Õhtuleht. PILK PARTEIDELE  | Väikeste ja keskmiste ettevõtjate esindaja: erakonnad mainivad meid üsna harva

Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtjate liidu presidendi Heiki Ritsi sõnul on erakondade lubadused nende sektorile üldsõnalised, mistõttu on raske hinnata nende mõju. Suurimaks probleemiks peab Rits aga kokku lepitud lubaduste täitmata jätmist.

Küsimus: Millise erakonna lubadused tunduvad kõige rohkem väike- ja keskmiste ettevõtete huvidega arvestavad?

Heiki Rits: Kõik parlamenti pürgivad erakonnad (välja arvatud Erakond Rohelised), kes olid esindatud 16. jaanuaril Eesti ettevõtluse ja EVEA 30. juubelipeol toimunud väikeettevõtluspoliitika teemalisel debatil, lubasid arvestada väikeettevõtjatega. Samas, kui vaatame erakondade valimisprogramme ja EVEA hiljuti koostatud VKE (väike ja keskmiste ettevõtete) baromeetrit, siis näeme, et erakonnad mainivad väikeettevõtlust või väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid oma programmides pigem harva või isegi väga harva.

Anname endale kahtlemata aru, et tegu on vaid indikatsiooniga, kuivõrd väikeettevõtluse teema kõlab iseseisvalt erakonna programmis, ja mõistame, et enne, kui programme ei ole hakatud ellu viima, ei saa anda ka lõplikku hinnangut, milline saab olema erakondade tegelik panus väikeettevõtluse arendamisse.

Samas on selge, et ettevõtjad toetavad erakondi, kes on valmis maksimaalselt arvestama ettevõtjate tähelepanekute ja ettepanekutega, mis on kirjas meie läinud aasta detsembris välja saadetud memorandumis. Oluline on, et erakonnad oma lubadusi ellu viivad ja neile ka kogu ühiskonna vajadusi arvestavad katteallikad leiavad.

Millise erakonna lubadused tunduvad kõige problemaatilisemad?

Kõige suurem probleem on, kui lubadusi, mis on huvigruppidega kokku lepitud, ei täideta. Näiteid varasemast võib tuua igast erakonnast, kus rohkem või vähem ei leita koalitsiooni moodustamisel ühist keelt ja algsed lubadused saavad uue näo. Või veelgi hullem, koalitsioonis kokku lepitu vaadatakse üle poole valitsemisaja pealt ja ettevõtjad on sunnitud kiirelt enda majandustegevuse ümber vaatama. Seepärast on ka EVEA juba mitu head aastat rõhutanud, et iga seadusemuudatus peab läbima VKE testi, mis näitab selle mõju väike- ja keskmistele ettevõtjatele.

Eeldame, et ettevõtlus, see tähendab tööandjad versus töövõtjad, ei ole kauplemise koht, vaid konsensuslikult tuleks kinnitada ja täita lubadusi, arvestades enamust. Väikeettevõtluse osakaal kogu ettevõtlusest on 98%, koos keskmiste ettevõtetega 99,8, ja sellest lähtuvalt peaks ka ettevõtluspoliitikat kujundama!

Kas ja millised olulised teemad on teie hinnangul programmidest välja jäänud?

Ennekõike on probleem selles, et lubadused on üldsõnalised, neis puudub konkreetsus, ja seetõttu on ka raske anda hinnangut nende mõjule. Kõige enam ootame lubadusi koos lahenduste ja rahaliste katteallikatega, mille eelduseks on huvigruppide, sealhulgas EVEA ettepanekutega arvestamine, ja lahenduste väljatöötamisel oma ala spetsialistide kaasamine.

Samuti tahame näha, et erakonnad on valmis võtma vastutust ja ütlevad, mis siis saab, kui lubadusi ei täideta. Ettevõtjate huvidest lähtuvalt ütleme, et VKE testi kasutamine seadusloomes peab saama teiste maade praktikale tuginedes elementaarseks, mida aga erakonnad keelduvad tunnistamast.

Lühidalt, millised on teie peamised probleemkohad, millele erakonnad peaksid fookuse suunama?

Siin on küll raske lühidalt välja tuua, seepärast on vastus pikem. Toome ära EVEAle olulised punktid, mis ei kajastu erakondade lubadustes või ka teiste katusorganisatsioonide ettepanekutes.

Majanduspoliitika:

Eesti vajab oma väikeettevõtluspoliitikat, samasugused nõuded nii suurtele kui ka väikestele suurendavad ebavõrdsust, sest väiksed on juba eos ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud nende väiksemast haldus- ja finantsvõimekusest.

• Iga uus või muudetav õigusakt peab kohustuslikus korras läbima „VKE testi”, kus analüüsitakse põhjalikult selle potentsiaalset kahjustavat mõju väikeettevõtetele. Testi metoodika on EVEA poolt väljatöötatud lähtuvalt parimatest EL-i praktikatest.
• Tuleb välistada olukordi, kus ettevõtja maksab ametnikele palka kaks korda: maksab makse ning lisaks maksab riigi poolt pealesunnitud kontrolli, järelevalve või mõõdistuste eest, näiteks veterinaar-ja toiduameti inspektorite tunnitasud, päästeameti mõõdistustasud, keskkonnaameti  vee- ja reovee proovid, radoonitaseme mõõdistused  ja muu sarnane.
• Vähendada riigiettevõtlust, välistada riigisektori konkurentsi erasektoriga („e-arveldaja”, RMK puhkemajad, riigile või kohalikele omavalitsustele kuuluvate mõisakoolide turismialane tegevus suvehooajal ja muu selline).

Tööturupoliitika:

• Tuleks teha töölepinguseadusesse muudatusi, mis soodustavad paindlikke töösuhteid (sealulgas osa-ajaline töö) ja uusi töötegemise vorme (kaugtöö, nõndanimetatud tööampsud).
• Vähendada töökohtade loomisega seotud otsest ja kaudset maksukoormust tööandjale (ebamõistlikult pandud kohustuste vähendamine, mikro- ja väikeettevõtetele erisused tööohutuse ja töötervishoiu ning muudes nõuetes). Vabastada erisoodustusmaksust kõik tööandja kulud, mida tehakse töökeskkonna parandamiseks, töötaja tööle- ja kojusõiduks, töötaja terviseriskide ennetamiseks ja tervise parandamiseks, samuti töötaja erialaseks arenguks.

Maaelupoliitika:

• Arendada Eestit maailma esimeseks kõrgetehnoloogiliseks ökoriigiks – seda nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka maaturismi valdkonnas.
• Keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise toetamine olemasolevates maapiirkonna ettevõtetes.
• Kohalikul ressursil ja pärandil põhineva mikroettevõtluse toetamine (kohalik toit, kultuuri- ja ajaloopärand, traditsioonilised kohalikud materjalid jms).

Riik:

• Ettevõtja asjaajamine riigiga peab olema lihtne, kiire ja vastastikku lugupidav, ettevõtja õigused kaitstud, kohtute töö kiire ning riigilõivud kulupõhised.
• Ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaasamine otsustusprotsessidesse ja seadusloomesse peab muutuma formaalsest sisuliseks, põhimõte „Mõtle esmalt väikestele” peab olema läbivaks kõikide riigi otsuste tegemisel.

Euroopa Liit:

Väikeriigina Eestile ja selle väikeettevõtjatele on Euroopa Liit ainus võimalus olla globaalselt  konkurentsivõimeline, samas seisame kategooriliselt vastu Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise käigus täiendavate nõuete, piirangute või koormiste sisseviimisele Eesti riigi poolt ning Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisele ilma sisuanalüüsita ja ülevõtmise sisulisi aspekte kaalumata.