Skip to main content

EVEA taunib ettevõtluse häbimärgistamist ja osaühingute ning maksupetturite vahele võrdusmärgi panemist

21 veebruar, 2024
Rahandusministeeriumi plaan hakata arutama võimalusi, kuidas eelarveaugu täitmiseks seada erinevaid piiranguid ja nõudmisi väikestele äriühingutele, muuhulgas näiteks maksustada osaliselt osaühingu omanikele makstavad dividendid sotsiaalmaksuga, seada ülempiir teatud kuludele,   tekitab ebaõiglust ega anna riigile oodatud tulemust. Ministeerium ei ole seni esitanud mingeid analüüse, kui palju riigi hinnangul  on jäänud ettevõtjatelt makse saamata ning kui palju loodetakse uute survemeetmete abil kokku koguda. „EVEA ootab rahandusministrilt ka selget seisukohta – kui palju riigi arvates osaühingute omanikud peaksid iseendale töötasu ja riigile tulu- ja sotsiaalmaksu maksma. Kuna planeeritavate muudatuste aluseks olevaid analüüse ei ole ettevõtjatele tutvustatud ja ettevõtlust koordineeriv minister  Tiit Riisalo  rõhutas, et ettepanekute arutamine on algusjärgus ja   edaspidi tuleks kaasata ka ettevõtjad, siis loodame, et rahandusministeerium ei jaga eelarve puudujääki lihtsalt ettevõtjate arvuga ning ei kehtesta igale ettevõtjale kohustuslikku töötasu“, märkis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA)  president Ille Nakurt-Murumaa. „Eesti Maksu- ja Tolliameti juht on hiljuti välja toonud, et Eesti on maksude kogumise tõhususe osas Euroopa Liidus ja OECD võrdluses tõhusamaid. Kuna maksuhalduril on olemas kõik andmed ettevõtjate töötasu- ja dividendimaksete kohta, tuleb tõhustada kahtlust äratavate ettevõtete kontrolli. Selle asemel aga häbimärgistatakse mikroettevõtlust ning plaanitakse karistada kõiki osaühingute omanikke ja vähendada soovi ettevõtlusega tegeleda.  Enne uute survemeetodite väljatöötamist ja uute maksude kehtestamist peab riik väga tõsiselt kaaluma, kas neid on ikka vaja või ehk piisab juba sisse seatud maksude hoolsamast kogumisest,“ tõi EVEA president Ille Nakurt-Murumaa välja plaani peamise kitsaskoha. EVEA jätab hetkel kõrvale muud teemad (käibemaksukohustuslase piirmäär, ettevõtlusega seotud kulud jms) ning toob välja mõned seisukohad ja ettepanekud, kuidas suurendada riigi maksutulude laekumist osaühingute sotsiaalmaksu arvel ja ettevõtjate tööjõumaksude vältimise vähendamiseks. 1) Enne osaühingu dividendide maksustamist ja muude seadusmuudatuste tegemist tuleb riigil esitada konkreetne analüüs: kui suur protsent ettevõtjatest väldib tööjõumaksude tasumist, kui suur on see maksusumma, mida ebaausad ettevõtjad jätavad töötasu asemel dividende makstes tasumata. Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on seisukohal, et muudatuste tegemiseks peaks olema selge „probleemikirjeldus ja definitsioon“, nagu märkis oma kommentaaris koja peadirektor Mait Palts 2) Riigieelarve puudujäägi katmiseks ei või karistada kõiki osaühinguid. Maksuhalduril on võimalus analüüsi abil välja selgitada ettevõtted, mille puhul on küsitav, kas omanikud saavad tulu ettevõtlusest või hoopis töö tegemisest. Maksuhalduril on kõik õiguslikud hoovad selliste ettevõtjate korrale kutsumiseks, kes oma maksukohustust ei täida. 3) Maksu- ja Tolliamet peab rohkem tähelepanu suunama ka nn tööampsude ja platvormipõhiste elatusallikate maksustamisele. Kindlasti lisandub tänavu uusi maksumaksjaid tänu sellele, et sel aastal peavad platvormid esimest korda maksuametile teatama, kellele nad rahalisi väljamakseid tegid. Samas on platvormipakkujad siin kindlasti juba mitu sammu ette mõelnud ning paljud platvormi vahendusel töötegijad suunanud ettevõtjaks hakkama. 4) Kui riik ütleb, kui palju on  ettevõtjaid, kelle ainus elatusallikas on dividenditulu, siis saame ühiselt arutada, kas tegu on ikka maksupetturitega või on riigil endal paar sammu astumata. Usume, et riik peab tõsiselt kaaluma, kas osaühing, FIE või ettevõtluskonto on 21. sajandil suurt individuaalset vabadust soovivatele, iseendale tööd andvatele mikroettevõtjatele sobivad ettevõtlusvormid või peaksime tunnistama, et meie äriseadustik vajab hädasti ajakohastamist. 5) Töölepingu alusel töötamise (töötasu saamise) asemel iseendale tööandjaks olek ja teenuse osutamine läbi sobiva ettevõtlusvormi on seaduslik ja lubatud tegevus. Seda eelistavad reeglina kõrge riskitaluvusega ja suure töövõimega inimesed, kes tahavad teha rohkem, kui seda võimaldab ajale jalgu jäänud töölepingu seadus. Teenust osutama palgatakse ühemehefirmad peamiselt siis,  kui ettevõttel on liiga riskantne palgata töötajat (ei suudeta tagada regulaarset hõivatust või kontrollitud tööaega) või ei ole teenust vaja sellises mahus, et palgata kasvõi poole kohaga töötajat. Sotsiaalmaksu miinimummäär aga muudab väga väikese koormusega töötaja palkamise majanduslikult ebaotstarbekaks. Lisaks tekib tööandjal kohustus anda puhkust, korraldada tervisekontrolli jms. Mikroettevõtjast teenuseosutaja vastutab nende asjade eest aga ise. Samuti kannab selline teenusepakkuja oma töövahendite, tööriiete, tervisekontrolli korraldamise ja muud kulud. 6) Isegi juhul, kui osaühingu juhatuse ainus sissetulekuallikas on dividenditulu oma ettevõttest, ei saa seda tegevust automaatselt lugeda ebaseaduslikuks ning maksustada sotsiaalmaksuga. Näiteks investeerimisfirmade puhul on ju täiesti normaalne, et töösuhtele sarnanevat tegevust ei esine ning seega puudub vähimgi põhjus töötasu maksta. Kokkuvõttes on väga ebaõiglane kahtlustada maksude vältimises kõiki väikeettevõtjaid, kes maksavad endale dividende või valdkonna keskmisest madalamat töötasu. Mikroettevõtja on nagu rööprähkleja – mida väiksem ettevõte, seda rohkem peab ettevõtja lisaks juhtimisele ja erialasele (kõrgelt tasustatavale) tegevusele tegema muid,  madalamalt tasustatud töid. Näiteks väikeses õigusbüroos peab jurist tegelema asjaajamise, koristamise, kontoritarvete hankimise ja muuga. Väikeettevõtja ei saa endale püsivalt kõrget palka maksta, kuna võib selguda, et mingil perioodil puuduvad selleks vahendid või tuleb teenitud raha koguda vajaliku investeeringu jaoks. Ettevõtlusvabadust kaitseb Eestis Põhiseadus. Ettevõtjale peab jääma vabadus oma ettevõtte äritegevust planeerida ja korraldada. Kui riik seda õigust tunnustab, siis jagub ettevõtjatel ka tulevikus ettevõtlikust ning säilib maksutahe.