärse sotsiaalpartnerina. Vahendite leidmine eelarvesse Eeltoodut arvestades ja eeldusel, et pikemas perspektiivis jätkab Eesti majandus kasvamist, ei tohi ära unustada, et kõrge inflatsiooni ajal võib olla mõistlik laenu võtta. Samas tuleb vältida laenurahaga püsikulude (palgatõusud jms) katmist.   Eeldame ausat ja sisulist debatti ning oleme valmis konstruktiivselt kaasa mõtlema. Palume tungivalt loobuda teerullipoliitikast kuna see kahjustab tõsiselt riigi ja kodanike vahelist usaldust. Lugupidamisega Ille Nakurt-Murumaa President