EVEA seisukohad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule 615 SE

EVEA koondab väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid üle Eesti (s.h. ka hõredalt asustatud või muul põhjusel töötajate nappuse all kannatavatest piirkondadest). Meie liikmete hulgas on väga erinevate tegevusvaldkondade ettevõtteid – nii ühemeheosaühinguid kui ka suuremaid. Töösuhteid (s.h. tööohutust) reguleerivad normid ning regulatsioonidega ja nende sagedase muutmisega kaasnev ja sageli põhjendamatult suur halduskoormus  mõjutavad meie liikmeid otseselt ja vahetult. Oleme seisukohal, et eelnõu 615 SE on samm vajalikus suunas kuid samas on eelnõus ülereguleerimist ning norme, mis põhjustavad just väljaspool suuremaid linnu asuvatele, sageli väikestele tööandjatele olulist ja üle jõu  käivat lisakulu ning suurendavad TTOS sagedase muutmise asemel vajalik kogu ohutusalase regulatsiooni ajakohastamine tervikuna ning Eesti regionaalset arengut ja mikro- ning väikeettevõtete vajadusi arvestades. EVEA murekohad eelnõus 615 SE ja ettepanekud nende murede lahendamiseks:

1. Eelnõu §1 p 6 – TTOS §12 lõikes 3 asendatakse sõna „tervisekontrolli“ sõnadega „töötervishoiuteenuse osutamise“ – on äärmiselt oluline eristada kohustuslik töötervishoiuteenus (tervisekontroll) muudest teenustest ning loobuda kohustuslike töötervishoiuteenuste loetelu laiendamisest.

Kavandatav TTOS § 13¹ – töötervishoiuteenus – vajab põhjalikku kaalumist kuna maapiirkondades ja väiksemates linnades (kus kohapeal ei ole töötervishoiuteenuse osutajaid) on teenuse osutamise kulu ja sellega kaasnevad lisakulud (töötajate töötasu säilitamine tervisekontrolli ajaks) niigi oluliselt suuremad ja väikestele ettevõtetele üle jõu käivad. Ettevõtjad ei suuda eelnõus kavandatud töötervishoiuteenuseid tellida ning kavandatud normid (TTOS § 13¹ lg 3 punktid 1; 4; 5) on ka osaliselt ebamõistlikud kuna dubleerivad töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisele seatud eesmärke. Tööandjal peab loomulikult olema võimalus selliseid teenuseid töötervishoiuteenuse pakkujalt osta (sealhulgas tellida ka riskianalüüsi läbiviimist töötervishoiuarstilt) kuid see ei saa olla kohustus olukorras, kus tööandja on juba läbi viinud riskianalüüsi.

2. Eelnõu §1 punkt 10 „TTOS §13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: tööandja on kohustatud määrama töötaja terviseandmeid töötleva isiku, kellel on nende andmete osas tähtajatu saladuse hoidmise kohustus“ on tööandjatele (eriti mikro- ja väikeettevõtjatele) järjekordne isakoormus ning paljud tööandjad ei suuda orienteeruda, milliseid spetsialiste ja andmetöötlejaid on neil vaja määrata.

EVEA ettepanek on täiendada kavandatud normi ning lisada, et kui tööandja ei ole töötajate terviseandmeid töötlevat isikut määranud, eeldatakse, et selleks isikuks on töökeskkonnaspetsialist. Vajadusel täiendada TTOS §16 (töökeskkonnaspetsialisti kohustused) asjakohase sättega.

6. Kindlasti on vajalik TTOS §13¹ lõikes 8 „Tööandja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud ajale töötaja tervisekontrolli töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas.“ Täpsustada, et töötervishoiuarstil on õigus tervisekontrolli sagedust tavapärase 3 aasta asemel lühendada PÕHJENDATUD JUHTUDEL. Täna on paljud tööandjad hädas sellega, et töötervishoiuarst määrab rutiinselt kõigile ettevõtte töötajatele (sõltumata töötajate terviseseisundist, töö iseloomust või riskianalüüsi tulemustest) tervisekontrolli sageduseks 1 või 2 aastat. Selline olukord põhjustab tööandjatele aga väga suurt lisakulu ja mikro- ning väikeettevõtjad (kelle kulud töötervishoiuteenusele on tegutsemiskoha tõttu nagunii oluliselt suuremad) ei suuda seda kulu kanda.
7. Eelnõuga kavandatud täpsustused kaugtöö tegemise, sealhulgas kaugtöö riskide hindamise osas on proportsionaalsed ja mõistlikud ning arvestades, et kaugtöö tegemine toimub nagunii ainult poolte kokkuleppel, siis saab vajalikud tingimused ja töökohas sisustamise põhimõtted kokku leppida. Samas oleme nõus Eesti Kaubandus-tööstuskoja kaugtöö teemaliste ettepanekutega (kiri 25.05.2022).
8. Eelnõu §1 punkt 16 „§14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjakohasest vastutusest, välja arvatud juhul, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja tööandja on täitnud kõik käesoleva seaduse §-s 13⁵ nimetatud kohustused.“ on arusaamatu ja segadusttekitav. Ka ühelgi muul juhul ei vabane tööandja asjakohasest vastutusest ega peagi vabanema. Juriidiline vastutus ja selle tekkimise alused on põhjalikult reguleeritud ning vastutuse tekkimine ilma süülise aluseta (s.t. tööandja on kõik kohustused täitnud) ei ole võimalik, seega puudub vajadus seda eraldi rõhutada kaugtöö tegemise kontekstis. Selline ülereguleerimine ei ole vajalik.
9. Eelnõu §1 punkt 24 „TTOS §22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus.“ On ebaõnnestunud ning võib põhjustada segadust tööõnnetuste fikseerimisel.

Nimelt saadavad täna tööõnnetuse teatisi Tööinspektsioonile peamiselt aktiivravihaiglate erakorralise meditsiini osakonnad, kuhu töötajad trauma (töövigastuse) korral esmaselt pöörduvad. Samas ei väljasta eelnimetatud tervishoiuasutused töötajatele töövõimetuslehti (välja arvatud kannatanu hospitaliseerimisel). Seega võib eelnõus kavandatud muudatuste jõustumisel suur hulk tööõnnetusi jääda arsti poolt Tööinspektsioonile edastamata (kuna perearst ei pruugi teatist esitada).

7. On mõistlik TTOS muutmisel ühtlasi kõrvaldada aastaid kestnud olukord, kus tööandjat teavitatakse kutsehaigusest kuid ei teavitata tööst põhjustatud haigestumisest. Tööandjad ei saa analüüsida tööst põhjustatud haigestumiste põhjusi ning kavandada õigeaegseid muudatusi, saamata õigeaegset ja asjakohast teavet niisuguste tööhaiguste diagnoosimisest tema ettevõtte/asutuse töötajal.

Kuna eelnõuga laiendatakse nagunii oluliselt tööandjate kohustusi ja õigusi töötaja terviseandmete töötlemisele, siis on asjakohane ühtlasi kõrvaldada seadusest ka senine puudus. Oleme valmis oma seisukohti (mida oleme korduvalt ka Sotsiaalministeeriumi ametnikega arutanud) tutvustama ning selgitama Riigikogu sotsiaalkomisjonile. Ille Nakurt-Murumaa EVEA asepresident