EVEA seisukohad planeeritava ettevõtete tulumaksu kehtestamise kohta

19.09.2023 Valitsus suretab Eesti ettevõtluse konkurentsivõimet ja välisinvestorite usaldust. Valitsuses arutatav ettevõtte tulumaksu muudatus avaldab negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele, vähendab välisinvesteeringuid Eesti ettevõtlusesse, suurendab töötust, maksudest kõrvalehiilimist ning riigieelarve kulusid Eesti maine kujundamisele, regionaalpoliitikale ning töötute ümberõppele ja toetustele.   „Kui iga ettevõtja teab, kui oluline on  teha enne tegutsema asumist olukorra analüüs, siis valitsus alustab maksumuudatustest ning mõjuanalüüse planeerib tulevikus. EVEA hinnangul on eelarveläbirääkimistel kerkinud klassikalise ettevõtte tulumaksu kehtestamine tugevalt negatiivse mõjuga nii Eesti ettevõtetele kui ka riigi rahandusele ja valitsuse usaldusele“, toonitab EVEA president Ille Nakurt-Murumaa. Ühelt poolt tasakaalustab maksumuudatus lühiajaliselt riigieelarve puudujääki, kuid teisalt on sellel pikaajalises vaates negatiivne maksutulubaasi kahandavaid ja riigieelarve kulusid suurendav mõju. Olgu siinkohal nimetatud veepealne osa maksumuudatuste negatiivsetest mõjudest. Esiteks, ettevõtete tulumaksu kehtestamine halvendab eelnevatest kriisidest räsitud kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet veelgi, vähendab investeeringuid ja seab ohtu töökohad. „Eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) jaoks on eluliselt oluline, et reinvesteeritud kasumit ei maksustata. VKE-del, mis moodustavad ülekaalukalt suurima osa meie majandusest nii töökohtade, maksulaekumiste ja muude makromajanduslike näitajate osas, on väga keeruline leida finantseerimisvõimalusi.  Ligipääs nii krediidivahenditele, kui ka EL toetustele on piiratud või lausa olematu. VKE-d saavad investeerida ja tegeleda innovatsiooniga peamiselt oma kogutud vahendite (loe: kasumi) arvel. Seega töötab kasumi maksustamine vastu riigi strateegilistele eesmärkidele – targa majanduse kasv, innovatsioon, targad investeeringud“, selgitab EVEA juht. Lisaks halveneb Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurents. Näites Läti rahandusminister deklareeris hiljuti, et Lätis ei tõuse maksud enne, kui inflatsioon muutub stabiilseks. Ka mitmed teised Eestile olulised kaubanduspartnerid pigem vähendavad makse ja pakkuvad toetusi kriisidest taastumiseks. Teiseks, Eesti kaotab oma konkurentsivõime välisinvesteeringute ligimeelitamisel. Eestisse välisinvestoreid kaasav Eesti Investeeringute Agentuur (Invest in Estonia) reklaamib, et „Eesti on maksude konkurentsivõimes maailmas esikohal“ ning „järjekindlalt üks avatumaid, konkurentsivõimelisemaid ja läbipaistvamaid majandusi maailmas“. Maksumuudatuse tagajärjel kaob peamine aastatepikkune müügiargument, välisinvestorid võivad hakata investeeringuid Eestist välja viima ja ühtlasi suurenevad riigieelarve kulud Eesti turundamisse. Ka endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt on vaid mõned päevad tagasi märkinud, et: „otseinvesteeringud näitavad usaldust Eesti majanduspoliitika etteaimatavuse ja Eesti kui investeerimispiirkonna suhtes“. Kolmandaks, süveneb majanduslangus, kasvab töötus ja sellega koos suurenevad Töötukassa, see tähendab riigieelarve kulud. Eestis on praegu Euroopa suurim majanduse ja tööhõive langus ning septembri keskpaigaks tõusis registreeritud töötuse määr 7,3 protsendini. Energiahindade tõus on küll peatunud ja algavaks kütteperioodiks prognoositakse eelmise aastaga võrreldes poole odavamat energiat, kuid vaatamata sellele on ettevõtete tootmiskulud suurenenud ja kandunud üle ka teiste toodete-teenuste hindadesse. Ettevõtete suurenenud tööjõukulud on tekitanud hinna-palgakasvu spiraali, mille esimesed “viljad” on saanud küpseks – Töötukassa andmeil saavutas Eesti ettevõtete kollektiivse koondamiste arv viimase 5 aasta rekordi. Majandust, ettevõtteid ja töötajaid kahjustava rekordi. Suuremat kriisi võib oodata väikesaartel, maapiirkondades ja tõukekeskustes, kus üksikute kohapeal töötamist võimaldavate ettevõtete sulgemine või pankrot mõjutab mitte üksnes majandust, vaid kaudselt ka riigi julgeolekut. Kõige selle tasakaalustamiseks peab riik hakkama otsima täiendavaid ressursse töötute ümberõppe ja abirahade kompenseerimiseks. Neljandaks, pidurdub uute ettevõtete loomine ning väheneb inimeste motivatsioon hakata ettevõtjateks, sest valida on kindla palga või töötu abiraha versus suure määramatusega ettevõtluse vahel. Pikemaajalist plaani teha on võimatu, kuna maksustamise põhimõtted ja maksumäärad on pidevas muutumises ja seda ettevõtjate jaoks vaid halvemuse suunas. Viiendaks, suureneb varimajanduse osakaal, maksudest kõrvalehoidmise oht ja ettevõtjatel tekib ahvatlus peita  kasumeid. See on vastupidine areng Eesti poolt deklareeritud majanduse läbipaistvusele.   EVEA loodab, et Reformierakond, kes veel hiljuti seisis kindlalt maksusüsteemi stabiilsuse poolt ja maksutõusu vastu, ei tee oma poliitikas planeeritava maksumuudatusega arutut ja kahjulikku kannapööret. „Kui poliitikud tõepoolest otsustavad klassikalise ettevõtete tulumaksu kehtestada, tuleb lõpetada dividendide maksustamine ja erisoodustusmaksud. Me ei saa kaht erinevat maksusüsteemi rakendada samaaegselt,“ märgib EVEA president.  EVEA on seisukohal, et riigieelarve tasakaal ei tohi olla eesmärk omaette ning eelarve defitsiiti saab pikas plaanis vähendada vaid majanduskasvu soodustamise kaudu. EVEA nõuab valitsuselt põhjalikku analüüsi kõikide plaanitavate maksumuudatuste kohta ja selle põhjal arutelu ettevõtjatega. Rutakad ja läbimõtlemata maksumuudatused võivad tekitada Eestile korvamatut kahju, toomata samal ajal loodetud lisatulu eelarvesse.