KredExi erakorraliste teenuste tingimusi tutvustav veebiseminar eesti ja vene keeles 1.04. Lisatud EVEA asepresidendi M. Kaasi kommentaar

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas ei ole uute meetmete tingimustega rahul. Tema sõnul ei sobi laenumeetmed turismisektori ja sellega seotud tegevusalade päästmiseks. Kaas ütleb, et käibelaenu tingimuste juures on taas kasutatud ammendavat EMTAK (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator) nimekirja, millest töötukassa toetuse puhul just hiljuti vabaneti. „4% intressi + 0,5% lepingutasu on riikliku kriisiabi eest kohatult kõrge lisakulu. Oleme sellest palju rääkinud möödunud kevadel ja saime suure vaevaga intressi 2% peale. Nüüd oleme taas samas kohas tagasi. Kriisilaenud ei ole riigi jaoks teenimise koht,” rõhutab EVEA asepresident.

Kaasi jaoks on eriti arusaamatu tagasiulatuv nõue, et laenutaotlejal ei tohi maksehäirete raporti järgi ajavahemikus 1. aprillist 2019 kuni 1. märtsini 2020 olla olnud üle 640-eurost maksehäiret. Peale selle ei tohi taotlejal iga kuu esimese kuupäeva seisuga olla 640 eurost rohkem ajatamata maksuvõlgu. Kaas täpsustab, et paljude, eriti mikro- ja väikeettevõtete üks suuremaid hädasid on ringvõlgnevus, kus maksete hilinemine põhjustab likviidsusprobleeme ja omakorda uute maksete hilinemist. „See ei ole vaid kriisiaja nähtus. Miks minna kaks aastat tagasi ja jätta ettevõtja abita nii väikse ja peagi äraklaaritud võla pärast?” küsib EVEA asepresident. Tema peab seda kriisiajal kohatuks. Marina Kaas märgib, et kui käendused ei toiminud aasta tagasi, kui firmadel oli veel mingigi varu, siis kuidas saavad ligi aasta kriisis olnud ettevõtjad olla praegu pankadele krediidikõlblikud? Ka riigi 100% tagatisega. „Eriti reisibürood, turistide vedajad ja turismiteenuste pakkujad, kes sisuliselt ei ole aasta aega kliente näinud? Seda ju ka ei ole oodata, et pank neilt lisaks riigi 100%-lisele käendusele omakorda tagatisi ja omanike käendusi ei küsi,” nendib Kaas.

EVEA asepresidendi sõnul ootavad nii EVEA kui ka teised ettevõtjate esindusorganisatsioonid riigilt sisulist arutelu. Nad soovivad läbi rääkida, millised peavad olema kriisiabi meetmed, et need ei oleks nagu suurte aukudega sõel, millele jäävad pidama vaid valitud suuremad kriisist kannatajad. „Hetkel ka EAS-i poolt lisaeelarvest plaanitud toetused on musternäidis puudulikust kaasamisest ja ülikeerulisest protseduurist. Samas oleks võimalik teha peaaegu automaatrežiimis tegevuskulude toetust läbi maksuameti kõigile kvalifitseeruvatele ettevõtjatele, jätmata vahele kõige väiksemaid, kelle hingelõhestavaid kirju saame EVEA-sse iga päev,” kommenteerib Kaas.