Töökeskkonna riskianalüüs mikroettevõttes – EVEA lihtsustusettepanekud
Seoses sellega, et Tööinspektsioon saatis hiljuti 22 000-le mikroettevõtjale teavituse töökeskkonna riskianalüüsi puudumise kohta, on paljud ettevõtjad hetkel olukorras, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab kõiki tööandjaid koostama töökeskkonna riskianalüüsi ja esitama selle Tööinspektsioonile. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) peab töökeskkonna riskianalüüsi oluliseks tööriistaks, mis aitab maandada tervisekahjustuste ja tööõnnetuste riske ettevõtetes. Samas leiame, et tänane regulatsioon ei arvesta piisavalt mikroettevõtete eripäraga ning on sageli põhjendamatult koormav.
1. Eestis on terve hulk ettevõtteid, kus ainsateks töötajateks on ettevõtte omanikud/juhatuse liikmed. Sageli on tegu „ühemehe-ettevõtetega“, kus omanik täidab kõiki erinevaid rolle, muuhulgas on ta riigi survel sõlminud iseendaga töölepingu. Meie hinnangul ei peaks olukorda, kus juhatuse liige on samal ajal ka töötaja, käsitlema tavapärase töösuhtena, mistõttu ei peaks sellistele ettevõtetele, kus töötavad vaid ettevõtte omanikud ja juhatuse liikmed, rakenduma töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja kohustused riskianalüüsi ja ohutusjuhendite koostamiseks, esmaabiandja määramiseks ja koolitamiseks jne.
2. Leiame, et riskianalüüsi formaalse dokumendi koostamine ja esitamine ei ole mõistlik, kui ettevõttes on vähem kui 10 töötajat ning töö ei ole seotud eririskidega. Näiteks kuvaritöötaja tööga seotud riske saab edukalt maandada ilma igas ettevõttes riskianalüüsi dokumenti koostamata. Väheste töötajate ja kontoriruumis asuvate töökohtade korral on tööga seotud terviseriskid nii tööandjale kui töövõtjale arusaadavad ka ilma suurema bürokraatiata. Riskianalüüsi formaalse dokumendi puudumine ei vabasta tööandjat vastutusest selle eest, et töökeskkond vastaks tööohutuse nõuetele ja riskid oleksid teadvustatud. Oluline on vabastada väiksemad ettevõtted liigsest halduskoormusest ja riik sisutust järelevalvetegevusest.
3. 01.01.2023 jõustunud töötervishoiuanalüüsi korraldamise lauskohustus on samuti põhjendamatu haldus- ja finantskoormus ning seab ettevõtted ebavõrdsesse olukorda sõltuvalt tegevuskohast. Samuti vajab kiiret muutust 1999. aastast kehtiv töötajate tervisekontrolli süsteem. On ammu selge, et tänane mudel on põhjendamatult kulukas ning seab regioonides tegutsevad ettevõtted väga keerulisse olukorda – teenus pole lihtsalt kättesaadav või on kättesaadav väga suurte kuludega. Mõistlik on korraldada töötaja tervisekontroll nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates juhul, kui töötaja töös on eririskid. Muudel juhtudel peaks see kontroll toimuma esmatasandil (perearsti juures) ning eriarsti (töötervishoiuarsti) juurde suunatakse vajaduse korral – näiteks kui tervise halvenemise põhjuseks võib tõenäoliselt olla mõne töökeskkonna ohuteguri toime. Ja siis võib tööandjal tekkida kulude katmise kohustus.
