Ettevõtjad Postimehes: lakke kerkinud energiakulud viivad konkurentsivõime

Kui energia kallinemine niimoodi jätkub, tuleb tootmine lõpetada ja inimesed koondada – nii ütles soki- ja sukaäri Suva omanik Viktor Saarestik, kelle ettevõte on saanud pandeemia ajal kaks ränka lööki. Kriisi esimesel aastal jäi Suva sokkide tootja Sockmann Grupp pisut üle kahe miljoni eurose käibe juures enam kui miljoni euroga kahjumisse. Käive kukkus ligi miljoni võrra, sest poed nii Eestis kui ka mujal olid piirangute tõttu suletud. Kui energia kallinemine niimoodi jätkub, tuleb tootmine lõpetada ja inimesed koondada – nii ütles soki- ja sukaäri Suva omanik Viktor Saarestik, kelle ettevõte on saanud pandeemia ajal kaks ränka lööki. Kriisi esimesel aastal jäi Suva sokkide tootja Sockmann Grupp pisut üle kahe miljoni eurose käibe juures enam kui miljoni euroga kahjumisse. Käive kukkus ligi miljoni võrra, sest poed nii Eestis kui ka mujal olid piirangute tõttu vahepeal suletud, seejuures tuleb ligi pool Suva käibest ekspordist. «Lõppenud aastal, kui tundus, et hakkame juba ree peale saama, tõi sügis uue hoobi, kui elekter, gaas ja aur, mida me sokkide valmistamisel kasutame, läksid meile oodatust kaks korda kallimaks,» rääkis Saarestik. «Kui nüüd lisada siia ka ligikaudu 12-protsendiline palgatõus, siis ainuüksi need kulud on tõstnud meie toodete omahinda 40 protsendi võrra. Märkimisväärselt on kallinenud ka puuvill, lõngad ja muud toormed ning tarnijad tõstavad hinda tihti üleöö.» Et probleemi leevendada, tuleks tõsta hinda, kuid Saarestiku sõnul seda samaväärselt teha ei saa, sest suured jaeketid, kus tooted müügil, ei ole sellega nõus. «Neil on odavam osta näiteks Türgist, kus liir on euro suhtes rängalt kukkunud ja gaas meist tunduvalt odavam. Tänu sellele on Türgi toodete hinnad ELi importijate jaoks kuni veerandi odavnenud,» märkis Saarestik. «Meie konkurentsivõime on nii Eestis kui eksportturgudel sel aastal seetõttu tublisti kehvem.» Tootmises kokkuhoiukohti pole Saaremaal tegutseva Karja Pagari juhataja Aivo Kanemägi nentis, et ettevõtte majandamine selliste energiakuludega on praegu paras väljakutse. «Elektriarve oli detsembrikuu eest 2020. aasta detsembriga võrreldes viiekordne,» ütles Kanemägi. «Enamiku elektrist kasutame tootmises: masinad ja seadmed, küpsetusahjud. Kütmisele kuluv osa on suhteliselt väike, kuid ka märkimisväärne.» Samuti on teinud muud kulud, nagu tooraine, logistika ja tööjõukulu, suure hüppe. «Nii on kasumlikult majandamine praegusel momendil ikka väga keeruline,» lausus Kanemägi. Pagaritoodete hindade kergitamine on tema sõnul kahjuks aeganõudev protsess. «Ühe hinnatõusu me sügisel tegime, kuid see ei olnud piisav ja praegusi energiahindu ja ka muid hinnatõuse piisavalt ei kompenseeri. Kindlasti on vaja lähiajal uut hinnatõusu, kuid selle suurust on veidi vara prognoosida.» Kanemäe hinnangul on ettevõtjal endal pea võimatu ise midagi kokkuhoiuks ette võtta. «Tehnoloogilist protsessi muuta ja selle arvelt kokku hoida ei saa, see mõjutaks tooteomadusi ja -kvaliteeti,» selgitas ta. «Kasu ei ole ka börsihindade jälgimisest, sest tootmist ja tehnoloogilist protsessi ei saa vahepeal katkestada. Samuti ei saa sundida töötajaid kasutama külmi ja pimedaid ruume või külma vett. Oleme küll mõelnud päikesepargi rajamisele, kuid see on takerdunud sobiva koha puudumise taha. Pealegi ei oleks praegusel aastaajal ka sellest abi.» Vaja on reaalset rahasüsti Ettevõtjate liitude hinnangul vajab Eesti konkreetset toetuskava, et siinsed ettevõtted ei jääks teiste riikide firmadele konkurentsis alla. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni EVEA volikogu liikme Kaul Nurme sõnul kaasneb energiakulude kasvuga paljude toodete ja teenuste kallinemine. «Ettevõtjal ei jää muud üle kui lisada energiahinnakomponent toote või teenuse lõpphinnale, mis toob kaasa üldise hinnatõusu ja tõenäoliselt tarbimise vähenemise,» märkis Nurme. EVEA küsis ettevõtjatelt tagasisidet elektrihinna mõjude kohta ja senised küsitluse tulemused näitavad, et kõige enam vajavad Eesti väike- ja keskmised ettevõtjad reaalset rahalist toetust, et talv üle elada, ning soodustingimustel laenu, et ehitada välja taastuvenergialahendused ja need tööle panna. «Näiteks on taastuvenergiatootjate võrguga liitumine riikliku monopoli tõttu väga aeglane ja vaevaline protsess. Jaanuari lõpus kavatseme kogutud ettepanekud saata valitsusele,» rääkis Nurme. Samas ei saa tema hinnangul kõiki ettevõtjaid vaadelda ühtmoodi. Energiatootjad soovivad börsi jätkumist, tootmisettevõtted riiklikku sekkumist kas hinna või toetuste näol. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on ettevõtetel praegu kiiresti raske midagi teha. «Näiteks tootmist seisma panna ei ole enamasti lahendus ning samuti ei ole võimalik üleöö vahetada kõiki seadmeid uute ja energiasäästlikumate vastu,» rääkis Palts. «Kuigi energiasäästmise suunda tuleb liikuda, on selle mõju pikaajaline ning see vajab lisainvesteeringuid.» Tema arvates on kõige kiirem lahendus küsida energiapartnerilt ajatamist, see võimaldab end veidi aega koguda ning siis seada valmis ka edasine tegevusplaan. «Meie teada pakub enamik müüjaid ajatamisvõimalust 6–12 kuuks.» Toetused ajutised Palts leidis, et toetuste pakkumine saab turumajanduses olla ainult lühiajaline ning tagatud peab olema võrdne kohtlemine, kuid praeguses olukorras on toetusmeetmed kindlasti põhjendatud, et tagada meie ettevõtjate ellujäämine ning konkurentsivõime välisturgudel. «Paraku kehtib ka siin jälle põhimõte, et kui konkurentriikides rakendatakse laiaulatuslikke toetuseid, siis on ka meil võimatu sellest kõrvale vaadata,» ütles Palts. «Samavõrd oluline on meeles pidada sedagi, et ettevõtete toetamise puhul räägime tegelikult ju töökohtade säilitamise toetamisest. Kui kaovad töökohad, sõltumata sellest, kas tegemist on madala- või kõrgepalgaliste töökohtadega, kasvab ka riigi koormus läbi teiste kulude ja toetuste.» Paltsi sõnul tuleks selgelt ära otsustada riigi energiasüsteemi tulevik, kuidas tagada mitmesuguste riskide maandamine nii tootmise kui ka börsi poolel. «Tuleks teha kiireid otsuseid, sest süsteemi nõrkused on täna välja tulnud. Alustada võiks ilmselt sellest, kas hinnakujundussüsteem börsil on tänasel kujul optimaalne või saaks seda muuta nii, et manipulatsioonid või nende kahtlus oleksid välistatud.» Loe artiklit Postimehes siin.