Üleriigiline miinimumpalk tuleb kaotada

EVEA tegi Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale ettepaneku kaaluda praegu kehtiva mudeli järgi – laiendatud kollektiivlepinguna –   üleriigilise kohustusliku miinimumpalga kaotamist. Ettepanekut arutatakse nõukoja juulis toimuval istungil. 

“Üleriigiline kohustuslik  miinimumpalk, mille lepivad kokku need, kellesse see tegelikult ei puutu, tuleb kaotada, sest see piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning halvendab elu Eesti maapiirkondades,” ütles EVEA president Ille Nakurt-Murumaa. “Teise võimalusena saaks kaaluda miinimumpalga sidumist piirkonna või tegevusala keskmisega või indekseerimist majanduse üldiste kasvunumbritega. Näiteks majanduslanguse tingimustes pole asjakohane pidada läbirääkimisi kõigile ettevõtetele kohustusliku miinimumpalga tõstmise üle.” 

Eesti 156 000 ettevõttest 95% on kuni kümne töötajaga väikeettevõtted, kus töötab kokku ligi 80% kõikidest töötajatest. Kuigi alampalk puudutab enim mikro- ja väikeettevõtteid üle Eesti, siis kõiki tegevusalasid ja kohustusliku alampalgamäära lepivad kokku endiselt suurettevõtteid esindav Eesti Tööandjate Keskliit ja väikest osa töötajatest esindav Eesti Ametiühingute Keskliit. 

Nakurt-Murumaa sõnul mõjutavad alampalgamäära aluseks olevat keskmist palka enim Tallinn, Harjumaa ja Tartumaa ning sektoritest avalik sektor, IT- ja finantssektor. “Kõige rohkem mõjutab keskmise palga alusel kokkulepitud alampalk aga väikeettevõtteid, kelle töötajad reeglina ametiühingusse ei kuulu. Praegu tehakse otsused üle väikeettevõtjate peade ja näiteks maapiirkondade ettevõtjad pannakse sellega rahaliselt keerulisse olukorda ning maapiirkondade inimeste töökohad kaovad,” lisas ta. “Kuigi oleme teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile korduvalt ettepaneku muuta senist vildakat praktikat,  siis bürokraatia vähendamise ja ettevõtluse edendamise seisukohalt oleks kõige mõistlikum üleriigiline miinimumpalk üldse kaotada või selle arvutamine sektorite ja piirkondade lõikes automatiseerida.”

Töölepingu seadusele viidates vildakat halduspraktikat viljeledes lähtub Vabariigi Valitsus  iga-aastase töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust.

Olulisemad ettepanekud töölepingu (TLS) ja kollektiivlepingu seadustesse (KolS):

• Kehtiv kollektiivlepingute laiendamismehhanism piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning on mikro- ja väikeettevõtetele ülekohtune ja liigselt koormav. Samuti kahjustab see ebamõistlikult konkurentsi ja Eesti regionaalset arengut. Alampalga kokkulepe kui laiendatud kollektiivleping ei arvesta Eesti regionaalseid erisusi ning mikro- ja väikeettevõtjate huve.
• Laiendatud kollektiivlepingute sõlmimine (KolS § 42) täna kehtival kujul tuleb lõpetada, sest kahjustab oluliselt mikro- ja väikeettevõtjate ettevõtlusvabadust. 
• Üleriigilise töötasu alammäära kokkuleppe (KolS § 46; TLS §29 lõige 51 ) kui laiendatud kollektiivlepingu sõlmimine ilma väikeettevõtjaid kaasamata riivab mikro- ja väikeettevõtjate ettevõtlusvabadust ning on otseselt kahjulik Eesti regionaalsele arengule. 
• KolS §46 lõikes 1 järgi võivad töötajate keskliit ja tööandjate keskliit laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu alammäära, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele. Ilma adekvaatseid esindatuse kriteeriume määramata ning mikro- ja väikeettevõtteid kaasamata (viimased moodustavad ülekaaluka enamuse Eesti ettevõtetest) on tegu ebaproportsionaalse ning tootlikkust, riigi regionaalset arengut ja ettevõtlusvabadust kahjustava regulatsiooniga.  Selle asemel võiks piirduda valdkondlike või regionaalsete alampalga kokkulepetega.