Üks hea viis, kuidas uus valitsus saaks ettevõtlust ergutada

Mis on käibemaksukohuslase lävend ja miks see oluline on?

Täna on ettevõtete käibemaksukohusluse lävend käive 40 000 eurot aastas. Kui käive selle piiri ületab, peavad ettevõtted oma toodetele/teenusele lisama käibemaksu ja saavad omakorda kuluarvetelt käibemaksu tagasi küsida.

Ärilt- ärile müügis see suurt probleemi ei tekita, sest toimub vastastikune käibemaksu juurde- ja maha arveldamine.

Küll aga mõjutab käibemaksu lävend oluliselt neid ettevõtteid mis müüvad oma tooteid eraisikutele ja kellel toote hinna kujunemisel on suurim komponent tööjõukulu.

Näitena võib tuua mikroettevõtjast loodusmatkade korraldaja. Enne käibemaksu lävendi saavutamist müüs see ettevõtja oma teenust hinnaga 100 EUR/matk. Aga kui ettevõte muutub käibemaksukohuslaseks, hakkab sama teenus maksma uue käibemaksumäära korral 122 eurot. Samas moodustab lõviosa teenuse hinnast matkajuhi töötasu, janende kulude osa, millelt ettevõtja saab käibemaksu tagasi arvutada, on minimaalne (näiteks varustuse ostmine, kontoritarbed, jms)

Lävend tõusku 100 000 euro peale!

EVEA ettepanek on, et käibemaksukohusluse lävend peaks tõusma senise 40 000 pealt 100 000 euro peale. See soodustaks mikroettevõtlust, eriti maapiirkondades, ja annaks päris väikestele ettevõtetele suurtega võrreldes ka hinnaeelise – väikeettevõtja teenused lõpptarbijale oleksid siis 22% võrra soodsamad.

Suuremad ettevõtjad võivad arvata, et mikroettevõtete selline 22% hinnaeelis on ebaõiglane. Kuid kasuurtel ettevõtetel on üks oluline eelis, mida väikesed kasutada ei saa – see on mahuefekt nii sisseostuhindades kui klientidega kokkulepete sõlmimisel ja hangetes osalemisel. Seega oleks väikestele käibemaksuvabalt tegutsemise lävendi tõstmisel mitu positiivset tulemust: see tõstaks väikeste ettevõtete konkurentsivõimet; suurendaks väikeettevõtjate maksumotivatsiooni ja vähendaks varimajandust. Lisaks oleks sellel väga suur regionaalpoliitiline kasu – maapiirkondades oleks rohkem aktiivseid inimesi, kes toimetavad kohapeal ja hoiavad seal elu.”

Väikeettevõtjate seisukoht

OÜ Klaasistuudio omanik Eero Vaikre Järvakandist räägib, et praegune majandussituatsioon hävitab väikeettevõtlust. “Käsitöö pole leib ega piim, mida inimesed peavad igal juhul tarbima. 22% suurune hinnatõus peletab hinnatundlikumad ostjad eemale”, on Vaikre kindel.

Võrumaal Käsitööpoodi pidava OÜ Vahva Vahvel omanik Anette Org arvab, et mikroettevõtetest kasvavad välja tuleviku suured ettevõtted. “Väikeettevõtet tuleb alguses natuke poputada – nagu  noort taime. Muidu ta vastu ei pea. Käibemaksu lävendi tõstmine näiteks 100 000 euro peale annaks mikroettevõttele kasvupuhvrit juurde”, leiab Org.

Õmblusingel OÜ omanik Teele Palmre räägib, et väikeettevõtte kasvufaasis on oluline, et saaks teha kliendile odavamat hinda. “22% suurune hinnaerinevus, mis tuleneb käibemaksust, on olulise tähtsusega,” arvab Palmre.

Poliitikute seisukoht

EVEA juhatusega kohtudes on nii koalitsiooni kui opositsiooni poliitikud olnud algatuse suhtes toetavad. Samas konkreetseid samme pole veel näha. Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas ütles, et kuna antud teema on hetkel rahanduskomisjonis arutusel, siis seda kommenteerida pole võimalik.

Kahjuks on see teema muutunud ka osaks poliitilisest võitlusest. Opositsioonierakonnad on parlamendis esitanud ettepanekuid seda lävendit tõsta, aga teinud seda teemat naeruvääristades (mitmed erinevad ettepanekud uue lävendi kehtestamiseks, mis erinevad üksteisest vaid 1000 euro võrra). Ettevõtjate jaoks oluline teema ei tohi muutuda obstruktsiooni tööriistaks!

Soovin, et poliitikud võtaksid ettevõtjate muresid tõsiselt ega muudaks seda tsirkuseks. Kogu see näiline kaasamine, sisuliste muudatusettepanekute asemel ständappkomöödia stiilis tegutsemine ning konstruktiivsest tagasisidest hoidumine kahjustab riigi usaldusväärsust ettevõtjate silmis. Teen ettepaneku – head Riigikogu liikmed, moodustage Riigikogus väikeettevõtluse toetusrühm ning olge meile päriselt koostööpartneriks.