EVEA seisukoht Väikeettevõtja tase 5 ja Ärikorralduse spetsialist tase 5 kutsestandardi väljatöötamise kohta

10.01.2022 Lugupeetud kutsestandardi eelnõude koostajad ja Kutsekoja Äriteeninduse ja muu äritegevuse kutsenõukogu liikmed Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA tänab arvamuse küsimise eest Ärikorralduse spetsialisti ja Väikeettevõtja kutsestandardi eelnõude kohta. Oleme teinud mõned täiendavad ettepanekud Ärikorralduse spetsialist tase 5 vajalike oskuste kohta – need täiendused on manuses olevas tekstis sinises kirjas. Seoses Väikeettevõtja kutsestandardi eelnõuga soovime rõhutada kutsestandardi alusmõtet: kutsestandardid on võetud kasutusele selleks, et tööandjad (kellest valdav enamus on ettevõtjad) saaksid/võiksid/oskaksid välja valida tööjõuturult oma ettevõttele sobiva kvalifikatsiooniga palgatöötajaid. Siin on tegemist olemusliku vastuoluga: ettevõtja ei ole palgatöötaja, vaid tööandja. Seetõttu ei saa meie arvates omistada kutset ettevõtjale. EVEA volikogu on seisukohal, et pakutud tekst sobib pigem palgalise ärijuhi või ettevõtte juhi õppekava aluseks ning standardi nimi vajab muutmist. Leiame, et ettevõtja (väike või suur) ei ole amet, vaid isikuomaduste kogum ja elustiil, mida ei ole võimalik ega mõistlik defineerida ja reguleerida kutsestandardiga, nagu ei ole seda võimalik teha nt poliitiku, maalikunstniku või lapsevanema puhul. Lisaks – kui tehakse “väikeettevõtja” kutsestandard, kas selle kõrvale peaks tekkima ka “suurettevõtja” standard? Ettevõtlikku mõttelaadi on kindlasti võimalik kultiveerida haridussüsteemis, kuid ettevõtjaks saavad eelkõige inimesed, kellel on olemas selleks sobivad isikuomadused ehk anne. Ettevõtja on visionäär, kellel on kõrge riskivalmidus ja ülitugev stressitaluvus, kes on valmis töötama vaid iseenda alluvuses ning on valmis selle nimel taluma materiaalset ebakindlust. Standardi eelnõus pakutud teadmised ja oskused hõlmavad sisuliselt kõiki tegevusi, mida ühes ettevõttes teha tuleb. Kuigi suur osa väikeettevõtjatest on ka täna “ühe mehe orkestrid”, ei ole siiski põhjendatud eeldada väikeettevõtjalt (ja isegi ettevõtte palgaliselt juhilt) kõigi funktsioonide iseseisva täitmise oskust, eriti kui see puudutab nii tüüpilisi sisseostetavaid teenuseid, nagu raamatupidamine, õigustoimingud, suhtekorraldus, logistika. Vastupidi, pigem peame õpetama väikeettevõtjaid rohkem delegeerima ja vajalikke teenuseid sisse ostma, et tõsta ettevõtete efektiivsust. Väikeettevõtja jaoks ametliku kutsestandardi olemasolu võib ebasoovitavalt mõjuda sellele, kuidas ühiskonnas nähakse väikeettevõtja olemust ja rolli: tekib justkui kaks “klassi” ettevõtjaid – “atesteeritud” ja “muud”, kusjuures “muud” jäävad igavesti valdavasse enamusse, kui just ühel hetkel ei teki poliitilist otsust piirata ettevõtlusvabadust, mis on täna põhiseadusega tagatud õigus. Näeme, et olemasolevad väikeettevõtjad vajavad pigem täienduskoolitust üldiste ja spetsiifiliste valdkondade juhtimisoskuste parandamiseks, mille õppekavad (lühikursuste vormis) võiksid tugineda siin standardi eelnõus toodud põhimõtetel. See puudutab nii “klassikalisi” valdkondi, nt finantsjuhtimine, tootearendus, turundus, kuid eriti uusi teadmisi, nagu digioskused, ressursitõhusus, kestlik majandamine, kaugtöö korraldamine jm. Kokkuvõttes – arvame, et väikeettevõtja ei vaja kutsestandardit ning pakutud standardi sisu kirjeldab pigem palgalist ettevõtte juhti, mis võikski olla selle kutse nimi. Siinkohal pole oluline sõna „väike“, kuna oskused on rakendatavad kõigi suurustega ettevõtetes. Samas, õppeasutuse eriala või õppekava nimeks võiks olla „Väikeettevõtte juhtimine“. Sellisena kõnetaks see nii tulevasi kui olemasolevaid väikeettevõtjaid. Oleme valmis soovi korral antud teemal sügavamalt diskuteerima. Lugupidamisega ja koostöö soovidega Marina Kaas EVEA asepresident