Väliskaubandus- ja Infotehnoloogia minister hr. Raul Siem Rahandusminister hr. Martin Helme

28.05.2020. a
Pöördumine seoses turismi sektori toetusmeetmete rakendamisega

Austatud härra Siem ja härra Helme!

Pöördume Teie poole tungiva palvega suunata kiires korras täiendavaid rahalisi vahendeid EAS’i kaudu maikuus lühiajaliselt avatuna olnud meetmesse “Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus” – nii väikeprojektide kui suurprojektide alameetmetesse.

17.05.2020 jõustus Väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministri määruse “Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord” muudatus, millega kohandati sama meetme varasema määruse tingimusi vajadustega toetada turismisektorit COVID-19 kriisi tagajärgedega võitlemisel, alandades muuhulgas omafinantseeringu nõuet, lubades suunata arendatavaid tegevusi siseturismile, ning lisades “väikeprojektide” alameedet. Määruse seletuskirjas on õiglaselt viidatud, et “Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi alla sattunud just turismisektori ettevõtted. Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada välisturismi kiiret taastumist 2020. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport. Kuna turismiettevõtete tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, siis on ettevõtjatel võimalus olukorda ära kasutades vaadata ümber olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis väljuda kriisist võitjana.“

Paljud Eesti turismi– ja turismisektorist otseselt sõltuvad ettevõtjad alustasid juba kriisi alguses otsinguid oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Pidades silmas sektori täielikku seiskumist vähemalt 3 kuuks, olid ettevõtjad riigi tuge väga oodanud, sest tegevuse ümberkorraldamiseks on enamikul juhtudel vaja teha investeeringuid või muid olulisi kulutusi, kuid kõik reservid olid seoses tegevuse seiskumisega ammendunud. Seega huvi plaanitava uute ärimudelite rakendamise toetuse kohta oli väga suur. Seda tõestab fakt, et 21. mail 2020. a avatud väikeprojektide meetme eelarvet taotleti täis juba esimese päeva lõunaks (!) ning suurprojektide alameetme eelarve 1 nädalaga. Kuna mõlema meetme taotlemine toimus jooksvalt, siis taotluste vastuvõtt oli EAS’i poolt koheselt lõpetatud.

See tähendab, et paljud taotlejad, kelle tegevused sisaldasid ehitustöid või muid tegevusi, mis eeldavad ehitusprojekti, sisekujundusprojekti või ametlike kooskõlastuste saamist, ei jõudnud taotlust ette valmistada ja jäid ukse taha. Lisaks kaasnes määruse muudetud kujul jõustumisega minimaalne sektori informeerimine – üks EAS’i veebiseminar määruse avalikustamisele järgneval päeval, mil taotlemine oli juba suurprojektidele avatud ja väikeprojektide avamiseni oli jäänud vaid 2 päeva. See tähendab, et suur osa sektori ettevõtjatest, eriti väiksemad, ei olnud üldse teadlikud toetuse võimalusest enne, kui oli hilja.
Oleme veendunud, et Eesti turismisektor vajab ja väärib oluliselt mahukamat päästepaketti, kui senine 25 miljonit eurot COVID-19 meetmetena ja 4,4 miljonit SF rahajääki uutele ärimudelitele. Oleme nõus, et kriisiabi andmist oli vaja avada võimalikult kiiresti ja jooksev taotlemine on antud juhul põhjendatud, kuid selle jaoks peab olema adekvaatne eelarve, mis välistab stressirikast võidujooksu niigi kriisist räsitud turismiettevõtjate vahel. Ettevõtjate senine tagasiside näitab suurt nördimust, sest nad pidid tegema ebamõistlikke jõupingutusi, üritades saada ülikiiresti kokku kõik taotluseks vajalikud dokumendid ja informatsiooni, palkama selleks lisajõudu ja tegema kulutusi, kuid ei saa isegi konkureerida oma ideedega riikliku kriisiabi saamiseks.

Leiame, et kriisiabi ei saa pakkuda vaid kiirematele või seda ei saa korraldada suure konkurentsiga konkursi korras. Kriisiabi peab olema kättesaadav kõigile sihtgrupi ettevõtjatele, kes selleks kvalifitseeruvad, ning selleks peab igal kriisiabi meetmel olema adekvaatne eelarve.

Lähtuvalt eelöeldust teevad allakirjutanud järgmised ettepanekud:

1. Sulgeda seni avatud EAS’i COVID-19 turismisektori kahjude kompenseerimise meetmed, sest võib üsna suure kindlusega väita, et kõik, kes nendele kvalifitseerusid ja abi vajasid, on seda juba taotlenud.

2. Avada uuesti esimesel võimalusel turismi ärimudelite väikeprojektide meedet ning suunata sinna täiendavalt vähemalt 2 miljonit eurot jäägist, mis on hetkel olemas teistes turismi COVID-19 meetmetes. Kui EASi COVID-meetmete vahel vahendite ümbertõstmine eeldab uut Vabariigi Valitsuse otsust, palume Teid teha Valitsusele vastav ettepanek.

3. Lisada uute turismi ärimudelite suurprojektide meetme eelarvesse vähemalt 20 milj. eurot, tehes selleks ümbertõstmine KredExile eraldatud käenduste arvelt. Meile laekub järjest rohkem tagasisidet ettevõtjatelt, et pankade kaudu administreeritavad kriisimeetmed ei ole neile kättesaadavad, sest pankade käitumine ja suhtumine kriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjatesse ei muutu ka 100%-lise riikliku käenduse korral ning eriti turismiga seotud ettevõtjate laenutaotlustele antakse massiliselt keelduvaid vastuseid. Oleme veendunud, et laenuvormis kriisiabi ei ole sobilik turismisektorile, mille taastumise ajaline perspektiiv on äärmiselt ebaselge. Kui EASi ja KredExi COVID-meetmete vahel vahendite ümbertõstmine eeldab uut Vabariigi Valitsuse otsust, palume Teid teha Valitsusele vastav ettepanek.

4. Informeerida sektorit ja ettevõtjaid laiemalt meetmete taasavamisest vähemalt 2 nädalat enne taotluste vastuvõtu alustamist, vältimaks liigse stressi tekitamist ettevõtjatele ning puudulike ja ebakvaliteetsete taotluste laekumist.

5. Ette valmistada täiendav kriisikahjude kompenseerimise meede hooajalistele turismiettevõtjatele, mille avamist saaks lõplikult otsustada septembris, kui on olemas statistika käibelanguse kohta suvisel kõrghooajal.

Väga loodame, et leiate võimalusi suurendada eelkirjeldatud meetmete rahastamist ning tagada turismisektorile adekvaatset ja kättesaadavat kriisiabi, mis on hädavajalik sektori ettevõtete kohanemiseks kriisijärgse olukorraga.

Oleme Teie käsutuses lisaselgituste andmiseks ja jätkuaruteludeks.

Heiki Rits

EVEA president

evea@evea.ee

Pöördumisega on ühinenud: MTÜ Eesti Maaturism, Anneli Kana, nõukogu esimees Ida -Viru Turismiklaster, Kadri Jalonen, koordinaator Muhu Turismi Assotsiatsioon, Martin Breuer, juhatuse esimees

Error: Contact form not found.

EVEA koondab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (edaspidi VKE) üle Eesti (s.h. ka hõredalt asustatud või muul põhjusel töötajate nappuse all kannatavatest piirkondadest). Meie liikmete hulgas on väga erinevate tegevusvaldkondade ettevõtteid – nii „ühemeheosaühinguid“ – vaid iseendale tööandjaid kui ka suuremaid. Töösuhteid ja tööturgu reguleerivad normid mõjutavad meie liikmeid otseselt ja vahetult.

EVEA  toetab  töötuskindlustuse süsteemi ning tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi ajakohastamist.

Teie koostatud töötuskindlustuse  seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) on kirjeldatud mitmeid lahendusi mida ka väikeettevõtjad on ammu oodanud.

VTK  põhipunktid ja EVEA ettepanekud:

EVEA arusaama kohaselt on Sotsiaalministeeriumi koostatud VTK eesmärk luua töötuskindlustuse ja tööturuteenuste ning  -toetuste süsteem, mis:

1) tagab töötule piisava majandusliku toimetuleku töötuse perioodil kuid samas ei tekita

töötuslõksu ning motiveerib töötut tööturule naasma;

2) arvestab muutustega tööturul ja töösuhetes (uued töövormid, töötamine läbi

ettevõtluse, inimesed on iseendale tööandjad jne) ning motiveerib inimesi leidma töötamiseks erinevaid võimalusi (s.h. tegelemine ettevõtlusega);

3) vastab riigi majandusolukorrale.

EVEA on veendunud, et  nende suurte eesmärkide elluviimine on kogu ühiskonna (nii tööandjate kui töötegijate) huvides.

Olulisimad sammud EVEA arvates:

1. Kindlustatud isikute ringi laiendamine – Hetkel kehtiva seaduse sätestab ammendavalt, millise lepingu alusel või ametikohal töö tegija on kindlustatu ja kohustatud tasuma töötuskindlustusmakseid ja kes ei ole.

Kahetsusväärselt ei ole kindlustatud täna näiteks juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, füüsilisest isikust ettevõtjad ja isikud, keda maksustamisel käsitatakse FIE-na, ning isikud, kes tegelevad ettevõtlusega läbi ettevõtluskonto. Neil isikutel puudub ka võimalus süsteemiga vabatahtlikuks liitumiseks.

Oleme veendunud, et see vajab põhimõtteliselt muutmist – riigile on kasulik, kui ettevõtlusega tegelejate hulk on suur. Majanduslanguse tingimustes on just ettevõtlusjulgus ja iseendale tööandjaks olemine kõige kiirem ja paindlikum moodus tagasi tööturule (loe: tööturg siin laiemas tähenduses, mitte ainult klassikalise konservatiivse töösuhtena) naasta ning seeläbi üldisse hüvesse panustada.

On oluline mõista et ettevõtjal on suur vastutus oma pere, oma töötajate ja nende perede ees ning ettevõtte käigushoidmisel on tal kanda palju riske. Isiklik tervis jääb siin tihti tahaplaanile ja väga sagedasti põlevad majanduse keerulistel aegadel läbi just ettevõtjad. Kõik see ja lisaks töötuks (loe: sissetulekuta) jäämise risk ettevõtte ebaõnnestumisel pärsib oluliselt soovi ja julgust ettevõtlusega tegeleda. Seega on hädavajalik, et ka ettevõtjad (äriühingu juhatuse liikmena või FIE iseendale tööandjana) saaksid liituda (kaalumise koht, kas vabatahtlikult või kohustuslikus korras) töötuskindlustussüsteemiga ning vajaduse tekkimisel sellest süsteemist hädavajalikku tuge.

Alternatiivsed lahendusvariandid:

1. kindlustatud isikute ring ei ole seaduses määratud vaid kindlustus peaks kehtima kõikidele „töövormidele“ st kindlustus tekib kõikidele inimestele, kes maksavad töötuskindlustusmakset sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. S.h. FIE-dele, ettevõtjatele, juhatuse liikmetele – s.t. vabatahtliku liitumise võimalus;
2. kindlustus on kohustuslik ja laieneb kõigile töötegemise vormidele (s.h. jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms) – s.t. on nn. sotsiaalmaksupõhine – kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.

2. Töötuskindlustushüvitise ja töötasu üheaegne saamine – võiks olla „osalise töötuse“ võimalus – ka ettevõtjana. Nt. kui jääd töötuks aga alustad FIE-na või ettevõtjana tegutsemist, siis mingi sissetuleku piirini ja piiratud aja jooksul võiks jätkuda töötuskindlustushüvitise saamine. Vajadusel võib selleks seada mingid tingimused – nt. ettevõtte käivitamisest 3 kuu jooksul ja tingimusel, ettevõtja sissetulek sel „käivitamisperioodil“ ei ületa töötasu miinimummäära.Töötuskindlustushüvitise saamist ei tohiks panna sõltuvusse tööturuteenuste kasutamisest (s.h. ei tohiks välistavaks asjaoluks olla ettevõtluse alustamise toetuse saamine).

Alternatiivse lahendusena võib kaaluda osalise töötuse võimaldamist ettevõtlusega alustamise „eriklausliga“ perioodil kui majanduses on keerulisemad ajad (näiteks kui töötus ületab teatud kriitilise piiri).

Osalise töötuse süsteemi puhul peaks kattuvusperiood olema piisav (s.t. motiveeriv) – VTK-s pakutud 30 päeva on selleks kardetavasti liiga lühike.

3. Töötushüvitistele kvalifitseerumistingimuste muutmine – täna on kvaliftseerumise tingimused ebamõistlikult ranged. S.t. ainult koondamise korral ja TLS §88 lg 1 p. 1 ja 2 alusel (tööandja algatusel tervislikel põhjustel ja töötaja mittevastavusel tehtavale tööle) ning TLS §91 lg 2 (töötaja algatusel tööandjapoolse lepingutingimuse rikkumise tõttu) töösuhte lõpetamisel saab töötuskindlustushüvitist.

EVEA on seisukohal, et töötushüvitiste maksmine peaks mõistlikus ulatuses olema võimalik ka vabatahtliku töötuse korral.

Kindlasti oleme  veendunud, et töötajapoolse rikkumise korral töösuhte lõpetamisel ei peaks hüvitist saama – see motiveerib töötajaid töösuhtes oma kohustusi täitma ning lepingutingimustest kinni pidama.

Küll aga on äärmiselt oluline ja laiemalt ühiskonna huvides, et töötajal kvalifitseeruks hüvitisele juhul, kui leping on töötaja poolt erakorraliselt  üles öeldud tervislikel põhjustel (TLS §91 lg 3). Kui inimesed sissetuleku kaotamise hirmus jätkavad töötamist ametikohal, mis neile tervise tõttu on vastunäidustatud, siis hilisemad ravikulud on kordades suuremad. Kui aga tervise tõttu töölt lahkujal on turvatunne töötuskindlustushüvitise näol, siis on tal suurem motivatsioon ümberõppeks ning terviseseisundile vastava ameti/töö leidmiseks.

Samuti on mõistlik laiendada töötuskindlustushüvitise saamise õigust olukorrale, kus töösuhe lõpeb poolte kokkuleppel. See võimaldaks „vägisi kestvaid“ töösuhteid (olgu siis töötaja soov ümber õppida ja eluala vahetada, töösuhte „ammendumine „ vms) õigel ajal ja valutult lahendada ning vähendada vaimse kurnatuse ja läbipõlemise tekkimise riski. Täna oleme olukorras, kus isegi töövaidlusorganis lepitusmenetluses kokkuleppele jõudes tuleb kohtu /töövaidluskomisjoniga koostöös otsida töölepingu lõpetamise „sobivat“ õiguslikku alust, et töötajal oleks motivatsioon kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppel töösuhte lõpetamine selliste vaidluste korral aitab säästa menetlusaega ja menetluskulusid ning on kokkuvõttes nii osapooltele kui ühiskonnale kasulikum.

Oleme veendunud, et töötuskindlustus on ja peaks jääma kindlustuseks ning sissemakseid teinud inimesel teatud staažist alates  peaks olema ka poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamisel hüvitise saamiseks ka moraalne õigus – tema eest on töötuskindlustusmakset ju tasutud (s.t. ta on süsteemi panustanud).

Omal soovil lahkumisel (töötaja algatusel korraline ülesütlemine) võiks töötuskindlustushüvitise saamise õigus olla  osaline – s.t. näiteks alternatiivselt kohustusliku staaži nõue võiks olla pikem, hüvitise saamise periood lühem, hüvitisesumma väiksem vms. See on arutamise koht.

Eraldi peame vajalikuks rõhutada, et EVEA ei toeta töötuskindlustussüsteemi vahendite kasutamist väga laialt muudeks eesmärkideks „ennetustegevusena“. Kuna tegu on kindlustussüsteemiga kuhu panustavad töötajad ja tööandjad, siis peab kogutud vahendite kasutamine olema eesmärgipärane. Me ei kujuta ju ette, et kohustusliku liikluskindlustuse vahendeid hakatakse kasutama teehoolduseks (kuigi eesmärk võib olla üllas – teehooldus ennetustegevusena aitab ehk ära hoida liiklusõnnetusi)? Seega oleme veendunud, et liiga laialivalguvad ennetustegevused on raskesti kontrollitavad ning võimaldavad eeldatava kasu asemel vahendite tuuldeloopimist ning tegeliku vajaduse korral (nt. rasketel aegadel) peame jällegi hakkama kvaifitseerumistingimusi karmistama vms.

EVEA seisukohad töötuskindlustussüsteemi ja tööturutoetuste süsteemi ühtlustamise osas kattuvad ümarlaual räägituga – neid on võimalik teatud ulatuses koos vaadata kuid kindlustussüsteemi vahendid ei saa muutuda toetuskassaks. Kindlasti ei toeta me sotsiaalmaksu tõstmist ja selle arvel töötuskindlustussüsteemi kaotamist.

EVEA on valmis osalema VTK edasiarendamise töös ning andma oma panuse töögruppides. Selleks jääme ootama tagasisidet ja kutset.

Heiki Rits

EVEA President

/allkirjastatud digitaalselt/

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA volikogu liige

7. mai 2020

EVEA PÖÖRDUMINE SEOSES VALITSUSE 28.04.2020 VASTU VÕETUD MÄÄRUSEGA Nr 31  JA SELLE RAKENDAMISEGA

28.04.2020 võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu määrus nr. 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi „Määrus).

EVEA hinnangul esineb Määruses suuri puudujääke, mis ei ole kooskõlas Määruse eesmärgiga leevendada COVID-19 levikust ja eriolukorrast tingitud mõjusid majandusele. Need probleemid on juba kandunud nii EAS’i kui KredExi meetmete rakendusmäärustesse ja meetmetingimustesse. EVEA seisukoht põhineb väikeettevõtjate (sh ka mitteliikmete)  tagasisidel, mis viitab fundamentaalsetele puudustele  Määruses ning sellest lähtuvates  KredExi ja EASi kriisimeetmete tingimustes.

Määrus võeti vastu 28. aprillil 2020, kuid see kehtestab piiravaid tingimusi tagasiulatuvalt seisuga 12. märts 2020. Oleme seisukohal, et see ei ole kooskõlas seadusloome hea tavaga, eriti kriisi olukorras, ning riivab paljude kriisis raskelt kannatanud ettevõtjate põhjendatud ootusi abimeetmete kättesaadavuse kohta.  Lisaks kitsendatakse Määrusega põhjendamatult EL riigiabi ajutise raamistiku reeglite rakendamist Eesti kriisiabimeetmetes ning Määruse piirangud on kandunud ka neile meetmetele, millele need ei olnud ette nähtud. Selgitame neid seisukohti detailsemalt allpool.

Avaldame lootust, et veel ei ole hilja sisse viia vajalikke korrektuure, et tagada kriisimeetmete eesmärgipärast  rakendumist ja abi saadavust neile, kes seda enim vajavad.

1. Maksuvõlgade puudumise nõude kuupäev

Määruse § 9 lg 2 kohaselt võib toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning toetuse taotlemise ajal puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Sellest ajalisest tärminist lähtuvad mai alguses avaldatud nii EASi toetusmeetmed kui KredExi erakorralised laenud ja käendused.

EVEA on saanud arvukalt tagasisidet, et selline tingimus on väga ebamõistlik ja diskrimineeriv. Seda põhjusel, et kriis ei saabunud Eestisse päeval, mil Vabariigi Valitsus kuulutas välja eriolukorra.  Juba märtsi alguses oli maailmas agressiivselt leviva COVID-19 koroonaviiruse ja Eestis avastatud juhtumite taustal ettenähtav, et koroonaviiruse mõjud tabavad valusalt ka Eesti majandust. Samuti tundsid paljud turismi– ja toitlustusettevõtted oma majandustulemustes kriisi mõjusid juba veebruarist saadik. Sel ajal ei olnud veel teada, kas ja milliste meetmetega võiks riik tulla ettevõtjatele appi. Kuna olukord muutus ja halvenes iga päevaga, ei olnud paljudel ettevõtjatel piisavalt aega oma rahavoogusid prognoosida ja maksude ajatamistaotlusi ette planeerida. Seega võis paljudel varasemalt väga korrektse maksekäitumisega ettevõtetel tekkida likviidsusraskusi ja vajadus 10.03.2020 tasumisele kuuluvad tööjõumaksud ajatada, et täita esmajärjekorras palgakohustusi töötajate ees ning tekitada puhvrit eesseisva kriisi katteks.

EASi ja KredExi kriisimeetmete tingimuste kohaselt on sellised ettevõtted toetusmeetmest välistatud, kes ei esitanud maksude ajatamise taotlust juba enne sissenõutavaks muutumise kuupäeva 10.03.2020 (tulevase maksukohustuse ajatamine), et MTA-l oleks olnud piisav ajavaru taotluse menetlemiseks (tavakorras on MTA-l menetlemiseks aega kuni 20 päeva) või ettevõtjad, kes esitasid küll kohe 11.03.2020 taotluse, kuid kelle taotlust ei menetletud lihtsustatud korras automaatselt.  Viimasel juhul ei oleks MTA mitte mingil juhul jõudnud ettevõtetele samal päeval ajatamise otsust kätte toimetada, kui praktikas väga harvad erandid kõrvale jätta. Seega on EAS ja KredEx kehtestanud kriisitingimustesse täiesti sobimatu ajalise tärmini, mis seab kriisis kõige varem ja kõige enam kannatada saanud turismi-,  toitlustussektori ja nendega seotud valdkondi väga halba olukorda.

Lisaks on Määruse § 9 lg 2, mis käsitleb konkreetselt vaid toetusi, ehk tagastamatut abi, põhjendamatult laiendatud ka kõigile KredExi poolt hallatavatele finantsinstrumentidele, samal ajal kui Määruse § 10-s, mis käsitleb lisatingimusi finantsinstrumentidele, sellist nõuet ei sisaldu.

Juhime tähelepanu, et EL Riigiabi ajutises raamistikus on ainsaks „punaseks jooneks“ 31. detsember 2019, mille seisuga ei tohi riigiabi taotlev ettevõte olla raskustes.  Samal ajal  kehtivad endiselt üldised riigiabi reeglid, mille kohaselt ei tohi taotleja omada ajatamata maksuvõlga taotlemise esitamisel.

Teeme ettepaneku Määruse § 9 lg 2 kiiremas korras muuta ning sõnastada järgmiselt:  

(2) Lõikes 1 nimetatud toetust võib maksta üksnes juhul, kui taotlemise ajal taotlejal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded.

 Lisaks pakume selguse mõttes tuua ka selle paragrahvi alla täiendava lõigu (3) ning selle all nõue ettevõtte raskustes mitteolemise kohta, mis kehtib ajutise riigiabi raamistiku kohaselt nii toetustele kui finantsinstrumentidele, kuid on jäänud Määruse § 9-s nimetamata, samal ajal, kui kõigi meetmete rakendusmäärused näevad ette sellist piirangut. 

Pakutav muudatus aitaks likvideerida kiiresti olukorra, kus osa turismi- ja toitlustussektorist, aga samuti turismiga seotud valdkondi  jäetakse ebaõiglaselt nii  EASi  kui KredExi toetusmeetmetest kõrvale.

2. Maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegsus

Õigusselgust vajab ka küsimus, millise seisuga peavad ettevõtjal olema maksudeklaratsioonid esitatud. Vaatamata asjaolule, et Määruse § 9 lg 2 ütleb sõnaselgelt, et toetuse taotlemise ajal peavad puuduma tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded, siis EAS tõlgendab küsimust teisiti. EASi kodulehel, COVID-19 meetmeid tutvustava veebiseminariga seotud  KKKs seisab: „Hilinenud deklaratsioone ei tohi olla ettevõttel alates märtsikuust 2020. Märtsikuu deklaratsiooni tähtaeg oli 20.04, mistõttu ei tohiks märtsikuu deklaratsioon olla esitatud pärast 20.04 kuupäeva.“ Selline tõlgendus on meie hinnangul vastuolus Määrusega, mis annab põhimõttelise võimaluse meetme rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamiseks võtta kohustusi kuni 31.12.2020.  Sama küsimus võib tõusetuda ka KredExi praktikas, kuivõrd erakorralise laenu tingimustesse on sisse kirjutatud analoogne punkt.

Palume anda täpsustatud juhised EAS-le ja KredExile, mis vastavad Määruse mõttele ning EL-i vahendite taotlemise tavapärastele tingimustele, mille kohaselt peavad tingimused olema täidetud taotluse esitamise hetkel, mitte mingil ajahetkel minevikus.

3. KredExi erakorralised finantsinstrumendid

Esmalt peame oluliseks märkida, et KredExi poolt olid alates 27.03.2020 avaldatud erakorralise laenu puhul ühed tingimused, mille alusel oli taotlemine avatud alates 03.04.2020, ja millele tuginedes said ettevõtjad esitada laenutaotlusi. 30.04.2020 avaldas KredEx uued erakorraliste laenude ja käenduste tingimused, mis kehtivad alates 7.05.2020 ja sisaldavad täiendavaid tingimusi ning ühtlasi ka erinevat kuupäeva ajatamata maksuvõlgnevuste osas (varasema 01.01.2020 asemel 12.03.2020). Kui KredEx menetleb ka enne 07.05.2020 esitatud laenutaotlusi uute 3tingimuste kohaselt, siis rikub see juba taotluse esitanud ettevõtjate õigustatud ootusi, kuna algsete tingimuste järgi juba taotlenud ettevõtjad enam ei pruugi uutele tingimustele vastata.

EVEA hinnangul tuleks enne 07.05.2020 esitatud taotlusi menetleda veel 27.03.2020 avaldatud tingimuste kohaselt, tehes võimalike mööndusi vaid soodsamate instresside ja lepingutasude suunal.

Lisaks märgime sarnaselt eelmises punktis esitatud argumentatsiooniga, et arusaamatu on maksuvõlgnevustega seonduva kuupäeva kehtestamine 12. märtsi 2020 peale, st päevale, mil Eestis kuulutati välja eriolukord.

Täiendavalt rõhutame, et Määruse § 9 räägib üksnes lisatingimustest toetustele, mitte aga kriisimeetmete raames antavatele laenule, mistõttu pole KredExi tingimuste puhul kohustuslik lähtuda Määruse § 9 lg 2 sätestatud 12.03.2020 kuupäevast. Tegemist ei ole toetuse, vaid laenuga, mis tuleb tagasi maksta kriisiolukorra mõistes väga kõrge laenuintressiga.

EVEAle jääb arusaamatuks, miks on just laenu puhul vajalik kehtestada sedavõrd ranged tingimused. Eriti arvestades asjaolu, et need nõuded on puhtalt siseriikliku otsustuspädevuse raames kehtestatavad ega tulene Euroopa Liidu riigiabi ajutisest raamistikust majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis (2020/C91 I/01).

4. Tööjõukulude ja tööjõumaksude ületähtsustamine kriisiabi summade arvestusbaasina on väikeettevõtjatele diskrimineeriv

Peame põhjendamatuks pea kõigi toetusmeetmete ja -summade sidumist ettevõtja poolt kantud tööjõukuludega või makstud tööjõumaksudega. Selline lähenemine jätab kriisiabisaajate ringist välja üle 60 000 tegutsevat ettevõtet, kes ei kasuta töölepingut oma tegevuse korraldamisel või kasutab oma teenuste pakkumisel innovaatilisi, personalivabu lahendusi. Töölepinguga personali olemasolu ületähtsustamine on vastuolus tööturul toimuvate trendidega ning diskrimineerib väga suurt osa kõige väiksematest ettevõtjatest. Oleme nõus, et abisaajate maksukäitumine on õiglane riigiabi andmise kriteerium, kuid ei saa nõustuda, et arvesse peavad minema üksnes tööjõumaksud. Miks ei arvestata teisi ettevõtja poolt tasutud riigimakse?

Teeme ettepaneku vahetada kõigi EAS’i ja teiste võimalike rakendusasutuste toetusmeetmete tingimustes, kus kasutatakse tööjõumakse toetuse arvestuse baasina, uueks baasiks riigimaksud.

Teeme ettepaneku lähtuda kriisimeetmete rakendamisel vaid nendest piirangutest, mis on sätestatud EL ajutises riigiabi raamistikus. 

Ühtlasi peame eriti oluliseks kasutada kriisimeetmete rakendamisel piiranguteta kõiki ajutise raamistiku võimalusi, mitte piirates toetuse arvestusbaasi vaid tööjõukuludega, vaid kasutades selleks ka ettevõtte käivet ning põhjendatud likviidsuse vajadust kuni 18 kuu perioodiks.

Heiki Rits

EVEA president

evea@evea.ee

Marina Kaas, marina@evea.ee , tel. 50 21 484

BBT pakub erinevaid tooteid ja teenuseid, mis aitavad kliendil viimistlusmaailmas rahulikult ja tõrgeteta igapäevatööd teha. EVEA liikmesoodustus -10%.

Oma tegemistes peame oluliseks usaldusväärsust, kliendikesksust ja koostööd.  Meie eesmärk on olla kliendile hea partner ja kaasamõtleja.

Meie pakutavatest toodetest ja teenustest täpsemalt.

Tööstuslikud viimistlusseaded ja erilahendused:

• vedelvärvi- ja pulbervärviseadmed
• haavel ja haaveldusseadmed
• mõõteseadmed
• tööstulik ventilatsioon
• viimistlusliinide terviklahendused

Tööstus- ja ehitusettevõtteid toetavad teenused:

• seadmete remont ja hooldus 
• seadmete paigaldus ja kolimine
• seadmete rent

Koostööpartnerid, kellega oleme loonud head kontaktid ning omame esindusõigust Eestis:

• Graco (vedelvärvilahendused)
• Airblast (haaveldusseadmed)
• Formeco (lahusti destillaatorid)
• Defelsco (mõõteseadmed)
• Å.GramA/S (ventilatsiooni ja filtersüsteemid)
• Dan Fugt Denmark ApS ( niisutusseadmed)

Tule tutvu meie tegemistega Facebookis!

Võta julgelt ühendust meie müügitiimiga, kes aitavad Sind hea meelega.

Tel +372 522 1912, Raavo Kangur

Tel +372 515 3829, Fredy Himberg

Tel +372 525 9155, Maksim Bulgarin

Meie aadress:

BBT OÜ

Allika tee 14, Peetri,

Rae vald, Harjumaa, 75312

info@bbt.ee

www.bbt.ee

Heade soovidega/Best regards

Raili Kangur

Büroojuht/ Office manager

BBT OÜ

+372 527 8773
raili@bbt.ee
www.bbt.ee
Allika tee 14/7; Peetri, Rae vald Harjumaa – Estonia 75312

MIS ON EVEA?
EVEA on Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtjate esindusorganisatsioon, mille eesmärk on esindada ja kaitsta väike- ja keskmiste ettevõtjate huve ning tugevdada oma liikmete konkurentsivõimet.
EVEA tagab, et väike ja keskmine ettevõtja on nähtav ning kuuldav ka perioodidel, mis valimiste vahele jäävad.
EVEA seisab selle eest, et ettevõtjal oleks lihtne äri alustada, ajada ja arendada nii kohalikult, üle-eestiliselt kui rahvusvaheliselt.
EVEA liikmena oled lisaväärtust loova aktiivsete ettevõtjate võrgustiku, sõpruskonna liige.
EVEA liikmena on Sinu käsutuses lai valik liikmeteenuseid ja väga soodsaid pakkumisi.
EVEA on olnud Eesti ettevõtjate teenistuses alates 1988. aastast.
EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu üle 6000 VKE (väikese ja keskmise suurusega ettevõtte).