Pressiteade. Sotsiaalministeeriumi kaasamise paroodia – 5 töötundi eelnõu kommenteerimiseks

Sotsiaalministeerium saatis Eesti suurimale ettevõtlusorganisatsioonile EVEAle haigushüvitiste maksmise korra muutmist puudutava seaduseelnõu kommenteerimiseks ja andis selleks aega 12 (!) tundi, millest vaid 5 tundi mahtus tööpäeva sisse. Ministeeriumi pikaajalise kaasamispraktika stiilinäitena ning kaasamise kurioosumina paluti ülikiiret tagasisidet põhjendusega, et eelnõu on seotud 2022. a riigieelarve eelnõu menetlusega. EVEA hinnangul ei ole taoline seadusloome praktika õigusriigile kohane. „On hädavajalik, et haigushüvitiste maksmise kord ausa, avaliku arutelu käigus põhjalikult läbi kaalutakse, mitte ei tehta seda poolsalaja, andes ettevõtjatele kommenteerimiseks aega vaid 12 tundi,“ kommenteeris EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa uskumatut olukorda „On mõttetu ja isegi piinlik viidata, et selline praktika ei ole kooskõlas „Kaasamise hea tavaga“.“ Nakurt-Murumaa sõnul ei ole Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas välja toodud ühtki põhjendust, miks ei olnud sotsiaalministeeriumil võimalik sedavõrd suurt ühiskondlikku mõju omavat eelnõud koostada avatult ja avaliku konsulteerimise reegleid järgides. „Riigieelarve koostamise vajadus ja tähtaeg on üldteada, aastast aastasse korduv fakt, mitte kiireloomuline ja ootamatu sündmus,“ märkis Nakurt-Murumaa. „Käesoleval juhul ei ole eelnõu koostajad isegi vaevunud põhjendama, miks haigushüvitiste maksmise ajutise korra pikendamisel ei tehtud mõjuanalüüsi,“ lisas ta. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik on öelnud alates 2021. aastast ajutiselt kehtestatud haigushüvitiste korra kohta, mil haiguse tõttu töölt puudumisel kannab esimese päeva kulud töötaja, teisest viienda päevani maksab hüvitise tööandja ja edasi maksab hüvitise haigekassa, et sarnane hüvitussüsteem tuleks kehtestada tähtajatult, ehk ka järgmistel aastatel. Tulevaks aastaks plaanitud abinõu maksab Kiige sõnul riigile umbes 19 miljonit eurot. Riigieelarves on selleks 12,4 miljonit, ülejäänud tuleb eelnõu seletuskirja järgi haigekassa eelarvest. EVEA asepresidendi sõnul on tähelepanuväärne, et valitsuse hinnangul ei lähe see samm aga midagi tööandjatele maksma ning eelnõu mõju ettevõtjatele ei ole vaja isegi kaaluda või ettevõtjatega arutada ning et valitsus on valmis seda ilma pikemalt kaalumata, ettevõtjate kulul, lausa tähtajatult jätkama! EVEA on korduvalt väitnud ning on ka täna kommenteeritava eelnõu osas seisukohal, et: a) koroonakriisi tõttu hüppeliselt tõusnud haiguslehtede arv on niigi tööandjatele üle jõu käiv, kuna iga eneseisolatsioonis viibiva töötaja või haiguslehel viibiva töötaja eemalolekuga kaasneb tööandja kohustus otsida asendustöötajaid või maksta ülejäänud töötajatele lisatasu töökoormuse suurenemise tõttu, või tekib vajadus töö ümber korraldada jms; b) tööandjad juba maksavad sotsiaalmaksu, mis sisaldab tervisekindlustust, ning seeläbi on nad juba haigushüvitistesse kord panustanud; EVEA juhib tähelepanu, et ettevõtjate niisugune topelt koormamine on olnud ebaõiglane algusest peale, st alates 1. juulist 2009, kui jõustus Riigikogu poolt järjekordse kriisiaegse kobarseaduse katte varjus vastu võetud töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatus. Enne seda kandis esimese töölt eemaloleku päeva kulu samuti töötaja, aga alates teisest haiguspäevast maksis hüvitist haigekassa. EVEA on sunnitud käesoleva kaasamis-paroodia tõttu järjekordselt  kordama tõsiasja, et väikesed ja keskmised ettevõtjad, kelle osakaal tegutsevate ettevõtete hulgas on 99,88% (sh mikroettevõtteid kuni 9 töötajaga on 94,32%)  ja erasektori tööhõives ligi 90%, ei ole Eestis seni kaasatud ametliku sotsiaalpartnerina ning tööturu osapoolena kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis on Euroopa Liidus erandlik olukord. Ebaõiglane olukord vajab kiiret muutmist ja see muutus tuleb teha kohe. Olukord seadusloomes on väikeste ja keskmiste ettevõtjate jaoks muutunud talumatuks ning selle peamiseks põhjuseks on valitsuse eestvedamisel ja Riigikogu vaikival heakskiidul kiires tempos taandarenev õigusloome kultuur ning üha suurenev õigusselgusetus. Sellises õigusruumis pole ettevõtjatel võimalik teha plaane ja vastu võtta otsuseid, st luua või säilitada töökohti ja panustada riigi arengusse. Loe peaministrile ja sotsiaalministrile (lisaks õiguskantslerile) saadetud pöördumist siin. Kaasamise hea tava selgituse leiad siin.   Kommentaarid: Ille Nakurt-Murumaa Mob +372 57809806 e-post: ille@evea.ee   EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu üle 6200 ettevõtte, olles seega nii liikmete arvult kui esindatavat sihtgruppi arvestades suurim sektoriülene ettevõtjate katusorganisatsioon Eestis.  Rohkem infot: https://evea.ee