Alampalk tõuseb 654 euroni kuus ja teised tööõiguse muudatused 2021-2022

Töölepingu seaduse ja teised tööõiguse valdkonna regulatsioonide muudatused 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses: 1. Tõuseb alampalk ja kõik sellega seotud palgad ja teenuste hinnad 2022. aastal on miinimumpalk 654 eurot kuus (3,86 eurot tunnis). Maksuvaba tulu on jätkuvalt 500 eurot kuus. NB! alates 22.11.2021 on TLS järgi ETKL ja EAKL „privileegid“ seadustatud – nimelt sätestab seadus, et töötajate keskliit ja tööandjate keskliit võivad laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu alammäära, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele. TLS § 29 lisatakse lõige 51 aga järgmises sõnastuses: „Vabariigi Valitsus lähtub töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust.“ 2. 22.11.2021 jõustus Kollektiivlepingu seaduse muudatus kollektiivlepingu „sunniviisilise“ laiendamise kohta NB! edaspidi päästab VKEsid sellisest suurte survest ainult kohtulahend (juhul, kui Riigikohus leiaks, et see on põhiseadusega vastuolus). (1) Kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. (2) Kollektiivlepingu laiendatud tingimus kehtib ka nende tööandjate ja töötajate suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu pooled ega isikud, kelle huve pooled kollektiivlepinguga esindavad, ning kes tegutsevad kollektiivlepingus kokkulepitud tegevusalal või tegevusala piires kokkulepitud ametialal. (3) Kollektiivlepingu tingimuse laiendamise võivad kokku leppida: 1) ametiühingute liit või tegevusala ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget, ja 2) tööandjate ühing või liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud töötajate arvu hindamisel võetakse aluseks kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkuleppe sõlmimisele eelneva kolme kuu keskmine vastava tegevusala töötajate arv Maksu- ja Tolliameti andmetel ning kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkuleppe sõlminud poolte tõendid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud töötajate arvu hindamisel arvestatakse ka tööandjate ühingusse või liitu mittekuuluvaid tööandjaid, kes avaldavad ühingule või liidule soovi sõlmida kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkulepe. Valdkonna eest vastutav minister kontrollib kollektiivlepingu laiendatud tingimuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele. Kontrolli kaasatakse nõuandval eesmärgil tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu esindajad. 3. Alates 01.09.2022 on TLS lisaparagrahv – 139⁶ Kaotatakse seadusega 13-14aastaste lastega töölepingu sõlmimisel 10päevane ooteaeg alaealise töötamise registrist. See kohustus jääb kehtima 7-12aastaste töölevõtmisel. 4. Alates 01.04.2022 on TLS lisaparagrahv – § 18¹ Hoolduskohustusega töötaja töötingimused, millega saavad hoolduskohustusega töötajad õiguse, küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi. Töötajal on õigus taotleda tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, sealhulgas paindlikke töötingimusi, millele tööandja peab mõistliku aja jooksul reageerima. Samas ei pane seadus tööandjale kohustust, küsitud tingimusi võimaldama – aga keeldumine tuleb põhjendada. 5. Alates 15.12.2021 on TLS muudatus muutuvtunni kokkulepete kohta Jaekaubanduse tegevusalal tegutsev tööandja saab sõlmida kirjalikult muutuvtunni kokkuleppe töötajaga, kes töötab osalise tööajaga 7päevase ajavahemiku jooksul kas 12 tundi või rohkem ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2 korda alampalgast suurem. Muutuvtunni kokkuleppe järgi võib töötaja lisaks kokkulepitud tööajale teha kuni kaheksa tundi tööd seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (muutuvtunnid). Kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Tööandja peab lepingusoovist teatama vähemalt 24 tundi ette. Sealjuures on töötajal õigus muutuvtunnilepingust keelduda. Vaata lähemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/111122021001. 6. 01.04.2022 muutub TLS §92 – paragrahv, mis sätestab piirangud tööandjale töölepingu ülesütlemisel  TLS §92 sätestab ka juhtumid, mil kehtib pööratud tõendamiskohustus (st tööandja peab hakkama tõendama, et tal oli õigus leping üles öelda, muidu eeldatakse, et töötajal on õigus). 7. Alates 22.11.2021 – muutus TLS §109 lg 2 Raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega isiku ja TÖÖTAJATE ESINDAJAGA (usaldusisik, töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogus töötajaid esindav isik) õigusvastane lepingu ülesütlemine – hüvitis 12 kuu palk (senise 6 kuu palga asemel). 8. Töötuskindlustuse seadusesse lisandub helde säte täiendava hüvitise maksmise kohta § 524 (1) Töötule makstakse ühekordselt täiendavalt 60 kalendripäeva töötuskindlustushüvitist, kui töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused: 1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%; 2) töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 1. september 2021  kuni 28. veebruar 2022. 9. 01.04.2022 jõustub perehüvitise seaduse ja TLS muudatus Lapsevanemad saavad edaspidi vanemahüvitist võtta välja päevade kaupa kuni lapse 3aastaseks saamiseni (vaadake muudatusi TLS §60 – 63) ning vanemad võivad koos kaks kuud vanemapuhkusel olla. Tööandjale peab sealjuures teatama 30 päeva ette, kas on plaan vanemapuhkusele jääda. Samuti tuleb selle katkestamisest 30 päeva ette teatada. Lapsepuhkust (siiani oli see 6 päeva aastas vähemalt 1 alla 3aastase lapse või 3 alla 14aastase lapse vanemale) saavad alates aprillist mõlemad vanemad kumbki nüüd kokku 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14aastakseks saamiseni. Paljulapselistele peredele on pandud piirang: maksimalselt võib mitme lapse eest lapsepuhkust välja võtta kuni 30 päeva aastas. Koostas: Ille Nakurt-Murumaa Jurist-töökeskkonna konsultant EVEA asepresident