Tööohutuse ja töötervishoiu nõuete leevendamisest mikro- ja väikeettevõtetele

EVEA tegi Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale ettepaneku kaaluda tööohutuse ja töötervishoiu nõuete leevendamist mikro- ja väikeettevõtetele. Ettepanekut arutatakse nõukoja 2025.a. juulis toimuval istungil.

“Töölepingu seaduses, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja korrakaitseseaduses tuleb selgelt sätestada, millised ettevõtted üldse kuuluvad tööinspektsiooni järelevalve alla,” ütles EVEA president Ille Nakurt-Murumaa. “Eestis on kümneid tuhandeid ettevõtteid, kus ainsaks töötajaks on juhatuse liige või kus kuni kümme töötajat teevad madala riskiga kontoritööd. Selliste ettevõtete järelvalvamine tööohutuse osas on maksumaksja raha eest tehtav kasutu bürokraatia.”

Nakurt-Murumaa toob näite Tööinspektsiooni menetlusest kolme töötajaga pere-ettevõtte kohta, kus üks abikaasadest on juhatuse liige ja täidab ühtlasi raamatupidaja ülesandeid. “Juba kuude viisi menetleb inspektsioon, kuidas tuleks iseenda ettevõttega astuda töölepingulisse suhtesse, määrata kodukontoris tööaeg ja puhkepausid,” rääkis ta. “Tööinspektsioon ehk riik ei peaks sellistes olukordades tegema järelevalvet töölepingu tingimuste üle.”

EVEA hinnangul tuleb vähendada ka ettevõtete ringi, kes peavad tegema töökeskkonna riskianalüüsi. “Kui ettevõttes on alla kümne töötaja ja kõik teevad kuvaritööd, siis võiks riskihindamise kohustuse asendada nõudega tagada kontoritööks sobiv töökoht, töö- ja puhkeaja vahekord ning hüvitada vajadusel kuvaritööks vajalikud prillid,” selgitas Nakurt-Murumaa. “Näiteks on praegu nõue määrata töökeskkonnaspetsialist ja esmaabiandja alates ühest töötajast ehk määrata ennast oma ettevõttes iseendale esmaabiandjaks. Ja siis tullakse kontrollima, kas ikka oled iseendale töökeskkonnaspetsialist ning oled määranud end vajadusel endale esmaabi andma.”

EVEA tegi nõukojale ettepaneku töötajate tervisekontrolli ja töötervishoiu üldise nõude asendamiseks vajaduspõhisega. “Eesti ei jaksa üleval pidada kaht paralleelset esmatasandi tervishoiusüsteemi – perearstisüsteemi ja töötervishoiusüsteemi,” rääkis Nakurt-Murumaa. “Töötervishoiuarstide ressurssi tuleb kasutada mõistlikult ja suunata vastuvõtule vaid tõsiste ohuteguritega kokku puutuvad, eelnevalt pereõe juures esmase läbivaatuse läbinud ja tõendatult töötervishoiuarsti kui erialaspetsialisti teenust vajavad patsiendid.”

Nakurt-Murumaa sõnul on töötervishoiuarstid koondunud suurematesse linnadesse ja mujal Eestis on nende teenus ebamõistlikult kulukas või kättesaamatu. “Tegu on selgelt ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega põhiseaduse tähenduses,” ütles ta.

2022.aastal seadusesse kirjutatud täiendav töötervishoiuanalüüsi nõue on toonud kaasa olukorra, kus kõik vähemalt ühe palgatöötajaga ettevõtted peavad tellima töötervishoiuarstilt lisaks tervisekontrollile veel ka töötervishoiu analüüsi. “Kas normi koostajad suudavad ette kujutada, millise töökoormuse toob selline nõue kaasa töötervishoiuarstidele ning millise haldus- ja rahalise koormuse väikesetele maapiirkondade ettevõtetele?” küsis Nakurt-Murumaa.

Olulisemad ettepanekud töölepingu (TLS), töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse (TTOS):

• Tööinspektsiooni volituste täpsustamine ja selle järelevalve alla kuuluvate ettevõtete hulga piiramine.
• Töökeskkonna riskianalüüside kohustuse lõpetamine mikro- ja väikeettevõtetele.
• Tööohutuse valdkonnas sunddigitaliseerimise lõpetamine. Riskianalüüsi ja muude andmete esitamine inspektsiooni andmekogusse peab olema vabatahtlik.
• Töötajate tervisekontrolli ja töötervishoiu analüüsi üldine nõue tuleb kaotada ja asendada vajaduspõhisega. Esmast tervisekontrolli peab tegema üldjuhul esmatasandi tervisekeskus (perearstikeskus).
• Tööohutusalane juhendamise ja väljaõppe regulatsioon (TTOS § 133) tuleb muuta mõistlikuks ning lõpetada sisutu juhendamise ja väljaõppe nõudmine töödel või selliste vahendite kasutamisel, mis ei ole kõrgendatud ohuga või kus normintellektiga inimene saab mõistlikult ise asjaolusid ja oma tegevust hinnata ja asjakohaseid meetmeid rakendada.
• Kehtiv TTOS nõuab töökeskkonnaspetsialisti ja esmaabiandja määramist alates 1 töötajast ning töökeskkonnavoliniku valimist alates 10 töötajast. Lisaks määramisele või valimisele tuleb korraldada asjakohased koolitused ning esitada info määratud ametikandjate kohta Tööinspektsiooni andmekogusse. Nõue tuleb viia vastavusse sisulise vajadusega.