Ettevõtjad kogevad halduskiusu
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) liikmete seas märtsikuus tehtud küsitlusest selgub, et üle poolte ettevõtjatest on kogenud halduskiusu. EVEA teeb ettepaneku hakata jõuliselt vähendama väikeettevõtetele kehtivaid nõudeid.
„Kuivõrd ettevõtjate edukusest sõltub kogu ühiskonna heaolu, peab meie eesmärk olema ettevõtlusega tegelemise lihtsus. Eesti on väike riik ja oleme olnud uhked oma väheste regulatsioonide üle, kuid kahjuks ei saa seda enam öelda, ” ütles EVEA president Ille Nakurt-Murumaa. “Lõputu vaidlemine riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega käib väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele üle jõu. Kui avalikul sektoril on vaidlemiseks piiramatult aega ja raha, siis ettevõtjatel need võimalused puuduvad ning majandust arendavad tegevused jäävad lihtsalt tegemata.“
95% Eesti ettevõtetest on alla 10 töötajaga mikroettevõtted ja ligi 80% Eesti töötajatest töötavad väike- ja keskmistes ettevõtetes.
Märtsikuus EVEA liikmete seas tehtud veebiküsitlusest selgus, et 61% vastajatest on kogenud avaliku sektori poolt halduskiusu, kus ametkond on teinud asjaajamise põhjendamatult keeruliseks. „Ettevõtjad tõid küsitluses esile juba esitatud dokumentide või sisutute dokumentide korduvad nõudmised, pikad menetlustähtajad, ettevõtete pidevad ja sisulise põhjenduseta külastused (nn rutiinne kontroll), pisiküsimuste lahendamiseks suure hulga ametkondliku ressursi kaasamise, kahjuks ka ametiasutuste sõnamurdlikkuse, kus käigu pealt muudetakse nõudeid,“ lisas Nakurt-Murumaa.
Järjest teravam probleem on samade nõuete kohaldamine väike-, keskmise- ja suurettevõtetele olenemata tegelikust riskiastmest. „Näiteks kõik töötajatega ettevõtted peavad esitama täismahus töökeskkonna riskianalüüsi. Seda isegi juhul, kui omanik on ainus töötaja ja teeb kodukontoris arvutitööd,“ märkis ta.
Nakurt-Murumaa sõnul tuleb riigil alustada kiiresti ülepingutatud nõuete kaotamist ja ettevõtlust soosiva tegevuskeskkonna loomist. „Sellised ülepingutatud nõuded nagu näiteks madalate riskidega mikroettevõtete töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine tuleb kaotada, sest nende koostamine on kurnav väikeettevõtjale, nende täitmise kontrollimine on kurnav maksumaksja rahakotile ja need ei vähenda tegelikke riske,“ ütles Nakurt-Murumaa. „ On hulk tööohutuse nõudeid, mis kuni 10 töötaja ja väikeste riskidega – näiteks tavalise kontoritöö riskidega – ettevõtetele ei peaks kehtima ja see aitaks hoida kokku ka maksumaksja raha.“
