Lugupeetud EVEA liikmed,
25.11.2019, mõned minutid peale Maaeluministri vabastamist, tegi Veterinaar- ja Toiduamet ASile M.V.Wool ettekirjutuse nr 10.1 1/33084, milles kohustab ASi M.V.Wool peatama tegevus täielikult (sh tootmine, vahendamine, ladustamine, tooraine sissevedu, tooraine ja kauba väljavedu) Harku ja Vihterpalu kalatööstustes. Peatatud on kogu firma tegevus, kusjuures kogu eraldi seisvas logistikaplokis paiknevas külmlaos olev originaalpakendis tooraine tuleb hävitada/põletada! VTA hävitab toiduohutuse sildi all sellise ebaproportsionaalse ettekirjutusega kogu firma. VTA poolt tehtud ettekirjutus pole ka seadustega kooskõlas. Esitasime kohtule esmase õiguskaitse taotluse.
VTA poolt tehase kohene peatamine on tänase päeva kontekstis nii aja- kui ka asjakohatu ning selgelt mitte rahva tervise tagamisest lähtuv, vaid ühte 150 töötaja ja 23 miljoni euro suuruse aastakäibega Eesti ettevõtet hävitav kuritegelik otsus. alates 3/2019 on ASile M.V.Wool kehtestatud 0-tolerants listeeria suhtes, mis lubas tehasest välja saata vaid need tootepartiid, kus bakteri sisaldus on 0. See meede tagas toiduohutuse ja välistas igasuguse ohu rahva tervisele. Meetme tõhusust kinnitab fakt, et 2019. aastal ei ole ühtegi meiega seotud tüvest põhjustatud haigusjuhtu.
Kui teile tundub samuti, et tegemist on ametniku omavoliga, mis riivab sügavalt rahva õiglustunnet, siis igasugune teiepoolne avalik toetusavaldus on meile suureks abiks. Teema kokkuvõte on allpool ning küsimuste korral anname meeleldi lisainfot kas emailil hendrik@mvwool.eu või 5220333. Oleme väga tänulikud igasuguse toetuse eest.
Taustainfo
1. Listeeria bakter on elule ja tervisele ohtlik ainult suurtes kogustes
Listeeria bakterit leidub kõikjal looduses sh loomalihas, puuviljades, juurviljades, piima toodetes jne. Samuti esineb listeeria bakter 5-10% inimestel soolestikus. Listeeria muutub ohtlikuks ainult ülisuurtes kogustes. Seetõttu on Euroopa Komisjoni määrusega 2073/2005 kehtestatud mikrobioloogilised nõuded toidule, mille kohaselt kui toiduaines on listeeriat vähem kui ≤ 100 cfu/g (colony forming units per gram), siis on see tervisele ohutu (erand on imikud).
Määrus 2073/2005 ei sätesta, et mõne listeeria tüve (näiteks ST1247) puhul tuleks lähtuda mõnest teisest toiduohutuskriteeriumist kui 100 cfu/g. Seda põhjusel, et kui mikrobioloogilised nõuded toidule kehtestati, arvestati kõige mustemaid stsenaariume ehk suurimaid riske, bakteri kõige agressiivsemaid või muundunud tüvesid/tüüpe: “ For calculations, the most “conservative” doseresponse model was used, i.e. the maximum virulence of L. monocytogenes was assumed.”.
Teisisõnu on reegel ≤ 100 cfu/g kehtestatud suure varuga. Seda, et toiduohutuskriteeriumid on kehtestatud suure varuga on kinnitanud VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda 12.09.2019 Vikerraadios seoses suitsulihas esineva vähkitekitava ainega.
Määrus 2073/2005 sätestab ka nõuded proovide võtmisel, öeldes, et töötleja/käitleja valduses olevas tootes peab erandjuhtudel olema näit 25 grammis tootes negatiivne ning jaekaubanduses/edasimüüja valduses olevas 1 grammis tootes on lubatud kuni 100 ühikut (Lm (cfu/g)).
2. M.V.Wool on kõige enam kontrollitud Eesti kalatooteid valmistav ettevõtte ning tema toodetest ei ole ühegi prooviga tuvastatud, et listeeriat oleks rohkem kui 100 cfu/g
Eesti kalatööstustest kokku on VTA poolt seisuga 14.11.2019 võetud 245 listeeriaproovi, neist 209 ASist M.V.Wool. Viimase kuu jooksul on ettevõte võtnud ca 500 toote- ja pinnaproovi, mis on kõik olnud puhtad.
2018.a leiti Taanist ja seejärel Prantsusmaalt M.V.Wooli toodetest listeeria tüvi ST1247. Mõlemal juhul oli proovi tulemus üle normi st rohkem kui 100 cfu/g, kuid külmaahela rikkumise tõttu (edasimüüjad ei järginud tootja poolt etteantud säilitamistemperatuuri) on proovid kehtetud. Seda on tunnistanud ka VTA.
Teistest sadadest proovidest, mis on tehtud välisriikides M.V.Wooli toodetest, aastatel 2014-2019 ühtegi piirnormi ületavat proovi ei ole tuvastatud. Seda on kinnitanud ka Euroopa Toiduohutusameti EFSA raportis märtsis ja juunis 2019.
Seoses Taani juhtumiga on tähelepanuta jäänud, et Taani Statens Serum Istituti (SSI) esindaja Luise Müller sõnas surmajuhtumite kohta: „Me teame, et nad surid 30 päeva jooksul peale listerioosi avastamist, aga kuna nad kõik olid nõrgenenud immuunsusega või kannatasid samal ajal mõne teise haiguse käes, siis me ei tea, kas nad surid listerioosi tõttu“. https://www.err.ee/921518/amet-taanilisterioosipuhangus-ei-ole-alust-eesti-kalatoostust-suudistada
Seoses surmajuhtumitega Taanis kehtestas VTA alates märtsist 2019 ASile M.V.Wool nulltolerantsi st nõude kontrollida iga tehasest välja minevat partiid. Välja tohib saata vaid need partiid, milles listeeria sisaldus on 0. Sagedamini tuli hakata kontrollima ka imporditavat toorainet (kord nädalas, senise 1 korra asemel kuus). M.V.Wool on täitnud kõik VTA ettekirjutused
Alates märtsist 2019 (kui nn. erikord kehtestati) on kõik M.V.Wooli proovid olnud korras ja nõuetele vastavad.
3. Listeeria tüve ST 1247 leidub igal pool, kuid VTA on seda otsinud ainult M.V.Wooli toodetest
Listeeria tüvesid saab määrata sekveneerimise abi. See on uus meetod, mis on kasutusel alles ca 1 aasta. Sekveneerimine on kallis ja tulemuste selgumine võtab aega kuni kaks kuud. Euroopas on sekveneeritud ca 5% tehastest.
Eesti Genoomikainstituudi uuringu põhjal kuulub tüvi ST1247 geneetilisse liini II gruppi, mis võrreldes I grupiga on oluliselt vähem virulentne ehk nakatumisvõimeline. Ehk siis tegu ei ole eriti nakkusohtliku bakteritüübiga, nagu väitis teema algstaadiumis VTA. Kuna listeeria on rakusisene bakter, siis tuleb ta tehasesse toorainega (kalaga). Pistelise toorainekontrolli käigus juulis 2019 informeeris M.V.Wool positiivsest listeeria leiust tooraines VTA-d, kes ei pidanud vajalikuks norme ületava kauba kohta infot Euroopa toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi RASFF üles panna.
28.08.2019 teostati sekveneerimine tooraines leitud bakterile ja see oli esimene kord, kui tooraines leitud bakterit Eestis sekveneeriti. Ehk siis kõigist Eestis tegutsevatest kalatöötlejatest, kala kasvatajatest, lihatöötlejatest, puu-ja köögivilja tootjatest (tehased, turu-ja kauplusteletid, laadaautod jne) on sekveneeritud vaid tühine osa Eestis leitud listeeria näitusid.
Ka Euroopas on hinnanguliselt sekveneeritud ca 5% eelpool nimetatud tööstustest ja EL-i ühine andmebaas on loomisel (info VTA 19.06 kohtumiselt). Ainuüksi seetõttu on VTA poolt esitatud süüdistused M.V.Wool suhtes ebaõiged. Tüvi ST1247 võib tarbijate organismi jõuda lisaks toorkalale veel loomalihast, puuviljadest ja juurviljadest. Tüve levikuks võib soodsa pinnase luua ka säilitamistingimustest mittekinnipidamine pärast tehasest väljumist sh kaupluses, turul ja tarbija kodus.
Kuna listeeria on rakusisene bakter ja tuleb toorkalaga ning M.V.Wool ei osta toorainet vaid ühelt Norra/Soome kalakasvatajalt (ja ka mitte ühe kalakasvatuse kogu saaki), vaid edasimüüjatelt, kes vahendavad 300-400 kalafarmi, siis on vägagi suur tõenäosus, et seda sama tüve ST1247 leidub ka mujal.
4. M.V.Wool koostöö Maaeluministeeriumi ja VTA-ga
Kuivõrd VTA rakendas ettevõtja suhtes piiranguid, mis olid vastuolus Euroopa Liidu õigusnormidega, pöördus M.V.Wool Maaeluministeeriumisse, et ministeerium tagaks VTA tegevuse kooskõla Euroopa Liidu õigusega ja erinevate Eesti kalatootjate võrdse kohtlemise. 13. augustil 2019 kohtusid VTA ja M.V.Wool Maaeluministeeriumis. Teemadeks olid: • VTA tegemata tööd RASFF teadetele vastastamisel (9st teates tänaseni vastamata 4) • Seadustest üleastumised (valesti võetud proovid jaekaubanduses ja seeläbi toodete põhjendamata tagasikutsumised kauplustes) •
Kohalike kalatöötlejate ebavõrdne kohtlemine. Juulis 2019 kauplustest ostetud 3 konkurendi toodetes oli listeeria näit „tootja 1“ 5 proovist 1 positiivne, „tootja 2“ 5 proovist 3 positiivset ja „tootja 3“ 5 proovist 5 positiivset). Taustaks: Eestis VTA poolt võetud 245st listeeriaproovist 209 on võetud ASi M.V.Wool toodangust või tehasepindadelt. Koosolekul lepiti kokku, et VTA lähtub edaspidi oma tegevuses kehtivatest seadustest ja lõpetab ka kalatootjate ebavõrdse kohtlemise ning et avalikkuses paanikat ei külvata ja meediasse teemaga ei minda.
5. M.V.Wool esitas kaebuse halduskohtusse
Vaatamata sellele jätkas VTA ebaseaduslikku praktikat ja nõudis, et M.V.Wool kõrvaldaks jaemüügilt tooted, mis on ohutud (st milles listeeriat oli kordades vähem kui 100 cfu/g).
Kauplustes ei ole võimalik nulltolerantsi kohaldada, kuna sel juhul tuleks kuumtöötlemata kala, pehme juustu jms tootmine Euroopa Liidus ära keelata. Selline VTA omalooming häirib oluliselt kaupade vaba liikumist ELis, sest VTA tegevuse tõttu on ühe tootja toodetele kehtestatud turubarjäärid.
Kui VTA soovib kehtestada reeglit, et kuumtöötlemata kala müümisel rakendub nulltolerants, siis tuleks teha ettepanek EL Komisjoni määruse 2073/2005 muutmiseks, mis kehtestab, et ≤ 100 on tervisele ohutu. Ja rakendada seda kõigile tootjatele.
Kuna M.V.Wooli toodete kõrvaldamine jaemüügist oli ebaseaduslik, pöördus ettevõte septembris oma õiguste kaitseks Tallinna Halduskohtusse ja palus kontrollida, kas Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas VTA poolt nulltolerantsi kohaldamine kaupluses müüdavale kuumtöötlemata kalale.
6. VTA pöördus põhjendamatute süüdistusega meediasse pärast M.V.Wooli kohtusse pöördumist
Tõenäoliselt pärast M.V.Wooli poolt kohtusse pöördumist otsustas VTA minna meediasse, mille tulemusena ilmus lugu Eesti Ekspressis ja Pealtnägijas. Seda kinnitas Hr. Olev Kalda oma telefonikõnes (30.09.2019) Eesti Kalaliidu juhile Hr. Valdur Noormägile. Hr. Kalda ütles, et see oli nende PR-firma soovitus, et avalikustada need väidetavad surmad meedias.
Eesti Ekspressis 24.09.2019 ja Pealnägijas 25.09.2019 ilmunud lood tõid kaasa paanika ja hirmu kuumtöötlemata kala söömise osas. Tulemusena vähenes kaupmeeste sõnul kalatoodete ostmine kauplustes, mõni kaubanduskett kaalus üldse Eesti kalatootjate toodangu lettidelt väljaviskamist, artiklid välisajakirjanduses kahjustasid Eesti toiduainete tööstuse mainet. VTA algatatud laimukampaania mõjus hävitavalt tervele Eesti kalandussektorile, välispartnerid on muutunud Eestist pärit toodangu suhtes umbusklikuks.
Majanduslik kahju on võimalik kokku arvestada vähenenud müügiga ja peatatud lepingute mahuga. Näiteks ühe M.V.Wooli kalatooteid müüva kaupluse käive langes skandaali käivitamisele järgneval, oktoobri esimesel nädalal 60% võrreldes eelnenud kolme nädala keskmise käibega.
VTA süüdistused M.V.Wooli suhtes on spekulatiivsed ja vastuolus Terviseameti ametliku seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik leida seost M.V.Wooli kalatoodete söömise ja surmade vahel. Lisaks ei lähe VTA sõnad ja teod omavahel ka kokku. M.V.Wool on täitnud kõik VTA korraldused (ka selle mille seaduslikkuse kontrollimiseks on kohtusse pöördunud).
15.11.2019 tegi VTA esindaja O. Kalda Aktuaalse Kaamera vahendusel avalduet ASi M.V.Wool tehase/tehaste võimaliku sulgemise kohta. Tehase peatamine on äärmuslikult tugev meede, mida maailma praktikas on kasutatud vaid suuremõõduliste puhangute korral. Eestis puhangut tüvega 1247 käesoleval aastal ei ole. Seda fakti kinnitasid nii Terviseamet kui VTA 29.10 Maaeluministeeriumis toimunud toiduohutuse ümarlaual. Ühtlasi tõdeti, et ASile M.V.Wool tänaseks rakendatud meetmed on tõhusad ja piisavad Ettevõttele on alates 3/2019 kehtestatud 0-tolerants listeeria suhtes, mis lubab tehasest välja saata vaid need tootepartiid, kus bakteri sisaldus on 0. See meede tagab toiduohutuse ja välistab igasuguse ohu rahva tervisele. Meetme tõhusust kinnitab fakt, et 2019. aastal ei ole ühtegi ST1247 tüvest põhjustatud haigusjuhtu.
Infoks – 29.10 Maaeluministeeriumis toimunud toiduohutuse ümarlaual tehti kokkulepe, et edasised toimingud lepitakse kokku peale 23.10 leitud listeeria sekveneerimist ehk tüve tuvastamist. Tänaseks päevaks (27.11) sekveneerimistulemusi ei ole ja VTA on teinud ilma seda kokkulepet järgimata otsuse ettekirjutuse vormis (juriidiliselt korrektne oleks VTA peadirektori poolt tehtud käskiri mille kinnitab oma allkirjaga Maaeluminister) AS M.V.Wool tegevuse täielikuks peatamiseks.
Lugupidamisega
Meelis Vetevool AS M.V.Wool nõukogu esimees
27.11.2019
Siin pöördumine ka manuses:
Kokkuvõte MVWool 27.11.19 EVEA liikmetele