Küsib ajakirjanik Siiri Liiva:
Mind huvitab, mis olid täpsemalt need teemad, millele EVEA esmaspäevane kohtumine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriga keskendus.
Teemasid oli palju, kuna viimati kohtusime ministriga maikuus, eriolukorra lõpus. Kutsusime minister Siemi üles seisma valitsuses väikeettevõtjate eest, sest viimasel ajal tunnetame Eesti majanduskliima halvenemist ja väikeettevõtjatele kahjulike otsuste kuhjumist. Olulisimaks teemaks oli ettevõtjate esindusorganisatsioonide parem kaasamine MKM’I otsuste ettevalmistamisel, sh ka EL taastevahendite osas kaasarääkimine.
Samuti täiendavad võimalikud tugimeetmed neile, kes said kriisis kõvasti pihta, kuid erinevatel põhjustel on seni kriisiabita jäänud. Minister nõustus, et suhtlemine võiks olla tihedam. Kohal oli ka “VKE erisaadiku” (eng. “SME Envoy”) rolli täitev asekantsler Viljar Lubi, kes lubas EVEA tõstatatud spetsiifiliste teemadega koheselt tegeleda ning olla ka edaspidi abiks VKE probleemide lahendamisel. Loodame, et see oli siiras jutt.
Kui palju kindlust andis see kohtumine, et mingid täiendavad toetusmeetmed võiks tulla näiteks turismisektorile või konkreetselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele?
Kindlust see kohtumine ei andnud, kuid täiendavate toetusmeetmete osas ei ole valitsuskabinetis üksmeelt, see sai selgeks. Positiivne oli, et minister pakkus välja midagi kohe ja praktilist ära teha. Järgmisel päeval saigi saadetud ministeeriumile üsna detailne ja meie varasemaid ettepanekuid koondav ja täpsustav pakett, millised valdkonnad uuest 5 miljoni eurosest turismimeetmest peaksid samuti osa saama, ja mitte ainult väiksemad reisibürood, käsitöö- ja suveniiride tootjad ning müüjad, meelelahutusteenuseid pakkuvad ettevõtjad jt.
Kõik need on kriisis suurima (70-100%) käibekaotuse teinud ettevõtlusvaldkonnad, kelle toetamist peame väga oluliseks Eesti kui turismi sihtkoha atraktiivsuse säilitamiseks ja turumoonutuste vältimiseks suuremate firmade kasuks. Suur osa nendest ettevõtjatest ei ole seni kvalifitseerunud turismisektori kriisiabile ja Töötukassa palgatoetusele.
Meile rõhutati, et kaasamine on momendil põhjendamatu, kuna raha, seega otsuseid pole. EVEA jäi seisukohale, et raha on olemas nii riigi poolt võetud laenudena kui ka Euroopa Liidus taastevahenditena planeeritud ja kindlas summas Eestile reserveeritud.
Selles valguses soovimegi kaasamist, mitte otsustest hiljem kuulda. Juhtisime tähelepanu, et maaeluminister ja kultuuriminister võitlevad edukalt oma ettevõtjatele lisaabi saamise eest, loodame väga, et ka ettevõtluse ja majanduse eest otse vastutavad ministrid ja ametnikud seisavad kogu oma sihtgrupi eest. Seda kahjuks ei kinnitanud majandus- ja taristuministri 3. detsembri väljaütlemine Aktuaalses Kaameras, mis tähendas lühidalt, et kuna valitsus ei planeeri lähiajal riigi ega ka sektoripõhiselt täielikku sulgemist, siis ei ole plaanis ka täiendavaid toetusmeetmeid, sh ka sektoripõhiselt.
Näeme, et riik on järjekindlalt distantseerumas kriisi mõju leevendamisest ettevõtjatele ning püüab iga hinna eest vältida sellega seotud kulude kandmist, lükates neid igal võimaliku viisil ettevõtjate enda kaela, rääkimata koormuse lisamisest (haigushüvitiste, kollektiivlepinguga seotud seaduste kiireloomuliste muudatuste näol jne).
See suhtumine ja olukord on diametraalne meie põhjanaabrite valitsuste tegevusega, kes rakendavad ulatuslikke ja kogu kriisiperioodi vältel jätkuvaid tugimeetmeid covid-kriisist kannatanud ettevõtjatele, saades aru, et see on nende endi maksutulubaasi päästmine. Sel asjaolul saab veel olema väga pikk negatiivne mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele kriisi lõppedes, sest erinevalt oma Põhjamaade konkurentidest väljume kriisist räsituna ja võlgades.
Millised täiendavad toetusmeetmed tunduvad täna kõige realistlikumad ja mis ajaraamis? Ehk mille osas on valitsus võib-olla valmis oma seisukohta muuta? Kas täiendav palgatoetus nt turismisektorile on kõne all või pigem mitte?
Mingite toetusmeetmete osas uut infot kohtumisel ministriga ei tulnud, v.a. et novembris täiendavalt turismile eraldatud 5 miljoni euro kasutuse kohta on MKM valitsusele esitanud mitu alternatiivset stsenaariumit. Ettevõtjatega neid arutada ei taheta, mis viitab ohule, et jaotus ei tule taas õiglane. Meil on Eestis tekkinud täiesti uudne olukord huvigruppide kaasamisega – seda lihtsalt ei tehta!
Välisvahendid on üsna realistlikud ning kui Euroopas on otsused tehtud, siis leiame, et on võimalused ka sildfinantseerimiseks, et kiirendada abi jõudmist sihtgruppideni, kellest kesksel kohal on just väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Kindlasti ka olemasolevate vahendite kasutamine oleks võimalik (seda enam, kui jätkuvalt seisab pea mitme miljardine laenuraha riigikassas jõude).
Palgatoetusest on palju räägitud ning väidetavalt on 25 miljonit ka kabineti laual. Küsimus on muidugi, kellele seda varsti tasuda, kui paljud turismiettevõtjad on enamuse töötajaid juba koondanud ning vajavad likviidsusabi, et reisimise ja muude piirangute lõpuni oma ärid elus hoida, et saaks esimesel võimalusel ka töökohad taastada.
Kõik need otsused on puhtalt poliitilise tahte taga! Oleme kuulnud, et koalitsioonis ei suudeta leida konsensust. Ajakirjanikel oleks hea välja uurida, mis põhjusel ja kelle taga kriisiabiga seotud otsused seisavad.
Kui realistlikuna tundub, et mingitele sektoritele kehtestatakse kriisist välja tulemiseks maksumoratoorium – kas siis tööjõumaksude, käibemaksu või mingite aktsiiside osas?
Moratooriumidest pole viimasel ajal juttu olnud, küll aga tasub kaaluda EVEA ettepanekuid maksutagastuse osas – see lahendaks nii palgatoetuse pooldajate kui teiste hätta sattunud ettevõtjate probleeme. Oleme seda lahendust valitsusele korduvalt pakkunud, kuid tundub, et plaan on venitada täiendavate toetusmehhanismide avamisega niikaua, kuni abivajajate hulk loomulikul teel kahaneb miinimumini ja vaktsiini abil elavneb ka reisimine.
Selleks ajaks on jäänud ellu ja tegutsevad vaid mõned suuremad tegijad. Seda on valitsuse ja riigi esindajad korduvalt nimetanud “turupuhastumiseks”. Üsna küüniline, kas pole?
Kui edukaks te ise seda esmaspäevast kohtumist peate? Kas minister lubas mingeid kindlaid samme ka selle järel astuda?
Meeldivast sammust, kohe midagi praktilist ära teha, oli juba eelpool juttu, aga edukaks saab kohtumist hinnata siis, kui tekib must-valgel mingi kaua oodatud otsus või küsitakse ja kuulatakse meie (ettevõtjate) arvamust enne, kui asi valitsusse või Riigikokku läheb.
Hetkel ei saa muud lubada, kui et EVEA jätkab väikeettevõtjate eest seismist sihikindlalt ja kõikide seaduslike vahenditega.
Küsimuste vastused kajastuvad osaliseliselt 06.12.2020 ilmunud Ärilehe artiklis “Kriisis ägava turismisektori võimalused riigilt täiendavat toetust saada ainult kahanevad”